Äripäeva raadio

Google'i otsus investeerida andmekeskuste rajamiseks Soome 13 miljardit dollarit omab Soome energeetikale ja majandusele oluliselt suuremat mõju, kui seda on Eestis arvatud, on suurettevõtja Heiti Hääl kindel. Hääle sõnul oleks vaja leida ka sarnane investor Eesti jaoks, et teha sellest meie majanduse uus edulugu. “Olen isegi vestelnud rohkem kui ühega neljast suurest andmekäitlejast,” räägib Hääl saates “Energiatund”, nimetades Google’i kõrval ka Amazoni, Metat ja Microsofti. Tema sõnul on takistuseks saanud seni meie planeerimismenetluse probleemid, piisava tugevuseta elektri põhivõrk ja nõrk poliitiline tahe. “Need peaksid olema komplektis, et positiivne otsus tuleks. Ka piir Venemaaga pole kahjuks selle otsuse kiirendiks,” kirjeldab Hääl seniste kohtumiste tulemusi. “Öeldakse viisakalt, et vaatame, mis saab, praegu ei kiirusta.” Samas võiks Eesti ettevõtjasõbraliku keskkonna, maksupoliitika ja piisava jahutusvee olemasolu tõttu olla andmekeskuste rajamiseks väga sobilik paik. Säärasel investeeringul oleks Hääle sõnul hoomamatu mõju Eesti majandusele ning kolme kuni viie aasta perspektiivis tooks see elektrihinna alla ka tarbijale, sest annaks elektritootjatele kindluse investeeringuteks. Hääl räägib näiteks tuuleparkide arendajatest, kelle jaoks võiks riikliku hinnapõranda asemel olla oluliselt väärtuslikum hoopis see, kui tootja suudaks 15–20 aastat ette püsilepingutega oma energiatoodangu maha müüa. Hääle sõnul on sääraste hiiglaste jaoks tuumaenergia kõrval strateegiliselt sobilik energiaressurss ka tuuleparkide oma, ent nad ei soovi teha lepinguid olemasolevate parkidega, vaid otsitakse uute parkide arendajaid, et võidelda avaliku arvamuse vastu, nagu võtaksid keskused inimeste eest odava elektri ära. Kolmandaks sobib neile ka hüdrosalvesti. “Ühe sarnase andmekeskuse tekkimine Eestis oleks tegelikult ka Paldiski Energiasalve rajamiseks piisav, et tagada selle kogufinantseering nii, et Eesti riigilt poleks vaja midagi,” selgitab Hääl tervikuna miljard eurot nõudva investeeringu Energiasalve pump-hüdrojaama rajamise plaane. Saates põhjendab Heiti Hääl pikemalt, millises mahus investeeringuid ja tõuget majandusele andmekeskuse rajamine toob. Lisaks märgib Hääl, et Eesti elektritootmine on viimase kümnekonna aasta jooksul seisnud paigal ning millist häda on toonud see, et oleme olnud liialt kaablusku. Lisaks kommenteerib Hääl ka eelmise nädala kohtuotsust, mis puudutab Paldiski haalamiskai kohtuvaidlust, ning ka mootorikütuste hinda ja vedelgaasi. Küsis Lauri Leet. Fotol Heiti Hääl, foto autor Raul Mee.

Pikk ehitusprojekt võib üle elada mitu juhti, ministrit ja meeskonda, kuid projekt võib sellegipoolest täielikult õnnestuda, rääkisid kliimaministeeriumi Taru loodusmaja kogemuse põhjal osapooled saates “Eetris on ehitusuudised”. “Edu võti oli selgetes mängureeglites, arhitekti lõpuni kaasamises ning tellija ja ehitaja koostöös,” rääkisid arhitekt Veronika Valk-Siska ja Kliimaministeeriumi Taru tellijapoolne esindaja Jüri Rass Äripäevas. Ehitusekspert Jüri Rassi sõnul ei kulunud Taru ehituskoosolekud tavapärasele vastutuse veeretamisele. „Minu praktikas ei olegi olnud nii rahulikke ehitusnõupidamisi,“ ütles ta. Lisatööde, hinna ja vastutuse põhimõtted olid lepingus ette kokku lepitud ja kokkulepped toimisid, mis võimaldas lihtsamat tuua sisse ka märkimisväärseid innovaatilisi lahendusi. Arhitekt Veronika Valk-Siska sõnul on pikkade avalike projektide keskne küsimus, kuidas hoida läbi inimeste ja meeskondade vahetumise alles projekti algne mõte. „Siis ei lähe kaotsi mitte ainult aeg, aga ka just mälu ja järjepidevus ja mis saab kannatada, on usaldus,“ sõnastas ta ühe pika projekti põhiküsimuse. Taru õppetund on lihtne: hea ehitus ei sünni ühe tugeva juhi najal, vaid siis, kui tellija, arhitekt ja ehitaja töötavad sama eesmärgi nimel. Saates selgitamegi ja toome eeskujuks, kuidas pea 10 aastat ideest valmimisest kestnud Taru loodusmaja ehitus päädis silmapaistva hoone valmimisega, mis näitab, et kõik on võimalik, kui kõik osapooled seda tahavad ja üksteist kuulavad ning arvestavad. FotoL Veronika Valk ja Jüri Rass. Saadet juhib Teeli Remmelg.

Arvata, et pärast järgmisi riigikogu valimisi maksumuudatusi ei tule, on erakordselt naiivne, rääkis Äripäeva sisuturundussaates KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, kes on KPMG-s töötanud alates 2001. aastast. Stuudios oli ka Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt. Viimase mõne aastaga on tõusnud käibemaks, tulumaks ja aktsiisid ning lisandunud automaks. Saates tuleb jutuks, kuidas ettevõtted on sellega toime tulnud ja kust leiab riik puuduoleva raha. „Nad nimetavad seda maksufestivaliks, mina nimetaks seda maksupalaganiks,“ ütleb Hanschmidt. Ettevõtja võtab laenu viieks kuni seitsmeks aastaks, maksud võivad aga muutuda kuue kuuga. Ebaselge seaduse tõttu viis näiteks Infortar oma LNG-punkerdamislaeva Läti lipu alla. Laev töötab nüüd juba viiendat aastat Rotterdamis. Erakonnad peaksid Hanschmidti sõnul enne valimisi selgelt ütlema, kas nad on majanduskasvu poolt ja kuidas nad riigi rahanduse korda teevad. Zernask loodab, et seekord maksuteemat maha ei vaikita nagu eelmisel valimistsüklil. Lubada on lihtne, korraga nii pensionitõusu kui ka õpetajate ja päästjate palka. Hanschmidt seaks riigile sihiks näiteks Luksemburgi taseme ehk 80 miljardi euro suuruse SKP. Kaitsekuludesse läheb miljardeid ja Hanschmidti hinnangul vajab see tugevat tsiviilkontrolli, muidu tuleb pimesi usaldada. Ka tekkepõhisest eelarvest ei saa tema sõnul keegi õieti aru. Zernask lisab, et uudised läbipaistmatusest kaitsevaldkonnas mõjutavad ka inimeste maksutahet. Kõige hullem on Hanschmidti sõnul see, kui noortelt võetakse motivatsioon ettevõtjaks hakata. Prantsusmaal, kus maksud on väga kõrged, noored enam ettevõtjaks hakata ei taha. Astmeline tulumaks demotiveeriks tema hinnangul ka Eesti noori, sest edukus saaks karistuse. Saadet juhib Harry Tuul. Fotol: Vasakult: KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, saatejuht Harry Tuul, Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt. Foto: Merlin Zuzjonok

Ostujuhtimine on strateegiline valdkond ja ostujuht kuulub juhtkonda, ütles masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop. Masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop rääkis novembri alguses ostujuhtimise aastakonverentsil, et ostujuhtimine on nende ettevõttes ärikriitiline valdkond ning ostumeeskonnal on laiemad volitused ja usaldus. Sutrop arutles teemal, kas ostujuht on raha säästja või äri kasvataja, ja märkis, et Tech Groupis on ostujuhil strateegiline roll. “Meil on ostujuht tugevalt ikkagi juhtkonna liige ja tema näeb ärivajadust laiemalt. Vahepeal öeldi ostujuhtimise kohta tugifunktsioon, aga mulle see pigem ei meeldi, sest see sõltub ärist. Meie ettevõttes on see strateegiline valdkond, mis on oluline edukaks toimimiseks,“ selgitas Sutrop. Tegevjuhi sõnul on oluline, et ostujuht mõistaks laiemat pilti. “See teeb otsustamise lihtsamaks, aga see, millal ja kui palju teha kompromisse, sõltub kliendist, projektist ja potentsiaalist,“ märkis ta. Konverentsil oli juttu ka kõige olulisematest mõõdikutest, mida ettevõtted kasutavad ja mis näitavad ostujuhtimise tegelikku väärtust. Stokkeri tarneahela juht ja juhatuse liige Taivo Karu selgitas operatiivses ostujuhtimises on nende ettevõtte kõige olulisem KPI just saadavus. “Meil on pealaos saadaval 30 000–40 000 toodet, aga eraldi pakume umbes kümme korda rohkem tooteid. See, kui palju pealao sortimentidest on saadaval, on meil number üks mõõdik,“ selgitas Karu. Teine oluline mõõdik on Stokkeri jaoks brutomarginaal, et näha, kui palju marginaali sortimendilt suudetakse teenida. Heidelberg Materials Baltikumi piirkonna ostuosakonna juht Madis Pikat selgitas, et Heidelberg on rahvusvaheline tootmisega tegelev kontsern, mille jaoks on kõige olulisem kriitiliste tarneahelariskide teadvustamine, nende kaardistamine ja nende stsenaariumide läbimängimine. “Ehk küsimus on, kas see on tehtud. Kriitiline ütleb juba ise ära, et kui tarneahelas midagi juhtub, siis tootmine seisab ja see toob kaasa kehva kliendikogemuse,“ tõi ta välja esimese mõõdiku. Pikat selgitas, et oluline on ka tarneahela nõuete kohasuses hindamine. “Me maandame riske tarneahelas, et vältida seda, et kuskilt tuleb välja, et mõne tarnijaga seotud isik on sanktsioneeritud isikute nimekirjas või ta kasutab lapstööjõudu. See on meie jaoks oluline ja teeme seda teadlikult,“ märkis ta. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Tech Groupi juht Martin Sutrop. Foto: Raul Mee

Viie aasta pärast näeb Tallinki laevade buffet’s väiksemaid portsjoneid, rohkem kokkasid leti taga ja vähem raisatud toitu, räägib Äripäeva sisuturundussaates Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke, kes alustas karjääri Tallinkis 1996. aastal. Toit on reisijale tähtsuselt teine põhjus laevale tulla ning Tallinki ärile sama oluline kui Tax Free. Saates tuleb jutuks, kuidas toita merel tuhandeid inimesi enam kui viiekümnest rahvusest nii, et igaüks rahule jääks. Tallinki laevastikus on kokku 21 000 istekohta, suurimas buffet-restoranis 500 kohta ja buffet-laual ligi 125 rooga, millest pooled on taimsed. Aastas läheb lauale üle tuhande tonni puu- ja köögivilju, üle 800 tonni liha ja üle 700 tonni kala. Kõige rohkem süüakse punast kala, ligi 180 tonni aastas. Menüü sünnib pika vinnaga. Uus buffet-menüü jõuab laevale aprillis, kuid järgmise kallal hakatakse tööd tegema juba juunis. Maal on konkurent igal tänavanurgal. „Konkurent võib olla ka kiosk, konkurent võib olla ka bensiinijaam, mis pakub täna tõenäoliselt juba rohkem toitu kui kütust,“ muigab Makke. Laeval võistleb Tallink peamiselt iseendaga, sest mõnel laeval on viis à la carte restorani. Töötajaid on laevale lihtsam leida kui maismaarestorani. Kahenädalane töötsükkel toob kokkasid ja teenindajaid Saaremaalt, Otepäält ja isegi Lätist. Hea toidu mõõdupuu on Makkel lihtne. „Kui mul on kõht täis ja ikkagi tekib vesi suhu, siis on kõik väga hästi.“ Jõulud algavad merel juba 11. novembril, sest soomlased käivad pikkujoulul juba novembris. Põhjanaabrid lõpetavad ka varem. Soome–Rootsi liinil vahetub menüü 26. detsembril, eestlased tahaksid verivorsti ja hapukapsast aga vana-aastani. 14. novembril peetakse Kultuurikatlas Maitsev Eesti festivali raames Tallinki aasta koka võistlust, kus võistlevad kuue laeva ja ühe hotelli tiimid. Võitjad sõidavad Lyoni Bocuse d’Ori vaatama ja nende menüü jõuab neljaks kuuks kõigi laevade à la carte restoranidesse. Võistlustele saab igaüks kaasa elada. Saadet juhib Harry Tuul. Fotol: Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke Foto: Merlin Zuzjonok

Väikeettevõtja uus reaalsus võib olla olukord, kus öösel vastab keegi klientide kirjadele, hommikuks on tellimused töödeldud ja arved välja saadetud ning omanik joob alles esimest kohvi, leidsid ettevõtjad Äripäeva raadios. Kuigi selline stsenaarium on võimalik, ei juhtu see kindlasti üleöö, arutlesid Äripäeva raadio saates “Digitark äri” ettevõtja ja AI-lahenduste koolitaja Margit Eerma ja ettevõtja Merle Roolaid, kes ehitab oma ärile AI‑agentide meeskonda. Eerma sõnul ei maksa tehisarule omistada maailma tarkust: sealt tuleb välja see, mis läheb sisse. Enne, kui ettevõtja hakkab ehitama AI‑agente, peab tal olema paigas strateegia ja ära kirjeldatud ka äriprotsessid, sest muidu pole teada, mida ta tegelikult automatiseerib. “Segadust saab ka automatiseerida,” hoiatas Eerma. Roolaid nimetab seda etappi suureks ärikoristuseks. Strateegiat luues avastas ta, et ei teadnudki oma ärist nii palju, kui arvas. Roolaiu e‑poes teeb praegu suure osa tööst ära AI‑agentide meeskond. AI‑agentide pealik jagab ülesandeid AI‑agentidele, kes sisestavad tooteid, koostavad logistikaplaane ja vastavad klientidele. Tootesisestajat inimtööjõuna ei ole tal vaja olnud juba üle poole aasta. Samas rõhutasid saatekülalised, et AI‑agentide testimine võtab väga palju aega ja seda põhjendatult. Eerma tõi näite, kuidas AI‑agent saatis koolitusprogrammi osalejatele ühe ja sama koosolekulingi kõigi kohtumiste jaoks. Roolaiu reegel on lihtne: luba AI‑agendile alati üks samm vähem ja jäta kontroll endale. Kas see kõik toob ettevõttesse raha? Ärinaiste kogemus näitab, et esmane suurim võit ei tule käibe hüppelisest kasvust, vaid kulude teadvustamisest ja nende kontrollist ning ajast, mis vabaneb tänu tehisarulahendustele. Eerma klientide seas on ettevõtjaid, kes on paar tuhat eurot kuus maksnud virtuaalassistendi teenuse asendanud tehisintellektiga. Saates saab muu hulgas teada, millised on kolm kriitilist märksõna, millega väikeettevõtja peaks arvestama, kui alustab AI‑teekonda. Saadet juhtis Mare Timian. Pildil: Tehisintellekti kasutamisvõimaluste üle arutlesid Äripäeva raadios ettevõtja Margit Eerma, saatejuht Mare Timian ja ettevõtja Merle Roolaid. Foto: Andres Laanem

Kui Pranglile hakati moodustama kiirabibrigaadi, avanes Carmen Otil koondamise järel võimalus võtta tööelus uus suund. Uue ameti omandamise kõrval tuli tal ka uuesti õppima õppida. Äripäeva raadio saates “Õppetund” rääkis 2026. aasta õppija Carmen Ott, kuidas omandas erakorralise meditsiini tehniku kutse ja lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse bakalaureuseõppe. Ta jagas, kuidas leidis endale sobivad õppimisvõtted ja jätkas pere ja sõprade toetusel ka siis, kui jõudu nappis. Tööandja vaadet õppimisele avas saates 2026. aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa Eesti personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Juttu tuli sellest, millised on firmas õppimisvõimalused, näiteks sise- ja väliskoolitused, rahvusvahelised arenguprogrammid, e-õpe ja mentorlus. Kaks korda aastas saavad töötajad kandideerida ka õppestipendiumile. Esinurm rääkis ka sellest, kuidas ettevõttes katsetamist julgustatakse ning mida on õppida nii vigadest kui ka õnnestumistest. Aasta õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid tunnustati tänavusel täiskasvanud õppija nädalal juba 29. korda. Saadet juhtis Kristiina Garancis. Pildil: 2026. aasta õppija Carmen Ott, saatejuht Kristiina Garancis ja aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Foto: Andres Laanem

Kinnisvara varjatud puuduste üle peetavaid vaidlusi on Pindi Kinnisvara maakleri Üllar Borni hinnangul jäänud vähemaks ning alus sellele pannakse notaris. Kuigi seadus kaitseb ostjat, ei soovita maakler kinnisvara siiski pimesi osta. „Kõhutunde pealt ütleks, et jah,“ vastab Born saates “Ruutmeetrite taga” küsimusele, kas varjatud puuduste vaidlused näitavad kahanemise märke. Tema sõnul on korterite ja majade ostjad-müüjad saanud viimastel aastatel tervikuna teadlikumaks, kuidas hilisemaid vaidlusi ära hoida. Selleks pannakse notaris lepingusse kirja võimalikult palju kinnisvara omadusi ja puudusi, sealhulgas ka selliseid, millega omanik on harjunud ning mida ta ise ei pruugi enam probleemiks pidada. Näiteks võivad ostjat häirida läbi kostev rongivile, suitsetav naaber, kulunud tehnosüsteemid või vihmaga ilmneda võiv leke. „Kommunikatsioon, kokkulepped, kõikidest vigadest rääkimine on mõlemale poolele kasulikud,“ ütleb Born. Samas on selge, et ükskõik kui põhjalik on müügileping või mis seal fikseeritud, ei kaitse see müüjat hilisemate vaidluste eest lõpuni. Saate teine osaline, Tallinna notar Mall Vendel soovitab samuti müüdava maja või korteri kõikide vigade õigeaegset ja ausat avaldamist ostjale. Lisaks rõhutab Vendel, et ostjal ei ole kohustust kinnisvara enne ostu isegi kontrollida, ta võib hiljem kolme aasta jooksul puudusi avastada ja müüja vastu nõudeid esitada. Üllar Born soovitab ostjale siiski vastupidist: küsida, uurida ja vajadusel kasvõi objekti enne ostu mitu korda üle vaadata. “Hilisem kohtuvaidlus ei ole lihtne ega pruugi anda ostja jaoks soovitud tulemust,” rõhutab Born. Saates räägitakse ka sellest, kuidas puudusi lepingus kirjeldada, kuidas üles loetud puudused võivad mõjutada müügihinda, millal võib hinna üle uuesti läbi rääkida ning miks ei tasu uusi probleeme kinnisvara kohta esitada alles notari juures tehingu päeval. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor: Meeli Küttim.

Maksmata arvetega tegelemine võib ettevõttelt nõuda märkimisväärselt aega, eriti kui meeldetuletused ja kokkulepped kliendiga tulemust ei anna. Julianus Inkasso Baltikumi ja Poola müügidirektori Mihkel Veskimägi sõnul saavad ettevõtted jätta võlgade sissenõudmise spetsialistide hooleks ka siis, kui tegemist on vaid ühe tasumata arvega. „Võlanõude edukus sõltub ikkagi sellest, kui õigeid krediidiotsuseid on tehtud,“ rõhutab Veskimägi. Tema sõnul aitab ettevõtetel võimalikke kahjusid ennetada klientide ja äripartnerite tausta kontrollimine. Kui arve jääb siiski maksmata, saab ka väiksem ettevõte anda nõude inkassole sissenõudmiseks. Julianus võimaldab selleks kasutada elektroonilist keskkonda ning pakub väiksematele ettevõtetele tulemustasupõhist teenust. Samas ei tähenda maksmata arve alati seda, et klient teadlikult tasumisega viivitab. Veskimäe sõnul on võlgnevuste taga sageli makseraskused, kuid vahel ka lihtsamad eksimused. „Vahest ju võib juhtuda, et see arve ei olegi kohale jõudnud,“ märgib ta. Seetõttu soovitab ta ettevõtetel paika panna kindla meeldetuletamise korra ning määrata, kes ja millal tasumata arvetega tegeleb. Rahvusvaheline tegevus aitab võlgu tagasi saada ka välismaalt Julianus Inkasso tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning menetleb neljal turul ligikaudu 1,5 miljonit aktiivset võlanõuet kogusummas ligi miljard eurot. Aastas lisandub umbes pool miljonit uut nõuet ning 2025. aastal nõudis ettevõte klientidele kuuluvatelt ja kontserni ostetud nõuetelt sisse üle 100 miljoni euro. Veskimägi selgitab, et rahvusvaheline tegevus võimaldab aidata ka ettevõtteid, kellel on jäänud raha saamata välisriigis tegutsevalt kliendilt. Näiteks Poolas asuva võlgniku puhul tegeleb nõudega Julianuse sealne ettevõte, Saksamaal aga kohalik koostööpartner. „Selle menetlusega tegeleb võlgniku asukohariigis asuv inkassoettevõte,“ selgitab Veskimägi. Nii saab võlgnikuga suhelda kohalikus keeles ning kasutada vastava riigi õiguslikke ja kohtumenetluse võimalusi. Suurte nõudemahtude haldamisel on oluline roll andmeanalüüsil ja automatiseerimisel. Julianuses saab tehnoloogia abil korraldada näiteks nõuete vastuvõtmist, andmepäringuid, meeldetuletuste saatmist ja mitmeid teisi menetlustoiminguid. Veskimägi rõhutab siiski, et inkassoäris jääb oluliseks ka vahetu suhtlus. Võlgnikud soovivad sageli oma makseraskusi selgitada ja maksegraafikutes kokku leppida ning ettevõtetest kliendid hindavad võimalust oma inkassopartneriga otse suhelda. Võlgnevuste tekkimist saab tema sõnul vähendada ka põhjalikuma taustakontrolliga. Kui suurematel ettevõtetel on krediidiriskide hindamiseks tavaliselt kindlad protsessid, siis väiksematel firmadel võiks selles vallas olla rohkem teadlikkust. Julianuse emaettevõte Aktiva Finance Group pakub lisaks võlgade sissenõudmisele ka taustakontrolli, krediidiskooringu ja makselahendustega seotud teenuseid. Saates räägib Veskimägi lähemalt, kuidas saavad ettevõtted maksmata arvetega tegeleda, millal kasutada inkassoteenust või kaaluda nõude müümist ning kuidas aitavad tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö võlgasid tagasi saada. Saadet juhib Simo Sepp.

Provideu Assembly kasvatas eelmisel aastal oma müügitulu aasta varasemalt 7,9 miljonilt eurolt 11,3 miljoni euroni, kasum tõusis kolm ja pool korda ning suure kasvu tagasi oli kaitsesektorile toodetav hoiatusseade. Valdkonda sisenemine ei olnud sugugi lihtne. Liivi Viin rääkis, et see nõudis tugevat tõestamist: "On vaja palju isiklikke sidemeid ja palju-palju tõendamist, palju veenmist ja see ei ole kerge." Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk tõdes, et aastatepikkused jutud on lõpuks teoks saanud: "Jutud on muutunud reaalseteks tellimusteks ja tehased tõepoolest huugavad". Hoolimata tihedast tööst takistavad tootmise sujuvat kulgu komponentide äärmuslikud tarneajad. Liivi Viin: „See on tavaline, et esmaspäeval ootame reedet ja reedel ootame esmaspäeva. Kui komponendid lõpuks tulevad, siis oleme kogu koosseisuga, kontor kaasa arvatud, tootmises, et teeks need asjad nüüd ruttu valmis ja saaks välja.“ Liivi Viin tunnustab oma tootmisjuhte ja meeskonda: „Me saame hakkama tänu meie tublidele tootmisjuhtidele, kes pidevalt ümber lülituvad. Meie operaatorid ja töötajad ei räägi, et see on minu töö ja see on sinu töö, vaid kõik suudavad ümber lülituda.“ Arno Kolk tõi välja, et klientide tellimuste prognoosid on oluliselt lühemad kui komponentide tarneajad. "Paljude komponentide puhul tuleb 40 nädalat, 50 nädalat ehk aasta tellimus ette ära teha, sest kui sa praegu ei telli, siis aasta pärast pole millestki toota," nentis Kolk. Olukorda pingestab veelgi ülemaailmne tehisintellekti buum ja andmekeskuste rajamine, mis vajab tohutus koguses elektroonikat. "Alguses kadusid mälud, nüüd kaovad sinna trükkplaadid ja muud komponendid," selgitas Kolk. Näiteks Hiina tehaste võimsused on täis ning tööstuselektroonika väiksemaid tellimusi ei soovita enam täita. Tootmismahtude järsul kõikumisel ei toetuta rendi- ega võõrtööjõule, kogemus sellega pole olnud julgustav. Selle asemel rakendatakse vajadusel endisi kogenud töötajaid ja isegi töötajate pereliikmeid. Liivi Viin selgitas: "Selle asemel, et mingit rendifirmat kasutada, me saame palju kiiremini oma pensionile läinud töötajad kohale helistada." Appi võetakse ka töötajate 18-aastasi lapsi. Samal ajal panustatakse noortesse talentidesse. Viin tõi särava näite Tallinna Tööstushariduskeskusest tulnud robootikapraktikandist, kes sai enda kanda tuttuue selektiivjootmismasina juhtimise: „See värbamine oli nagu lotovõit,“ kirjeldas Liivi Viin. Saatejuht oli Sigrid Kõiv.

Eesti ja Euroopa tehinguturul on tänavu esimesel poolaastal tehingute arv vähenenud. Kolmandalt kvartalilt ootavad analüütikud aga kasvu. Vandeadvokaat Risto Vahimetsa sõnul pole raha Eestist kadunud, kuid turg on ettevaatlik. "Raha on, aga raha üritab valida tehinguteks kvaliteetsemaid sihtmärke. Esimene poolaasta ei olnud kõige ägedam," lausus Vahimets. "Tehingute arvud on olnud üldiselt languses, aga esialgsed vaated näiteks kolmandale kvartalile näitavad kasvu. Muidugi on viimased paar aastat domineerinud kaitsetööstus. Selles valdkonnas ikkagi töö käib," lisas ta. Samuti rääkis Vahimets, et ei mäleta, millal viimati toiduainetööstus sedavõrd aktiivne oli. Redgate Capitali partner Aare Tammemäe näeb aga olukorras mõningaid ebakõlasid. "Toidujulgeolek on osa üldisest julgeolekust ja meie regioonis on mõlemad E-Piima tehased läinud Araabia Ühendemiraatidest pärit investoritele. See on nüüd iseasi küsimus, kelle julgeolekut see kasvatab," märkis Tammemäe. Veel tuli saates juttu seksikatest äridest, põlvkonna vahetusest ja pereettevõtlusest. Lisaks Tammemäele ja Vahimetsale jagas omi mõtteid ka Grant Thornton Balticu partner Mart Nõmper. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi.

Eesti teraviljasaak võib tänavu kerkida esimest korda üle kahe miljoni tonni, kuid rekordilähedane saak ei tähenda põllumehele automaatselt head aastat. Raadiosaates „Kasvupinnas“ räägivad sektori juhid, miks võivad maailmaturu arengud viljahinda kiiresti kümnete eurode võrra tonnilt liigutada, kuidas on rapsikasvatus saanud uue hoo ning millised riskid põllumeeste kasumlikkust praegu enim mõjutavad. „Kui lepitakse kokku, et teravilja eksporditaristut enam ei puututa ja laevad saavad Mustal merel rahulikult liigelda, võib see viia viljahinna julgelt 30 euro võrra tonnilt alla,“ hoiatab saates Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante. Eesti põllumehed on tänavu koristanud ühe ajaloo suurima viljasaagi. Maante sõnul näitab Statistikaameti praegune number 1,9 miljonit tonni, kuid kevadel selguv lõplik tulemus võib tema hinnangul esimest korda ületada kahe miljoni tonni piiri. Hea saak ei pruugi aga tähendada head kasumit. Maailmaturul on teraviljahinnad aasta algusega võrreldes tõusnud 20-25 protsenti, kuid samal ajal on kallinenud väetised ja muud sisendid. „See hea hind võib kokkuvõttes osutuda hoopis kahjumlikuks,“ tõdeb Maante. Kui teraviljakasvatajate väljavaated sõltuvad suuresti maailmaturu arengust, siis rapsikasvatajatel on seljataga üle aastate üks edukamaid hooaegu. Rapool Eesti tegevjuhi Allar Kade sõnul on head saagid ja kokkuostuhinnad toonud rapsikasvatuse juurde tagasi ka põllumehi, kes olid sellest vahepeal loobunud. Järgmiseks hooajaks on talirapsi kasvupind tema hinnangul suurenenud vähemalt 15 protsenti. Riskid pole aga kuhugi kadunud - kas tuleks saak kindlustada. „Eestis on see kindlustuse osa kuskil kolme protsendi juures,“ märgib Kade. Tema sõnul kasutavad Läti ja Leedu põllumehed saagikindlustust märksa aktiivsemalt. Samal ajal sunnivad liigvesi, taimehaigused ja järjest kitsam külviaeg otsima uusi lahendusi sordiaretusest. Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari toob esile, et tänavune rapsisaak paistab silma erakordselt hea õlisisaldusega. „Nii mõnigi mees sai oma toodud rapsi tonni eest 600 eurot kätte,“ ütleb Süvari. Eesti rapsitööstuse edasine kasv sõltub tema sõnul eelkõige saagikuse suurendamisest, sest põllumaad juurde ei teki. Kas Eesti teraviljasaak ületab lõpuks kahe miljoni tonni piiri, mis võib viljahinnad taas langusesse pöörata ning kas rapsist on kujunemas põllumehele teraviljast tulusam kultuur? Raadiosaates „Kasvupinnas“ arutlevad Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante, Rapool Eesti tegevjuht Allar Kade ja Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari. Tartu EPA messil salvestatud saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Alo Süvari ja Allar Kade. Autor: Juuli Nemvalts

Euroopa Liidu uued roheväidete reeglid sunnivad ettevõtteid loobuma üldsõnalisest keskkonnasõbralikkuse lubamisest. Väiteid nagu „roheline“ ja „keskkonnasõbralik“ ei tohi enam kasutada ilma nõuetekohase põhjenduseta. Samas võib rangem regulatsioon tuua kaasa ootamatu tagajärje: ettevõtted loobuvad oma keskkonnaalastest edusammudest rääkimisest. Saates „Eetris on turundusuudised“ selgitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Merike Koppel, milliseid keskkonnaväiteid enam kasutada ei tohi ning kuidas sõnastada reklaamsõnumeid nii, et need oleksid tõendatavad ja seadusega kooskõlas. Juttu tuleb ka omaloodud ökomärgistest, mõjuisikute kasutamisest ja ettevõtete süsinikuneutraalsuse lubadustest. Koppel selgitab, miks peab keskkonnaväide olema arusaadav ka lisainfot otsimata ning kuidas suhtub TTJA juba trükitud pakenditesse. MediaBrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann tõstatab küsimuse, kas keeruline tõendamiskohustus võib panna just väiksemad ettevõtted oma keskkonnaalastest saavutustest vaikima. Saadet juhib Keit Alev. Pildil: TTJA peadirektori asetäitja Merike Koppel, saatejuht Keit Alev ja MediaBrokeri äriarenduse- ja innovatsioonijuht Britta Gassmann. Foto allikas: Äripäev

Eesti liiklus on aastakümnetega muutunud turvalisemaks, kuid Skandinaavia tasemeni jõudmiseks tuleb vaadata kaugemale kiiruse mõõtmisest, rääkisid vandeadvokaat Indrek Sirk ja ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?” Kuigi avalikus ruumis jääb sageli kõlama vastupidine mulje, näitavad liiklussurmade suhtarvud pikaajalist paranemist. See ei tähenda, et oleks põhjust rahuloluks: kui Eesti tahab liikluskultuuri viia Põhjamaade tasemele, tuleb tegeleda liiklusohutusega terviklikult, mitte keskenduda üksnes kiiruseületajate karistamisele. “Kui võtame selle postulaadi või väite, et meil lähevad liikluses asjad järjest halvemaks, siis kasutame liiklusolukorra parandamiseks teatud meetodeid. Kui me nendime aga, et oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele, aga tahame saada Skandinaavia tasemele, siis viisid, võtted ja lahendusteed võiksid olla üksjagu teistsugused,“ ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht ja autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe. Mullu oli Eestis 31 liiklussurma miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidu keskmine oli 43. Soomes oli vastav näitaja 33, Rootsis ja Norras aga 20. Paarkümmend aastat tagasi ulatus Eesti näitaja 150–200 hukkununi aastas. Vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas, et inimeste hinnangut liikluse olukorrale kujundavad sageli üksikud vahetud kogemused ja pidev õnnetusuudiste voog, mida tingivad nii Eesti väiksus kui meedia tavad. “Tavainimene vaatab seda, mida ta näeb läbi tuuleklaasi. Ja läbi tuuleklaasi piisab tal ainult sellest, et ta näeb ühte ogarat möödasõitjat ja ta kuuleb raadiouudist, et liikluses hukkus üks inimene, ja ta paneb need kaks asja kokku ja ütleb, et olukord on käest ära,“ rääkis Sirk. Kas kiirus on Eesti liiklusohutuse suurim probleem? Salumäe vastus on lühidalt “jah”: kiirus on üks peamisi ohutust mõjutavaid tegureid ning võib otsustada nii õnnetuse toimumise kui ka selle tagajärgede raskuse. Kuid probleem ei piirdu kihutajatega. Eesti teedel liiguvad kõrvuti juhid, kes sõidavad lubatud 90 km/h alas 70ga, need, kes järgivad piirkiirust, ning need, kes ületavad seda teadlikult. Erinevused tekitavad möödasõite, närvilisust ja toovad kaasa ohtlikke olukordi. Salumäe hinnangul aitavad probleemi süvendada ka autojuhid, kes võtavad kiiruskaamerate ees põhjendamatult hoo maha. Sellele järgnevad kiiruse kõikumised ja möödasõidud, mida ühtlasema liiklusvoo korral võiks vältida. Sirk tõi esile ka Eesti liikluskorralduse vastuolu: suvel hea ilmaga ja talvel lumelobjakaga võib kehtida sama piirkiirus, kuigi tegelik ohutusolukord on täiesti erinev. “Meil ei olegi võimalik leida seda pidevat tasakaalupunkti,“ ütles ta, viidates vajadusele sobitada liikluse sujuvus ohutusega. Sirk suhtub kriitiliselt kiiruskaamerate kasutamisel tehtud muudatustesse, mis kohustasid ühtaegu mobiilseid kaameraid tähistama ja tõstsid sekkumiskünnist. Tema hinnangul on probleem selles, et sekkumiskünnise tõstmine võib anda autojuhtidele signaali, nagu oleks teatud ulatuses kiiruse ületamine aktsepteeritav. “Minu arust enam halvemat asja ei saa olla, et me anname kogu ühiskonnale sõnumi, et nüüd teatud ulatuses kiiruse ületamine on täiesti aktsepteeritav,“ ütles Sirk. Saadet “Müüt või tõde?” juhtis Neeme Korv. Foto: Andres Haabu

TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates. Esimese sammuna ehitatakse elektriajamiga paat, millele soovitakse hiljem lisada vesiniku kütuseelement. Vesinikust toodetakse paadi pardal elektrit, mis paneb tööle elektrimootori. Vesinikutehnoloogiat ei võeta kohe kasutusele, sest see nõuab põhjalikku ohutustööd ja suuremat eelarvet. „Vesinikust teeme parda peal elektri läbi kütuseelemendi – selles mõttes sõidame ikkagi elektriajamil,“ selgitas Pihlak. HydroRaceri üks erilisemaid tehnoloogilisi lahendusi on hüdrofoilid ehk paadi põhja alla paigaldatavad tiivad, mis tõstavad sõidu ajal paadikere veest välja. Nii väheneb veetakistus ja paat vajab liikumiseks vähem energiat. „Tõstame terve paadikere umbes neljakümne sentimeetri kõrgusele veest välja ja vette jäävadki ainult T-kujulised tiivakesed,“ kirjeldas Pihlak. Tema sõnul võiks selline tehnoloogia teoreetiliselt võimaldada sama energiakogusega läbida kuni viis korda pikema vahemaa. Samas on aktiivsete hüdrofoilide arendamine keeruline, sest tiibade asendit tuleb sõidu ajal pidevalt juhtida. Selleks peavad täpselt koos töötama nii mehaanika, elektroonika kui ka juhtimistarkvara. Vesiniku salvestamiseks soovivad tudengid tulevikus katsetada TalTechis arendatavat metallhüdriididel põhinevat lahendust. Pihlak võrdleb seda metallkäsnaga, mis seob vesiniku endasse ja vabastab selle soojendamisel. Selline tehnoloogia võimaldab vesinikku salvestada ilma tavapärase väga kõrge rõhu või äärmiselt madala temperatuurita, kuid selle puuduseks on salvestusmaterjali suur kaal. Pihlaku sõnul tuleb erinevate kütuste võrdlemisel arvestada kogu energiasüsteemi kasuteguriga. Vesiniku kütuseelemendi kasutegur võib ulatuda ligikaudu 60 protsendini, samal ajal kui diiselmootoril jääb see tema sõnul 30–40 protsendi juurde. Vesinikutehnoloogia on aga praegu keerukam ja kallim, mistõttu soovivad tudengid selle kasutusele võtta järk-järgult. HydroRaceri meeskonda kuulub 46 tudengit nii inseneri- kui ka majandusvaldkonnast. Ühed tegelevad paadi konstruktsiooni, elektroonika ja juhtimissüsteemidega, teised rahastuse leidmise, ettevõtetega suhtlemise ning projekti korraldamisega. Kõik see toimub suuresti vabatahtliku tööna. Pihlaku sõnul on projekti suurim väärtus võimalus omandada praktilisi oskusi ja võtta vastutus keeruliste ülesannete lahendamise eest juba õpingute ajal. „Meil võib neid insenere olla sadu, aga kui kaks neist oskavad päriselt võtta probleemi ja selle lõpuni ära lahendada, siis mul on tegelikult kaks inseneri,“ ütles Pihlak. Noori toetavad oma teadmistega ka mentorid ja Eesti ettevõtted. Näiteks on meeskond saanud paadiehitusalast nõu Saaremaalt, kus on olemas pikaajaline kogemus veesõidukite valmistamisel. Pihlaku hinnangul annab selline koostöö tudengitele võimaluse teha juba õpingute ajal tööd, milleni tavapärasel karjääriteel jõudmine võib võtta aastaid. Pikemas plaanis soovib HydroRacer kujuneda järjepidevaks tudengiprojektiks, nagu seda on Formula Student ja Solaride. Pihlaku sõnul võiks järgmise viie aasta jooksul valmida vähemalt neli vesinikpaati. „Igasuguseid pilte võiks meil olla, meil võiks kõik asjad olla juba vesiniku, elektri ja biometaani peal. Aga peab olema inimesi, kes need ellu lõpuks viivad,“ võttis Pihlak tulevikutehnoloogiate arendamise kokku. Saatejuht on Brent Pere.

Johan Felix Blumfeldt lõi 21aastasena Mopimehe brändi, sest kartis õpingute ajal jääda tööst ilma. Töö jäi alles, kuid mitte kauaks – ettevõtlus osutus nii ahvatlevaks, et aasta hiljem esitas ta ise lahkumisavalduse. Johan Felix Blumfeldt lõi endale noore inseneritudengina suveks ajutise töö. Ta rentis survepesuri ja hakkas puhastama tuttavate tänavakive. “Mõtlesin, et teen seda siin ühe suve. Okei, teine suvi. No okei, teen ülikooli lõpuni ja siis hakkan karjääri tegema,” kirjeldas Blumfeldt oma mõttekäiku Äripäeva raadio saates “Lihtsalt alusta”. Mopimehe brändi on ta vedanud üle kuue aasta. Selle kõrval toimetab ta veel kahe brändiga. Põhirõhk läheb tal nüüd aga TalTechi doktorantuurile, kus ta arendab energiaturu prognoosimudelit. Noortel soovitab Blumfeldt ettevõtluse kõrval kindlasti ka ülikooliharidusele panustada. Noor ettevõtja avas saates, milliseid ämbreid on tal tulnud kolistada. Näiteks on ta enda sõnul usaldanud oma töötajaid liiga palju. “Laste kasvatamisega ei ole mõtet ettevõtluses tegeleda,” võttis ta lühidalt oma õppetunni kokku. Saates jagas Blumfeldt, kuidas ettevõtluseni jõudis, milline nägi tema jaoks välja esimene aasta ja põhjendas, miks võiksid noored tema hinnangul haarata härjal sarvist võimalikult vara ja ettevõtlusega alustada. Küsis Mai Kroonmäe. Fotol Johan Felix Blumfeldt. Foto: Martin Pedaja

Praegune eelarvesurve võib olla just see, mis tervishoiuvaldkonnas vajalikud reformid käima paneb, leidsid tippjuhid saates “Tööandjate tund”. Eesti tervishoiukulud on seitsme aastaga kahekordistunud, kuid tervena elatud aastate arvult oleme Euroopas viimaste seas. Miks raha juurde andmine tulemust ei toonud, arutlesid Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop ja volikogu aseesimees Kai Realo. “Tervishoius on need head aastad, kui raha on väga palju juurde tulnud, pannud efektiivsuse otsimise tahaplaanile. Raskeid muudatusi ei võeta ette siis, kui ajad on mõnusad. Ehk ongi tervisekassa eelarvesurve see väetis, mis meid lõpuks edasi viib,” märkis Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Saates tuli jutuks rahastusmudel, mis premeerib toimingute hulka, mitte ravitulemust. Räägiti ka sellest, miks raviraha peaks liikuma koos patsiendiga sõltumata haigla omandivormist, kuidas kasutada ära töötervishoiu kasutamata potentsiaali ning miks tööandjate maksuvaba tervisekulu piirmäär tuleks kaotada. Saadet juhtis Rivo Sarapik. Foto: Andras Kralla Fotol Marja-Liisa Alop.

Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid? „Soraineni sageduse“ saates arutavad nende küsimuste üle biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee ning advokaadibüroo Sorainen tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Nende kogemus näitab, et teadusidee edukaks äriks kasvatamiseks ei piisa heast avastusest: vaja on tõestada turunõudlust, leida toimiv mudel intellektuaalomandi kasutamiseks ning juba varakult vaadata Eestist kaugemale. Saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Fotol: (vasakult) advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Helery Maidlas, tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne, vandeadvokaat Mario Sõrm ja biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee

TalTechi rektor Tiit Land möönis Äripäeva raadio saates „Fookuses: tark tööstus“, et ettevõtete kriitika õppekavade vähese ajakohasuse kohta on õigustatud. Kiire tehnoloogiaareng nõuab ülikoolidelt õppe pidevat uuendamist, kuid uue õppekava loomine on aeganõudev: kui sellega alustada praegu, jõuaksid esimesed lõpetajad tööturule alles 2031. aastal. Kiiremate lahendustena näeb Land täiendõpet, mikrokraade ja olemasolevate õppekavade ajakohastamist. Land rõhutas, et koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel peab olema tihedam ning vastutus lasub mõlemal poolel. Ettevõtted ja erialaliidud peaksid senisest selgemalt väljendama oma oskuste vajadust, ülikoolid aga aktiivsemalt otsima ettevõtete arendusprobleeme, mille lahendamisse teadlased saaksid panustada. Rakendusuuringute puhul on üks peamisi takistusi jõudmine esmastest katsetustest toimiva prototüübi ja tooteni ehk niinimetatud surmaoru ületamine. Täiendavaid koostöövõimalusi pakub TalTechile 1. jaanuaril 2027 algav liikmesus EuroTechi ülikoolivõrgustikus, kuhu kuuluvad muu hulgas Müncheni, Eindhoveni ja Taani tehnikaülikoolid. Landi sõnul võiks võrgustik aidata Eesti ettevõtetel leida arendusprobleemidele partnereid ka teistest ülikoolidest. Lähiaastatel soovib ta kasvatada ühiste projektide mahtu, eelkõige kaitse- ja julgeolekutehnoloogia, küberkaitse, fotoonika ning robootika valdkonnas. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil TalTechi rektor Tiit Land. Foto: Liis Treimann

DPD Eesti ja Verston Eesti kogemused näitavad, et elektrikaubikud ja isegi rasketehnika võivad juba praegu olla diislikütusel töötavast tehnikast odavamad kasutada, kuid vajalik laadimistaristu tuleb endal välja nuputada ja selleks raha leida. Riigipoolset tuge ei ole isegi mitte kaugelt paistmas. Saates „Logistikauudised eetris“ rääkisid elektrisõidukite praktilistest kogemustest DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss ja Verston Eesti tehnikavaldkonna juht Kert Kaljurand. DPD-l on tänaseks kasutuses juba 105 elektrikaubikut, Verston aga katsetas tänavu nii täiselektrilist raskeveokit kui ka elektrilist rataslaadurit. Üks huvitavamaid tulemusi tuli Verstoni elektriveoki testist. Ettevõte katsetas Scania R 45 elektriveokit tavapärastes töötingimustes, sõites päevas umbes 500 kilomeetrit. Kaljuranna sõnul suutis masin läbida planeeritud marsruudid nii, et vahelaadimine sobitati juhi kohustusliku 45-minutilise puhkepausiga ja pikem laadimine sai toimuda öösel kui järgmise päeva koorem oli juba peale võetud. Samas tuli testis kiiresti välja ka elektriveokite tänane kitsaskoht. Avalikud laadijad ei ole alati mõeldud selleks, et suur veoauto saaks pikema aja jooksul suuremat kogust energiat vastu võtta. Esines olukordi, kus laadimine katkes umbes tunni järel, kuna laadija kuumenes üle. Osadel puhkudel aitas laadija seadistuste muutmine, kuid kokkuvõttes näitas test seda, et ettevõttel peab elektriveoki kasutamiseks olema oma baaslaadimise võimekus. Verstoni arvutuste järgi võiks elektriveok jõuda tasuvuspunkti umbes 70 000-kilomeetrise aastase läbisõidu juures jõuda ligikaudu seitsme aastaga, kuid oma laadimistaristu rajamine nõuab alguses päris suuri lisainvesteeringuid. DPD kogemus näitab samal ajal, kui kiiresti on elektrikaubikute majanduslik pilt muutunud. Kui ettevõte viis aastat tagasi esimesed elektrikaubikud kasutusele võttis, oli nende kogukulu Remo Kirsi sõnul veel umbes 10–15% diiselkaubikust kõrgem. Ühe elektrikaubiku hind ulatus toona juba ise 70 000–90 000 euroni. Tänaseks on akud muutunud võimsamateks, sõidukid efektiivsemateks ja ka soetusmaksumus langenud. Kirsi hinnangul on praeguste diislikütuse hindade juures elektrikaubiku kogukulu juba diiselkaubikust madalam. Eriti, kui lisada Excelisse ka hoolduskulud. Elektrikaubikutel kuluvad pidurid regeneratiivse pidurdamise tõttu märgatavalt aeglasemalt ning sisepõlemismootoriga võrreldes on oluliselt vähem hooldust vajavaid komponente. Vaid rehvide kulu on mõnevõrra suurem, kui Kirsi hinnangul ei mõjuta see kogu rehkendust kuigivõrd palju. Kõige suurem õppetund on DPD jaoks olnud siiski see, et elektrisõidukite park nõuab enda juurde ka energiataristu rajamist. Ettevõttel on 105 elektrikaubiku jaoks terminalides üle Eesti 103 laadijat. Jüri terminalis viis DPD elektrisüsteemi üle keskpingeühendusele ning investeering ulatus Kirsi sõnul ligikaudu veerand miljoni euroni. See oli siiski odavam lahendus, kui madalpinge puhul ampreid juurde osta. DPD kasutab üle Eesti elektrikaubikute laadimiseks ööpäevas umbes 4,6 megavatt-tundi elektrienergiat, millest märkimisväärne osa kulub Tallinna piirkonnas. Kirsi sõnul oleks ainult avalike kiirlaadijate kasutamisel elektrikaubikute ärimudelit keeruline kasumlikuks muuta. See toobki mõlema ettevõtte kogemustest välja ühise probleemi: sõidukite tehnoloogia on arenenud kiiremini kui seda toetav taristu. Saadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm. „Logistikauudised eetris“ saatesarja toob kuulajateni Laomaailm. Fotol: Verston Eesti tehnikavaldkonna juht Kert Kaljurand ja DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss. Foto: Tõnu Tramm

Äripäeva raadio saates „Cleantech“ rääkisid PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg ja Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov, et vesiniku tulevikku ei tasu otsida üksnes sõiduautodest. Suuremaid võimalusi nähakse kaitsevaldkonnas, varutoites, merenduses ja tööstuses. Peamine takistus pole aga tehnoloogia, vaid piisava ja püsiva tarbimise leidmine. „Kõige raskem selle võrrandi lahendamise juures on leida tarbija, kes on stabiilne, kes tahab seda kasutada,“ ütles Dianov. Kruusenbergi sõnul on PowerUPi vesinikugeneraatorid olnud Ukraina rindel kasutusel üle aasta. Seal aitavad need drooniüksustel laadida akusid ning hoida töös arvuteid ja muud tehnikat. Diiselgeneraatoritega võrreldes on vesinikulahenduste eelis väiksem müra ja soojusjälg. Eestis näeb PowerUP võimalusi ka varjendite ja kortermajade varutoites ning soovib järgmisel aastal pakkuda vastavaid lahendusi Baltikumis ja Põhjamaades. Eestis on vesiniku tootmine ja tankimine juba käima pandud, kuid Kruusenbergi hinnangul ületab tootmisvõimekus praegust tarbimist. Dianovi sõnul võiks suurem turg tekkida tööstuses, kus vesinikku saaks kasutada näiteks rohemetanooli ja e-metaani tootmiseks. Neid kütuseid oleks võimalik rakendada muu hulgas merenduses ja olemasolevas taristus. Suurem tarbimismaht aitaks tema hinnangul ka vesiniku hinda langetada. Näitena tõi ta Hiiumaa ja mandri vahel sõitva praami, mille kütusevajaduse juures võiks jõuda diisliga võrreldava kütusekuluni. Mõlemad ettevõtjad rõhutasid, et vesinik ei pea asendama akusid ega teisi kütuseid, vaid täiendama neid seal, kus see on otstarbekas. Kruusenbergi sõnul on elektrit võimaluse korral kõige mõistlikum kasutada otse, kuid vesinikul on eeliseid olukordades, kus akulahendus ei sobi. Kohaliku vesinikutootmise väärtust näevad ettevõtjad ka energiajulgeolekus ja varustuskindluses. Dianovi hinnangul annavad esimesed projektid Eestile lisaks praktilisi teadmisi ja insenerioskusi, mis aitavad järgmisi lahendusi arendada. Saadet juhtis Mart Valner. Pildil PowerUP Energy Technologiesi juht Ivar Kruusenberg. Foto: Andres Laanem

Selles podcast’is annavad kaks Baltikumi finantsmaailma mõjukat esindajat piirkonna kapitaliturgude olukorrale otsekohese hinnangu: seis on rahuldav, kuid võiks olla palju parem. Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots toob välja ühe olulise näitaja. Börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade koguväärtus moodustab kolme Balti riigi SKPst vaid 10–12%, samas kui hästi toimiva kapitalituru puhul peetakse soovitavaks ligikaudu 50% taset. Kas piirkond on tõesti neli kuni viis korda maha jäänud? Ots kutsub üles kannatlikkusele. Balti riikides puudus 50 aastat turumajandus ning seda on praktiseeritud alles 35 aastat. Seetõttu on piirkond endiselt järelejõudmise faasis ning 50% on hea pikaajaline siht. Läti Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons näeb põhjust optimismiks. Võlakirjaturg kasvab jõudsalt ning nii investorite kui ka poliitikute finantskirjaoskus paraneb. Kuna Läti riik on paljude ettevõtete suurim aktsionär, leiab Idelsons, et valitsus peaks viima oma suuremad ettevõtted börsile. Kõige ilmsem kandidaat oleks energiaettevõte Latvenergo. Ta rõhutab, et see ei tähenda erastamist. Riik võib jääda enamusaktsionäriks, samal ajal kui ettevõtte juhtimine muutub läbipaistvamaks ja tegevus tõhusamaks. Ots nõustub ning toob näiteks Leedu Ignitise, Tallinna Sadama ja Telia, mis näitavad, et suurem läbipaistvus tasub end ära. Saates räägitakse ka viimaste aastate nõrgematest börsidebüütidest ning sellest, miks need ei anna põhjust paanikaks. Ja veel üks oluline mõte: kolm Balti riiki moodustavad üheskoos kuue miljoni elanikuga turu, mitte 1,3 miljoni elanikuga väikeriigi. Kuula saatest, kuidas külalised soovitavad seda ühist potentsiaali ära kasutada. Saadet juhib Hando Sinisalu. Podcast on inglise keeles. How healthy are the capital markets of Estonia, Latvia and Lithuania at the end of 2026? In this podcast two leading voices of the region's financial world give a candid answer: okay, but it could be much better. Kaarel Ots, CEO of Nasdaq Tallinn Stock Exchange, explains the key number. Listed equity and bonds divided by GDP stand at only 10 to 12 percent across the three countries, while a healthy market is usually considered to be around 50 percent. Is the region really four to five times behind? Ots asks listeners to be patient. The Baltics had no market economy for 50 years and have practised one for only 35, so the region is still playing catch up, and 50 percent is a good North Star. Roberts Idelsons, CEO of Signet Bank in Latvia, sees reasons for optimism. The bond market is booming, financial literacy is growing among investors and politicians alike.Because the state is the largest shareholder in many Latvian companies, Idelsons argues that governments should list their biggest businesses, with Latvenergo as the obvious candidate. This, he stresses, is not privatisation: the state can remain the majority owner while the company becomes better governed and more efficient. Ots agrees and points to Ignitis in Lithuania, Tallinna Sadam and Telia as proof that transparency pays off. The guests also talk about the weaker IPOs of recent years and why they are no reason to panic. The podcast is hosted by Hando Sinisalu. The podcast is in English.

Andmekeskuste rajamise buumi ära kasutamine võiks tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid välisinvesteeringuid, luua uusi elektritootmisvõimsusi ning sadu töökohti. Selle ära kasutamiseks on meil umbes kolmeaastane aken, mille jooksul on võimalik neid keskuseid siia meelitada, selgitab saates Sunly energia- ja andmekeskuste arendusjuht Kaarel Aus. "Kui me seda akent ei kasuta ja tekib võimalus neid projekte alustada uuesti kas Kesk-Euroopas või Põhja-Euroopas, siis kaob meie praegune eelis ära. Kui me seda võimalust ei kasuta, siis võimegi jääda täiesti perifeeriaks ka andmete mõttes," lisas ta. Lisaks on saates juttu, millised hüved ja mõjud andmekeskuste rajamisega Eesti riigile, elektriturule ja elektritarbijale kaasnevad ning kuidas see parandaks energeetikas kaotatud kümnendi. Kaarel Ausi kõrval räägib saates Energiasalv Pakri tegevjuht Andres Veske. Saatejuht on Rivo Sarapik. Foto: Unsplash

Võib juhtuda, et ettevõttel on riskianalüüs täiesti korrektselt olemas, kuid tegelikku töökeskkonda see siiski ei kirjelda. Kuidas teha analüüsi nii, et see aitaks ka reaalselt riske ennetada, mitte ei täidaks üksnes seadusest tulenevat kohustust? Esmaspäeval jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea edaspidi oma töökeskkonna riskianalüüsi enam tööinspektsiooni iseteenindusse esitama. Seejuures on oluline vahe: riskianalüüsi tegemise kohustus ei kao – tööandja peab endiselt töökeskkonna ohud välja selgitama, riske hindama ja koostama kirjaliku riskianalüüsi. Saates „Töö ja palk“ arutatakse, kelle jaoks riskianalüüsi tegelikult tehakse. Kuidas kujundada sellest tööriist, mille abil juht näeb, kus ettevõtte suuremad ohud asuvad ja mida tuleks muuta enne, kui midagi juhtub? Vastuseid aitavad leida tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula ja advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Annika Vait. Räägime sellest, mida seadusemuudatus tööandja jaoks tegelikult muudab, millal on mõistlik riskianalüüs ise koostada ja millal kasutada teenusepakkujat ning kui palju jääb vastutusest tööandjale ka siis, kui töö on spetsialistilt sisse ostetud. Juttu tuleb ka sellest, milliseid puudusi riskianalüüsides kõige sagedamini nähakse ja millised riskid kipuvad jääma tähelepanuta või alahinnatuks. Tööinspektsiooni 2025. aasta majutussektori kontroll annab siin üsna kõneka näite: riskianalüüs oli olemas 88 protsendil kontrollitud ettevõtetest, kuid tegelikule töökeskkonnale vastas see vaid 37 protsendil juhtudest. Uurime, kuidas kaasata riskide hindamisse töötajaid, miks ei tohiks piirduda ainult kõige nähtavamate füüsiliste ohtudega ning kuidas hinnata muu hulgas psühhosotsiaalseid ohutegureid, töökoormust ja muutunud töökorraldust. Ja kõige olulisem: mis saab siis, kui riskianalüüs on valmis? Kuidas jõuda riskide loetelust tegevuskavani, otsustada, millega tuleb tegeleda esimesena, määrata vastutajad ja tähtajad ning hoida analüüs sellisena, et see kirjeldaks ettevõtte päris töökeskkonda ka aasta või kahe pärast? Räägime ka sellest, milline tähendus võib puudulikul või tegelikkusele mittevastaval riskianalüüsil olla siis, kui ettevõttes juhtub tööõnnetus või tekib vaidlus töötaja tervisekahjustuse üle. Saadet „Töö ja palk“ juhtis Personaliuudiste juht Helen Roots. Pildil: tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Google Shoppingu jõudmine Eestisse annab kohalikele e‑poodidele uue võimaluse oma tooteid nähtavamaks teha, kuid sunnib kaupmehi senisest rohkem mõtlema nii hinnale, brändile kui ka e‑poe tehnilisele kvaliteedile. Saates „E‑kaubanduse areng ja tulevik“ räägib Nobel Digitali partner Anni Kitsing, et Google Shopping võib Eesti kaupmeeste jaoks kujuneda oluliseks reklaamikanaliks, sest otsingutulemuses näeb tarbija kohe toodet, selle pilti ja hinda. Kitsingu sõnul on nende klientide kogemus näidanud, et Google Shoppingu reklaam võib töötada tavalisest tekstireklaamist kaks kuni kolm korda paremini. Samas võib uus lahendus teravdada hinnakonkurentsi. Kui mitu kaupmeest müüvad täpselt sama toodet, muutuvad hinna kõrval määravaks foto, tootekirjeldus, brändi tuntus ja usaldusväärsus. Kitsingu hinnangul ei võida pikemas perspektiivis see kaupmees, kes müüb ainult kõige odavama hinnaga. Jutuks tuleb ka see, kuidas saavad väiksemad Eesti e‑poed konkureerida suurte rahvusvaheliste tegijatega nagu Zalando ja About You. Kitsingu sõnul on kohaliku kaupmehe tugevuseks hea kliendikogemus, lihtne ostuteekond, paindlikud tarne- ja vahetustingimused ning tugev bränd, mida tarbija juba tunneb ja usaldab. Saates selgitatakse, mida peaks e‑pood Google Shoppingu tulekuks juba praegu tegema. Eelkõige tuleb korda saada tootevood, tootenimetused, kirjeldused ja pildid ning panna turundus- ja IT‑tiim omavahel koostööd tegema. Kitsingu sõnul tasub selle tööga tegeleda ka seetõttu, et hästi struktureeritud tooteinfo aitab ettevõttel paremini nähtav olla nii Google'i otsingus kui ka tehisintellektil põhinevates vestlusrobotites. Lisaks räägitakse sellest, kuidas tehisintellekt muudab inimeste ostukäitumist. Üha enam tehakse hinnavõrdlust ja tooteotsinguid vestlusrobotites ning Kitsingu hinnangul võib juba mõne aja pärast suurem muutus tulla hoopis chati-reklaamidest ja tehisintellekti abil tehtavatest ostudest. Saate lõpus annab Kitsing kaupmeestele ka konkreetse soovituse Mustaks Reedeks. Saadet juhib kaubandus.ee juht Maarit Kallas.

Põlvamaal võib ühe päevaga jõuda nii ajaloolisele postiteele, Eesti ühte erilisemasse muuseumisse kui ka auhinnatud kontserdipaika. Ent piirkonna turismiettevõtjate eesmärk on, et külastajad ei piirduks vaid ühe päevaga. „Põlva on saanud põhjendamatult vähe tähelepanu,“ leiab 35. tegutsemisaastat tähistava Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind. Tema sõnul on piirkonna tugevuseks nii loodus, kultuur kui ka võimalus ühendada puhkus kaugtööga. Hotellis on selleks loodud eraldi tööruumid, seminarivõimalused ning lõõgastumiseks minispaa. Oluline osa külastuselamusest on ka hotelli restoranil, mille köök väärtustab head toorainet ja maitseelamusi ning annab külalistele veel ühe põhjuse Põlvasse tagasi tulla. Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge sõnul ei tasu muuseumi seostada üksnes vanade autode ja teede ajalooga. Lisaks interaktiivsetele näitustele ning pereprogrammidele valmistatakse ette ajaloolise Varbuse postijaama uuendamist, mis peaks valmima 2028. aasta kevadeks ja viima külastajad 19. sajandi ajarännakule. Muuseum pakub ka võimalusi seminarideks, ettevõtete sündmusteks ja suurüritusteks. Põlva Kultuurikeskuse direktor ja kunstiline juht Eerika Mark tõdeb, et väikelinnas tuleb publiku leidmiseks teha topelt tööd. Tänavu aasta kontserdipaiga tunnustuse pälvinud kultuurikeskus on suutnud tuua Põlvasse nii rahvusvahelisi esinejaid kui ka suurvorme, mida võimaldab maja erakordne lavatehnika. „Meil on teatrisaalis lisaks orkestriaugule ka pöördlava ja selliseid maju on Eestis ainult kaks,“ toob Mark esile Põlva Kultuurikeskuse erilisuse. See võimaldab tuua lavale ka oopereid, operette, ballette ja muusikale. Saates räägitakse ka Põlva Kultuurikeskuse katusele rajatud Taevapargist, Maanteemuuseumi uutest näitustest ja sündmustest ning sellest, miks tasub Põlvamaa avastamiseks varuda aega ja mitte piirduda vaid kiire läbisõiduga. Saadet juhib Juuli Nemvalts. Pildil: Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge (vasakul), Pesa Hotelli tegevjuht Lily Lind ja Põlva Kultuurikeskuse direktor Eerika Mark Foto: Merlin Zuzjonok

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ei nõustu toidutootjate väitega, et tootjaid ei ole Nutri-Score'i aruteludesse sisuliselt kaasatud. Nutri-Score'i toidumärgise vabatahtliku kasutamise võimalus on andnud hoogu ministeeriumi ja suuremate toidutootjate vahelisele tülile. Kui regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas oktoobri keskel määruse eelnõu, mis annaks Eesti toidutootjatele õiguse kasutada vabatahtlikult Nutri-Score'i märgist, siis 14 suuremat toidutootjat saatsid möödunud nädalal valitsusele pöördumise, kus seisis, et Nutri-Score'iga on edasi liigutud ilma valitsuse mandaadita ja tootjate sisulise kaasamiseta. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste selgitas Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”, et ministeerium on ettevõtteid Nutri-Score’i aruteludesse kaasanud ja selleks on toimunud väga palju koosolekuid. “Eelmisel aastal, kui hakkasime mõtlema, kuidas võiksime selle protsessiga edasi liikuda, pöördusime palju otse ettevõtjate poole. Meil oli paljude erinevate ettevõtjatega üks ühele kohtumisi,” kirjeldas Kallaste kaasamise protsessi. Kohtumisi tehti näiteks Maag Grupiga, Orklaga, Valioga, Leiburiga ja Kadarbikuga, loetles Kallaste. “Samamoodi pöördusime ka erialaliitude poole. Suhtluse ja arvamuse küsimine oli ikkagi päris aktiivne,” märkis ta. “Eelmise aasta sügisel oli ka meie enda ministeeriumide ühishoones avalik seminar, kuhu kutsusime samamoodi kõik osapooled kokku ja tutvustasime plaani, tutvustasime visiooni ja erinevaid märgiseid, nende plusse ja miinuseid. Ja ka seda, miks just Nutri-Score tundub meile mõistlik tee,” lausus Kallaste. Kallaste sõnas, et kriitikaga, nagu poleks tootjaid kaasatud, ei saa nõustuda. “Me oleme siin ikkagi varsti juba peaaegu kaks aastat olnud tihedas suhtluses eri osapooltega ja kõigil on olnud võimalik oma arvamust avaldada,” lisas nõunik. Saates on lisaks juttu Nutri-Score’i märgise alternatiividest ja eesmärgist, aga ka sellest, miks tahetakse kasutusele võtta Nutri-Score, teades, et Euroopa tervikuna pole selle kasuks otsustanud. Saates olid külas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Hellika Kallaste ning Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna vanemspetsialist Heidi Roos. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil: Hellika Kallaste ja Heidi Roos rääkisid Äripäeva raadios lähemalt, kui palju on suheldud poleemikat tekitanud Nutri-Score’i toidumärgise kasutuselevõtu üle. Foto: Harro Puusild

Edukas ettevõte ei sünni üksnes heast ideest ning kiire kasv ei tähenda alati muretut tulevikku. Äripäeva raadio saates „Ettevõtlik Tallinn“ räägivad oma kogemustest kaks Tallinna ettevõtlusauhindadel tunnustatud ettevõtjat: särava startija tiitliga pärjatud Fumé restorani eestvedaja Martti Siimann ning Tallinna tootja tunnustuse pälvinud tehnoloogiaettevõtte Rantelon esindaja Karl Taklaja. Kui üks tegutseb restoraniäris, kus kulud kasvavad ja konkurents klientide tähelepanu pärast on tihe, siis teine esindab aastakümnete pikkuse ajalooga tootmisettevõtet, mille käive on aastaga kasvanud enam kui kümme korda. Saates uurime, kas Eestis on võimalik restoraniäriga rikkaks saada, milliseid võimalusi pakub kaitsetööstuse kasv ning kuidas tulla toime ootamatute äriliste tagasilöökidega. Samuti räägime sellest, millist hinda tuleb edu eest maksta, miks võib liiga kiire kasv ettevõttele ohtlikuks osutuda ning kuidas teha keerulisi juhtimisotsuseid olukorras, kus ettevõte kasvab kiiremini kui kunagi varem. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Fumé restorani eestvedaja Martti Siimann ja Tallinna tootja tunnustuse pälvinud tehnoloogiaettevõtte Rantelon esindaja Karl Taklaja Foto: Merlin Zuzjonok

Nutiprillidega filmitud ja jagatud videote eest vastutab iga tavaline eraisik, kellele laienevad andmekaitse reeglid. Triniti advokaat Maarja Lehemets rääkis saates “Triniti eetris”, et probleeme ei tekita nutiprillide kasutamine pereüritusel või isiklikuks tarbeks, kuid olukord muutub, kui salvestis avaldatakse avalikus sotsiaalmeediakanalis. Eriti suur oht on advokaadi sõnul kohtades, kus inimesed ei pruugi mõista, et neid filmitakse. Triniti advokaadi Maarja Pild-Freibergi sõnul kasutatakse maailmas nutiprille ka ebaeetilistel eesmärkidel. "Lõuna-Koreas on teada juhtumeid, kus tualettruumides filmitud videoid on pornograafilistel veebilehtedel avaldatud," lausus ta. Euroopa Andmekaitsenõukogu juhtis tähelepanu ka nutiprillide tootjate kohustustele. Seadmed võiksid disainilt eristuda tavaprillidest või anda filmimisest märku valguse või heliga. Veel tuli saates juttu sellest, milliseid andmeid tohib tehisaru tööriistadesse sisestada ja mis juhtub, kui töötaja avaldab valeandmeid. Lisaks käsitleti Google’i ja Uberi suuri andmekaitsetrahve ning Euroopa Kohtu lahendite võimalikku mõju Eesti äriregistri avalikele andmetele. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi. Foto: Marc John/IMAGO/Scanpix

Töötukassa juhi Gert Tiivase ja investori Joakim Heleniuse hinnangul tuleb Eesti riigivalitsemise tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks kaasata erakapital ning võtta senisest ulatuslikumalt kasutusele tehisarul põhinevad lahendused. Riigi kulud kasvavad majandusest kiiremini ning valitsemiskulude kärpimine aitaks leida kokkuhoidu ka ilma ühiskondlikult oluliste valdkondade, näiteks hariduse ja sotsiaalkaitse arvelt. Tiivase sõnul kulub riigi administratiivsele valitsemisele umbes miljard eurot aastas, millest 10–20% vähendamine annaks 100–200 miljonit eurot kokkuhoidu. Ta tõi näiteks töötukassa, kus digiteenuste ja iseteeninduse arendamine on vähendanud töötajate arvu aastaga umbes 200 võrra ning kontoripindade vähendamine võimaldab majandamiskuludelt säästa 30–40%, sealjuures teenuste kvaliteeti ohverdamata. Helenius rõhutas, et tehisaru ja automatiseerimise ulatuslikumaks rakendamiseks avalikus sektoris tuleb kaasata erakapital, sest riigil ei pruugi suurte IT-investeeringute tegemiseks raha jätkuda. Tema pakutud mudeli järgi investeeriksid eraettevõtted vajalike süsteemide arendamisse ning tooksid kaasa erasektori teadmised ja juhtimiskogemuse. Vastutasuks jagataks pikaajalise lepingu alusel tehisaru ja automatiseerimise abil saavutatud kulusääst riigi ja investori vahel. Tiivas meenutas sarnase koostöö näitena umbes 20 aasta tagust registrisüsteemi loomist, mille arendamisse investeerisid Tallinna börs ja keskdepositoorium. Süsteemi rahastamine tagati pikaajalise lepingu ja ettevõtete makstud teenustasudega, mis näitas, et erasektori kapitali abil on võimalik arendada ka avalikke teenuseid. Mõlema hinnangul on Eestil võimalus kujuneda tehisaru kasutuselevõtul eeskujuks, kuid selleks on vaja julgeid ja süsteemseid reforme. Heleniuse sõnul võiks reforme ellu viiv peaminister tõusta riigimeheks, kelle mõju ulatub üle Euroopa. Tiivase hinnangul peab riik kasutama avalikku raha sama heaperemehelikult nagu pere või eraettevõte oma eelarvet ning suunama kokkuhoitud vahendid tõhusamatesse lahendustesse. Pikemas perspektiivis aitaks see kujundada innovaatilise ja tõhusa Eesti, kuhu välismaal õppinud noored soovivad tagasi tulla ja kus nad näevad oma tulevikku. Majanduspoliitilist saadet “Edukas Eesti 2027–2031” juhtis Äripäeva peadirektor ja ajakirjanik Igor Rõtov. Pildil Gert Tiivas ja Joakim Helenius. Fotod: Tanel Meos

Olgu tegu iga-aastase kliendiüritusega või uudiskirjaga, mida on ju alati tehtud, elutseb paljude ettevõtete turunduses mõni püha lehm, keda keegi ei julge puudutada. Saates räägib turundusekspert ja turundusauditi meistriklassi koolitaja Karl Multer sellest, kuidas turundusauditi abil suur pilt tagasi saada ja eristada eesmärke toetavaid tegevusi nendest, mida tehakse puhtalt vanast harjumusest. Samuti kuuleme, milliseid turundusvõimalusi võiks tegelikult rohkem kasutada ning millal ja mida ise nokitseda ja millega professionaalide abi küsida. Saatejuht on Tuuli Seinberg. Fotol Karl Multer, foto Äripäev.

Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kriminaalmenetluse eksperdi Kati Reitsaku sõnul sisaldab tänapäevane mobiiltelefon rohkem andmeid inimese era- ja perekonnaelu kohta kui tema kodu. „Tehnoloogia areng on tegelikult muutnud ja kallutanud neid kriteeriume, millistest lähtuvalt ka riik võiks meie põhiõigustesse sekkuda,“ kinnitab Reitsak saates. Andmekaitseeksperdi Tambet Toomela sõnul jagavad inimesed endiselt liiga kergekäeliselt oma andmeid ega mõtle piisavalt riskidele. „Inimesed on kiindunud uuendustesse, mis justkui teevad elu paremaks, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Lõpuks võimaldavad jagatud andmed maalida elust kokku pildi, mida võidakse ära kasutada inimese vastu,“ selgitab Toomela. Riik ei ole õigusselguse loomisega kiirustanud. Alles nüüd on vastav digitõendite kogumise väljatöötamiskavatsus (VTK) ministeeriumis töös. Kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak, kellel on selja taga pikaajaline karjäär prokuratuuris, selgitab, et seni on nutiseadme sisu vaatamine ja tervikuna kopeerimine uurimisasutuste poolt olnud pigem reegel kui erand. Toetudes oma laiapindsele kogemusele ja elulistele näidetele, jagab Reitsak saates praktilisi nõuandeid: mida saab inimene teha ja kuidas uurimistoiminguid vaidlustada olukorras, kus seade on riigivõimu poolt juba ära võetud. Alates 1. novembrist jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis annavad inimesele lühikese, 10-päevase akna esitada kaebus, kui ta leiab, et seadme äravõtmise ja kopeerimisega on tema õigusi rikutud. Ekspertide hinnangul võib säärane lühike tähtaeg osutuda praktikas tõeliseks väljakutseks neile, kes kriminaalmenetluse nüanssidega igapäevaselt end kursis ei hoia. Lisaks riigipoolsele andmekogumisele võetakse saates luubi alla Eesti digiandmete tohuvabohu ja küberhügieen laiemalt. Eksperdid selgitavad, milliseid samme peaks iga inimene oma andmete kaitsmiseks igapäevaselt astuma, et mitte langeda küberpättide seatud lõksudesse. Saatekülalised on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak ning andmekaitse ekspert Tambet Toomela. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Advokaadibüroo Eversheds Sutherland andmekaitse ekspert Tambet Toomela ja kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak. Foto: Tarmo Virki

Kuidas tagada, et ettevõtte töö jätkuks ka siis, kui maksesüsteem seiskub, olulistele andmetele ei pääse ligi või varukoopiast ei õnnestu andmeid taastada? Küberturvalisus ei tähenda ainult tehnilisi lahendusi, vaid ka selgeid vastutusi, toimivaid kokkuleppeid ja valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. Küberturvalisuse ekspert ja Äripäeva küberturbe teabevara peatoimetajaThea Sogenbits toob esile, et sageli ei peitu suurim risk mitte tehnoloogia puudumises, vaid kontrollimata eeldustes ja ebaselges töökorralduses. Kõige ohtlikum ei pruugi olla risk, millest me juba teame, vaid see, mille puhul oleme eeldanud, et keegi teine on kõik ära korraldanud. „Teabevara tunnis“ räägime, milliseid küberturvalisusega seotud riske ettevõtted sageli alahindavad, miks ei piisa üksnes turvameetmete olemasolust ning kuidas saab juht tagada, et vastutused oleksid selged ja probleemid saaksid lahendatud enne, kui need ettevõtte tegevust või kliente mõjutavad. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi ja Thea Sogenbits. Autor: Andres Laanem

Sami kontsern tõusis Äripäeva masina- ja metallitööstuse TOPis aastaga 59. kohalt kuuendaks. Sami Tootmise tegevjuht Anti Pahapill rääkis, kuidas ettevõte kasutas madalama tellimustasemega perioodi teadlikult ära selleks, et korrastada oma sisemisi protsesse, vähendada ajakulu ja muuta tootmine efektiivsemaks. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran ütleb, et see ongi peamine arendustegevus, millega Eesti metallitööstuse ettevõtted tegelevad ja peavadki tegelema. “Ka nendel aastatel, mil oli vähem tellimusi ja tööd, me tegime ikkagi jätkuvalt investeeringuid ja see oli väga suur asi,“ rääkis Pahapill. Soetati uusi keevitusroboteid, laserlõikuspinke, ehitati välja Valga tehas ja korrastati tootmisprotsesside jaotumist Saue tehastes, tehastes võeti kasutusele uusi tehnoloogiaid. “Tänavu meil uusi investeeringuid planeeritud polegi, nüüd keskendume juba tehtud investeeringute 100%lisele ära kasutamisele,“ ütles ta. Sellest tuli eelmise aasta tõus, tänavusest aastast on üheksa kuud täis ja tõus jätkub. Harani hinnangul edukat masina- ja metallitööstuse ettevõtet just see iseloomustabki: “Tehakse arendustegevust sisemistes protsessides, tehakse ennast korda, ollakse efektiivsed, samal ajal ei unustata investeerimist tehnoloogiatesse, vaadatakse, kuidas toodet paremini müüa.“ Mõlema tööstusjuhi hinnangul on kõikuv majanduskeskkond uus reaalsus ja sellega tuleb kohaneda. Seda lootust, et aasta jooksul maailm rahuneb ja kõik stabiliseerub, nende hinnangul pole. Kuna ligi 90% sektori toodangust läheb ekspordiks, peavad kohalikud tootjad rinda pistma madalama palgatasemega riikidega nagu Poola, Leedu ja Rumeenia. Lihtsate komponentide valmistamisel ei suuda Eesti tööstus oma palgataseme tõttu võistelda. Püsiva konkurentsivõime tagab liikumine väärtusahelas ülespoole: toodetele elektroonika lisamine, disaini pakkumine ning kliendile terviklahenduste tootmine. “Lihtsat koppa suudab igaüks teha. Me oleme juba piisavalt kallis tööjõuturg ja me peame tegema järjest keerukamaid tooteid, lisama elektroonikat ja suurendama lisandväärtust,“ ütleb Pahapill. Pahapill näeb AIs suurt potentsiaali näiteks miljoniliste seadmeinvesteeringute analüüsimisel, et valida tootmisprofiilile täpselt sobivaim tehnoloogia ja vähendada valearvestuse riski. “Kui mul on homme vaja poolteist miljonit maksev töötlemiskeskus osta, siis võiks AI valida meie toodangu ja koostude põhjal kõige sobivama seadme. See aitaks vältida investeeringuid, mis jäävad aastaks seisma, sest selgub, et seade pole päris see, mida mõeldi,“ rääkis ta. Harani arvates hakkab AI kiiresti mõjutama seda, kuidas seadmed omavahel suhtlevad ja robotid ülesandeid täidavad. Lääne-Euroopas eksisteerivad juba täielikult autonoomselt toimivad nn pimetehased, kus tegutsevad ainult robotid: “Meie väljakutse on see, et noored saaksid koolidest kaasa erialase AI-kasutuse baasteadmised.“ Saadet juhib Sigrid Kõiv.

Kuludokumentide haldamise platvorm CostPocket on aastatega kasvanud lihtsast tšekirakendusest terviklikuks finantstööriistaks, mis säästab tuhandete ettevõtjate aega. Hiljutine ühinemine Rootsi finantsettevõttega Mynt aitas turule tuua uued maksekaardid, mis viivad kulude aruandluse täiesti uuele tasemele ning teevad ostude ja tšekkide kokkuviimise automaatseks. Saates räägib CostPocketi asutaja Joonas Sernjuk ettevõtte teekonnast, teenuste laiendamisest ning uutest virtuaalsetest ja füüsilistest maksekaartidest. Samuti selgitab ta, kuidas aitab tehnoloogia kaotada igakuise käsitöö ning milliseid uusi funktsioone, sealhulgas tehisintellektil põhinevat kuluanalüütikat, on peagi oodata. Pikaaegse raamatupidamiskogemusega Merily Saar jagab saates praktilisi näiteid, kuidas digitaliseerimine on muutnud raamatupidajate ja klientide vahelist koostööd. Ta kirjeldab, miks on kingakarbis tšekkide esitamine jäänud minevikku ning milliseid ootusi seavad tänapäevased ettevõtted raamatupidamistarkvaradele. Saates kuuleb ka, milline on CostPocketi positsioon ja konkurents välisturgudel, sealhulgas Lätis, Soomes ja Poolas. Saadet juhib Tarmo Virki. Uued kliendid saavad kasutada sooduskoodi ARIPAEV2026, millega on CostPocketi teenused 2 kuud tasuta. Vaata lähemalt: https://meet.costpocket.com/et/aripaev Fotol: Fast Finance OÜ tegevjuht Merily Saar ning CostPocketi asutaja ja COO Joonas Sernjuk Foto: Merlin Zuzjonok

Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta. Persona ärisuuna juht Sirli Vaher rõhutab saates, et uue süsteemi juurutamine nõuab ettevõttelt terviklikku lähenemist. „Ma ütleks küll, et ta on pigem muudatuste juhtimine, mitte IT-meeste projekt,“ märgib Vaher, viidates, et tarkvaravahetus puudutab kogu organisatsiooni. Pikaaegse personalijuhi kogemusega Diana Veerberk toob välja probleemi kaardistamise olulisuse enne uue lahenduse soetamist. „Kui ma hakkan üldse tarkvara valima, siis ma peaksin teadma, millist probleemi ma sellega lahendada soovin ja kuidas ma mõõdan, et kas ta on mind mingi tulemuseni aidanud,“ selgitab Veerberk. Sageli hakatakse lahendama tarkvara puudumist, kuigi tegelikult vajavad korrastamist ettevõtte sisemised protsessid. Saates räägitakse ka sellest, miks kallis tarkvarainvesteering ei pruugi alati oodatud kasu tuua ja milliseid vigu on ettevõtetel võimalik vältida. Kuidas kaardistada ettevõtte tegelikke vajadusi ja seada eesmärke enne ostuotsuse tegemist? Miks on juurutamine eelkõige muutuste juhtimine ning miks peab sellesse kaasama ettevõtte juhtkonna? Saatekülalised on personalihaldustarkvara Persona ärisuuna juht Sirli Vaher, müügijuht Diana Veerberk ning kliendikogemuse juht Sandra Neemrand. Kõiki neid ühendab pikaajaline varasem kogemus tarkvara tellija ja kasutaja rollist, olles juhtinud personalivaldkonda ja HR-protsesse. Saadet juhib Tarmo Virki.

Seekordses „Võitjate põlvkonnad“ saates on külas ettevõtja Domenik Djatšuk, kes juhib koos oma isa, tunnustatud peakoka Vladislav Djatšukiga kahte VÕIVÕI restorani. Saates tuleb juttu sellest, kuidas on isaga võrdsete partneritena äri teha, miks otsustati keerulisel ajal avada teine restoran ning kuidas täiendavad teineteist kahe põlvkonna erinevad kogemused ja ambitsioonid. Lisaks räägib Domenik pere uuest valmistoiduärist ROOG, MasterChefis osalemisest ja oma suurtest tulevikuplaanidest. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pildil: Domenik Djatšuk Foto: MasterChef Eesti/Harry Tiits

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“. "Tõeline dialoog eristub tavalisest debatist või igapäevasest vestlusest," märgib Jeedas saates. Ta viitab, et turvalise ruumi loomine aktiivseks kuulamiseks toob kogukondadele suurt kasu, aidates inimestel päriselt peegeldada seda, kuidas nad tegelikult toime tulevad. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, mis täpsemalt toimus üle Eesti peetud 62 dialoogiringis ning millised olid osalejate kõige üllatavamad ja mõjusamad õppetunnid. Samuti selgitab Piret Jeedas, miks on selline aruteluliikumine muutunud oluliseks kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Selgub, et Eestis rakendatud dialoogialgatusel on tegelikult juured Soomes loodud Timeout-meetodis ning see ühine lähenemine aitab tugevdada regionaalset koostööd. Lisaks annab arutelu suuniseid 2. oktoobril avalikustatud põhjalikule raportile, mis koondab kõikide nende 62 sessiooni põnevad leiud. Raport on leitav Koostöö Kogu kodulehelt. Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja. Fotol: Piret Jeedas (autor: Merlin Zuzjonok) 62 Dialogue circles across Estonia: Finnish-born discussion culture connects Estonian communities In the latest episode of the series dedicated to the 35th anniversary of the Nordic Council of Ministers Office in Estonia, Project Manager Piret Jeedas explains why structured dialogue is increasingly critical in our modern society. During a recent nationwide initiative launched by the Estonian Cooperation Assembly, people gathered across Estonia to discuss one simple yet profoundly important question: "How am I managing?". "A true dialogue is distinguished from a standard debate or everyday conversation," Jeedas notes in the episode. She points out that creating a safe space for active listening greatly benefits local communities and helps reveal how people are generally feeling and coping. The episode explores in detail what exactly happened during the 72 dialogue circles held across the country and what the most surprising or impactful takeaways were from the participants. Piret Jeedas also explains how this dialogue movement is spreading across the broader Nordic-Baltic region. It turns out that the initiative actually has its roots in Finland, utilizing approaches like the Timeout method, and this shared movement actively strengthens regional cooperation. Additionally, the discussion points listeners to the comprehensive report from the dialogue circles, which officially launched on October 2nd and gathers all the fascinating findings from those 62 sessions. The episode is hosted by Tarmo Virki. The podcast is in English. This podcast is part of a series commissioned by the Nordic Council of Ministers. Photo: Piret Jeedas (author: Merlin Zuzjonok)

Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet? Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“ arutlevad tehisintellekti mõju üle tööturule Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Põllumäe sõnul suudab AI juba praegu täita osa alustavate arendajate ülesannetest, kuid nende palkamisest loobumine võib ettevõtetele hiljem kalliks maksma minna. „Mis me siis viie aasta pärast teeme? Kus need seeniorid tekivad, kui me enam juunioreid ei palka?“ küsib ta. Samuti arutleb Põllumäe, et läbimõtlematute koondamiste tõttu võivad ettevõttest kaduda äritegevuseks hädavajalikud teadmised, mille taastamine võib hiljem minna märksa kallimaks. Tehisintellekti mõju töökorraldusele selgitab Põllumäe näitega, kus töötaja suudab senise viie päeva töö ühe päevaga ära teha. Juhi ülesanne on leida vabanenud ajale mõistlik rakendus ning otsustada, kuidas tehnoloogia abil saavutatud tõhusust ettevõtte eesmärkide täitmiseks kasutada. Ka töötajate arvu puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada ettevõtte pikaajaliste vajadustega ning vajadusega säilitada olulised teadmised ja oskused. Põllumäe hinnangul kehtib siin vana tarkus, et vanasse kaevu ei tasu enne sülitada, kui uus on valmis. Piret Jamnes räägib oma uurimistöö põhjal, miks IT-spetsialistid ettevõtetest omal soovil lahkuvad. Lisaks palgale mõjutavad nende otsuseid töö sisu, arenguvõimalused ja suhted juhiga. Näiteks sobib mõnele spetsialistile tempokas töö mitme kliendiprojektiga, teine eelistab pikemaajalisi arendustöid ja rahulikumat töörütmi. Kui töö iseloom inimesele ei sobi või arenguvõimalused ammenduvad, võib ta hakata uut töökohta otsima. Saates arutletakse ka selle üle, kuidas juhtida inimesi ajal, mil tehnoloogia areneb kiiresti ja töökorraldus pidevalt muutub. Jamnes võrdleb praegust olukorda uduses metsas liikumisega: järgmist puud on näha, kuid kaugemale pilk ei ulatu. Töötajad ootavad juhilt nii vabadust ja iseseisvust kui ka kindlustunnet ja selget suunda. Mõlemad saatekülalised nõustuvad, et kiiresti muutuval tööturul on üks olulisemaid oskusi kohanemisvõime. Põllumäe võrdleb seda võrkpalliga: sirgete jalgadega seisval mängijal on keerulisem pallini jõuda kui sellel, kes on valmis kiiresti suunda muutma. Sama kehtib tööelus, kus senised ülesanded võivad kiiresti muutuda ja töötajatel tuleb pidevalt uusi oskusi omandada. Jamnes soovitab ettevõtetel põhjalikult kaardistada oma töötajate oskused, et mõista, milliseid teadmisi tulevikus vajatakse ja kuidas olemasolevaid töötajaid uutesse rollidesse suunata. Saates kuuleb veel, miks ei pruugi üksnes AI-juhi palkamine ettevõttes soovitud tulemust anda, millal võib hea IT-spetsialist hakata uut töökohta otsima, milline on töötajate arvates juhi kõige halvem omadus ning kuidas muutub vastutus töötajate oskuste arendamise ja karjääri kujundamise eest. Saadet „Küberruum“ juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Foto: Sigrid Hiis

Investorile, kes ei taha ega soovi ise oma vara kasvatamisega tegeleda, saab appi palgata investeerimismeeskonna. INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor selgitab saates, mille poolest erineb vähemalt 200 000eurose ja vähemalt kahe miljoni eurose portfelli kasvatamine ehk juttu on vastavalt portfellihaldusest ja strateegilisest varade kasvatamisest. „Nii portfellihaldust kui ka varade strateegilist jaotust teeme meeskonnaga. Kõige olulisem on mitte vara kaotada, aga ilma riskita ei tule ka tootlust,“ selgitab ta. Portfellihaldusega investeeritakse börsil kaubeldavatesse võlakirjadesse ja aktsiaindeksfondidesse, eesmärgiga teenida võlakirjadelt vähemalt 6% ja fondidelt vähemalt turu keskmist tootlust. Kahest miljonist eurost algavale strateegilisele varade jaotisele lisanduvad portfelli veel ka mitteavalikud varaklassid nagu näiteks taristu, mets, põllumaa ja erakapitalifondid, millega väiksema summaga investeerides investor ligi ei pääse. Seal on tootluse ootus 8-10%, erakapitalifondide puhul kõrgem. Saates selgitab Kondor, kellele kumb teenus sobib, millistesse varadesse investeeritakse ning kuidas erinevad varaklassid emotsioonide ja turu kõikumise vastu aitavad. Saadet juhib Rivo Sarapik. Fotol: INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor

Eesti ettevõtted ja avalik sektor kulutavad dokumendihaldusele märkimisväärseid summasid, kuigi turul leidub ka soodsamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Folderiti asutaja ja tegevjuhi Kent Raju sõnul takistavad kulude vähendamist sageli harjumused, teadmatus ja põhjendamatu hirm olemasoleva süsteemi väljavahetamise ees. Seekordses sisuturundussaates uurime, millest kujuneb dokumendihalduse tegelik hind, kuidas muuta dokumentide haldamine lihtsamaks ja kuluefektiivsemaks ning miks võib seniselt süsteemilt uuele üleminek olla arvatust lihtsam. Räägime ka sellest, kuidas on Eesti tarkvaraettevõte Folderit jõudnud klientideni 86 riigis ning miks suhtub Raju kriitiliselt riigi plaani kulutada miljoneid oma dokumendihaldussüsteemi arendamisele. Lisaks arutleme, millist rolli hakkab valdkonnas mängima tehisintellekt ja kuidas tagada uute tehnoloogiate kasutamisel ettevõtete andmete turvalisus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Folderiti asutaja ja tegevjuht Kent Raju. Foto: Folderit

Leanesti tegevjuhi Marko Saviaugu sõnul ei ole tehisaru tööstuses kasutuselevõtu peamine küsimus enam selles, kas AI suudab ülesande lahendada, vaid selles, kuidas viia tehnoloogia tootmisliinile ja saavutada mõõdetav majanduslik kasu. Kuigi tehisaru kasutamise vastu tunnevad huvi paljud ettevõtted, on näiteid selle otsesest mõjust toodangule, praagile ja kuludele veel suhteliselt vähe. Kiiremini tasuvad end ära näiteks masinnägemisel põhinevad kvaliteedikontrolli lahendused, mille tasuvusaeg võib jääda mõne kuu ja aasta vahele. Samuti saab AI abil märkimisväärselt tõhustada ettevõtte tugiprotsesse, näiteks müügipakkumiste koostamist, millele kuluv aeg võib Saviaugu hinnangul väheneda 70–80 protsenti. Otsuste eest vastutab siiski üldjuhul inimene. Tootmises pidurdab tehisaru laiemat kasutuselevõttu vajadus siduda tarkvara füüsiliste masinate ja robotitega. Olemasolevatele tootmisliinidele ei saa uut tehnoloogiat alati lihtsalt lisada, vaid see võib nõuda ulatuslikke masinaehitustöid või uue tootmisüksuse rajamist. Saviauk näeb järgmise arengusuunana võimalust juhtida masinaid tavakeeles, nii et operaator saaks anda ülesande ning AI koostaks ise vajaliku programmi. Leanest on katsetanud seda lähenemist, ühendades väikese keelemudeli Hiinast ostetud robotiga. Kuigi tehnoloogia on suuresti olemas, arenevad masinad, nende riistvara ja liidesed tarkvarast aeglasemalt ning seadmete projekteerimine, valmistamine ja katsetamine võib võtta kuni aasta. Tehisaru muudab ka tarkvaraarendust. Saviaugu sõnul võimaldab vibe coding ehk rakenduste loomine AI abil ettevõtetel kiiresti lihtsaid lahendusi ja prototüüpe katsetada ning anda nende põhjal tarkvaraarendajatele täpsema lähteülesande. See ei vähenda aga vajadust professionaalsete arendajate järele, eriti kriitiliste süsteemide puhul, kus olulised on süsteemiarhitektuur, integratsioonid, andmehaldus ja küberturvalisus. Samal ajal võib lihtsamate arendusülesannete automatiseerimine raskendada alustavate IT-spetsialistide töö- ja praktikakoha leidmist, tekitades küsimuse, kuidas kasvatada uusi eksperte olukorras, kus AI võtab üle üha rohkem algtaseme ülesandeid. Saviauk soovitab tehisaru kasutuselevõttu kavandavatel tööstusettevõtetel alustada konkreetse äriprobleemi määratlemisest, mitte tehnoloogia valimisest. Eduka rakendamise eeldused on korrastatud andmed ning selged reeglid selle kohta, millisele teabele AI ligi pääseb. Mida rohkem asjakohaseid andmeid mudel kasutab, seda tõhusamalt saab see töötada, kuid samal ajal tuleb vältida liigsete või tundlike andmete kättesaadavaks tegemist. Saviauk ei prognoosi, kui palju AI Eesti tööstuse tootlikkust lähiaastatel kasvatada võiks, sest ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad. Tema hinnangul on aga suurem osa tehisaru võimalikust mõjust tööstuses alles ees. Saadet juhtis Mart Valner. Foto: Imago/Scanpix

Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad peavad toime tulema heitliku ilma ja kasvavate sisendkuludega, kuid samal ajal konkureerima importkaubaga, mille madal hind surub alla ka kodumaise toodangu hinna. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on Eesti isevarustatuse tase mitmes aiandussektori tooterühmas väga madal ning praegused tingimused ei soosi kodumaise tootmise kiiret kasvu. „Meie poodides müüdava köögivilja hind on olnud liiga madal ja on seda ka praegu. Köögivili peaks maksma märksa rohkem, kuid impordisurve hoiab hinnad all ega lase tootjal saada õiglast hinda,“ räägib Strastin saates „Kasvupinnas“. Tänavune hooaeg tõi kasvatajatele juurde ka ilmastikust tingitud raskusi. Kui köögiviljadele kujunes suvi üldiselt soodsaks, siis väga märg sügis on saagikoristust tugevalt häirinud. Osa kartulist, kapsast ja teistest kultuuridest oli saate salvestamise ajal veel põllul ning aasta tegelik tulemus sõltub sellest, millise kvaliteediga saak ladudesse jõuab ja kui hästi see üle talve säilib. Saates räägime ka sellest, miks pole Eesti suutnud oma puu-, marja- ja köögiviljatootmist jõulisemalt kasvatada ning mida saaks riik olukorra parandamiseks teha. Oma vaate annab endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes juhib tähelepanu sisendhindade kasvule ja tootjate investeerimisvajadusele. Juttu tuleb ka toetussüsteemist ning sellest, kas toetused jõuavad alati nendeni, kelle eesmärk on päriselt tootmist arendada ja saaki kasvatada. Aiandustootjate vaate toovad saatesse Sepa Lilled OÜ juht Aivar Samorokov ja Kadarbiku Köögivilja ostujuht Lisli Pak. Nendega räägime tänavusest saagist, Eesti toodangu ja importkauba konkurentsist, sisendhindadest ning sellest, mille järgi teeb tarbija kaupluses oma valiku. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann

Kas iga uue töötaja kiire lahkumine tähendab, et värbamisel tehti vale otsus? Või võib probleemi juur peituda hoopis selles, kuidas inimene organisatsiooni vastu võeti, teda juhiti ja toetati? Seekord räägime, kuidas siduda värbamine, sisseelamine ja juhtimiskvaliteet üheks tervikuks. Külas on TP Kinnisvarahoolduse tegevjuht Anett Uska, kellega arutame, kuidas aru saada, miks inimesed lahkuvad, millist rolli mängib juht esimese 90 päeva jooksul ja mida peaks organisatsioon lahkumistest õppima. Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots. Foto: Anett Uska ja Helen Roots. / Äripäeva raadio

Eestis tegutseb üle saja haridustehnoloogia lahendusi arendava tiimi ning meie riiki nähakse selles vallas tugeva maana. Eesti EdTechi ehk haridustehnoloogia tugevuseks on aastaid teadlikult arendatud koostöine ökosüsteem, mille kogemusest õpitakse nüüd Euroopas. Saates “Õppetund“ tuli juttu sellest, kuidas Eestist on digiriigi ja haridusriigi kõrval kujunenud tugev EdTech-riik ning milline roll on selles riigi, ministeeriumide ja Startup Estonia koostööl. Haridustehnoloogia sihipärane toetamine sai hoo sisse 2018. aasta lõpus ning selle eesmärk oli luua kasvukeskkond ettevõtetele, kes kasvaksid iseseisvaks, jätkusuutlikuks ja rahvusvaheliseks. Saates uuriti põhjalikult Eesti haridusinnovatsiooni ökosüsteemi. EdTech ei tähenda seejuures ainult üldhariduskooli jaoks loodud digilahendusi. Eesti ettevõtted arendavad tehnoloogiaid alushariduse üld-, kutse- ja kõrghariduse jaoks, kuid järjest olulisem osa on ka elukestval õppel, täiskasvanute õppimisel ning tööandjatele suunatud lahendustel. Haridustehnoloogia mõjutab inimese kogu töö- ja õpiteed. Koostöö heaks näiteks on Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loodud programmid, kus ülikoolide teadmised ühinevad EdTechi kogukonna praktikaga. Eestil on tekkinud kogemus, mida märkab ka Euroopa Komisjon küsides nõu laiemate haridustehnoloogia poliitikate kujundamisel. Külas olid haridusinnovaator, EdTech Estonia nõukogu liige ja DreamApply kaasasutaja Märt Aro ning EdTech Estonia tegevjuht Liis Siiroja. Aro tõi saatesse rahvusvahelise haridusinnovatsiooni vaate, Siiroja keskendus Eesti EdTechi ettevõtete, koostöö ja kogu ökosüsteemil arengule. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil Liis Siiroja, Märt Aro ja Kristiiina Garancis. Foto: Andres Laanem