Kas magevesi saab maailmast otsa?
Episoodid
Seekordse saate teema tuleb ühest maailmakellast, mis väidab, et magevesi kaob juba kolmeteistkümne aasta pärast. Ajaraam on hirmuäratav, aga kui palju selles on tõtt ja kas me peaksime olema mures? Mis seisus üldse on Eesti vesi ja veestik, kas me kuivendame liiga palju ja miks kevadine suurvesi enam ei tule kevadel? Nendele ja veel paljudele küsimustele vastab Tallinna Ülikooli loodus ja terviseteaduste instituudi ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht on Mart Valner.
Olgugi, et turvas on Eesti üks väärtuslikumaid maavarasid, käib jätkuvalt suur vaidlus turbakasutuse ümber seotud süsinikuheite üle. Milles vaidlus seisneb ja kuidas süsinikuheidet vähendada, selgitab seekordses Ilmaparandaja saates Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia kaasprofessor Marko Kohv. Saadet juhib Rein Pärn.
Selle nädala "Ilmaparandaja" otsesaatesse tuleb külla endine Teaduste Akadeemia president ja mereteaduste komisjoni esimees Tarmo Soomere, et arutada Atlandi ookeani hoovuste muutusi. Kui suure tõenäosusega ikkagi võib meile sooja kliimat loov ringlus seisma jääda või pöörduda ning mida see sellisel juhul kogu Euroopale tähendaks? Räägime ka sellest, miks kliimast üldse on Eestis keeruline rääkida ja millist reaalset tulevikku võime oodata. Ilmaparandaja on ikka eetris laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.
Enamik meist peab tänavalt kostvat automüra paratamatuks ebameeldivuseks, kuid värske doktoritöö paljastab selle tunduvalt süngema poole. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialisti dr Triin Veberi sõnul ei ole liiklusmüra pelgalt häiriv, vaid see on tõsine krooniliste haiguste riskitegur, mis mõjutab salakavalalt meie südant, ainevahetust ja vaimset tervist. Saates "Ilmaparandaja" selgitab hiljuti doktorikraadi kaitsnud Triin Veber teemat põhjalikumalt. Saadet juhib Rein Pärn.
Seekordses "Ilmaparandaja" saates keskendume mikroplastile. Kui suur probleem see meie ümber on ja miks? Kas tuuleparkidest ka lisandub ohtlikke kemikaale loodusesse ja kui palju ikka mikroplasti ühest tiivikust aastaga tuleb ning kas see on meile ohtlik? Kuidas üldse otsustatakse, et mõni aine on loodusele või inimesele ohtlik ja mürgine? Kõigile neile ja veel paljudele küsimustele vastab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahru. Saatejuht on Mart Valner. Saate valmimist on toetatud teaduse populariseerimise riiklikul projektikonkursil.
Seekordne "Ilmaparandaja" saade salvestati Matsalu Loodusfilmide Festivali ajal avaliku salvestusena koos paljude kuulajatega. Juttu tuli tuuleparkide arendamisest Lääneranna vallast ja ka laiemalt sellest, miks on vaja taastuvenergiat ja kas kohalik omavalitsus ka sellest midagi saab. Külas on Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell ja Lääneranna vallavolikogu esimees Silvia Lotman. Saatejuht on Mart Valner.
Seekord räägime Eesti looduse taastamise kavast, mida praegu koostatakse ja mille esimene versioon esitatakse Euroopa Komisjonile selle aasta lõpus. Mis see kava on ja millised tegevused sellest lähtuvalt ette võetakse, sellest räägivad kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark, kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna looduskaitse nõunik Hanno Zingel ja Maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse professor Diana Laarmann. Saadet juhib Rein Pärn.
Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas sisulooja ja saatejuht Sidni Tomson, kellega räägime sellest, kuidas noortega rääkida kliimast ja loodusest. Mida peaks jagama sotsiaalmeedias, keda tegelikult kuulatakse ja kas noori üldse see teema huvitab. Lisaks on pikalt pausilt tagasi ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Rukkiräägu rubriik, kus seekord juttu muuseumi uue direktori Sergei Põlmega. Saatejuht on Mart Valner.
Soome linnuvaatlejad on tähele pannud, et piiritajaid on järjest vähemaks jäänud. Seetõttu on seekord saates külas linnuökoloog Marko Mägi, kellelt uurime, kuidas elavad piiritajad Eestis ja mida saab iga inimene ära teha selleks, et Aasta Linnu tiitlit kandev lind meil jätkuvalt alles oleks. Saadet juhib Rein Pärn.
Äsja jõustusid Eestis looduskaitseseaduse muudatused, mille peamine eesmärk ei ole looduskaitsenõuete karmistamine või leevendamine, vaid olemasolevate reeglite selgemaks ja ühesemalt mõistetavaks tegemine. Lähemalt selgitab Ilmaparandaja saates Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma. Saadet juhib Rein Pärn.
"Ilmaparandaja" saates on seekord külas Taastuvenergia koja juhataja Silver Sillak, kellega räägime taastuvenergia hetkeolukorrast Eestis, värskest tuuleparkide vähempakkumisest ja heitkaubandusest, sekka ka natukene puhtast tööstusest. Saate teises pooles tuleb aga juttu juba pühapäeval toimuvast rongkäigust loomade heaks, millest räägivad Farištamo Eller ja Aleksei Bõtka. Saatejuht on Mart Valner.
Seekordses "Ilmaparandaja" saates läheme külla Vilsandile. Vilsandi saarevaht Avo Piisk on alates 1993. aastast hoolitsenud kõigepealt saare tuletorni eest, vaadelnud Eesti läänepoolseimas ilmajaamas pilvi ja nüüd hoolitsemas kogu saare eest. Kuidas elu Vilsandil läheb, uurib Mart Valner.
Maailm seisab kahe põletava küsimuse ees: kuidas toita aastaks 2050 ära 10–12 miljardit inimest ning kuidas teha seda meie planeeti ja tervist säästvalt? Lahendusena on teadlased pakkunud välja radikaalse muutuse meie toidulaual – nn planeedi tervise dieedi. See tähendaks oluliselt vähem punast liha ning rohkem puu- ja köögivilju, kaun- ja teravilju. Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets selgitab saates "Ilmaparandaja" teema keerukust. Saadet juhib Rein Pärn.
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime viimasel ajal palju tähelepanu saanud Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemist ehk ETSist. Euroopa komisjon on pakkunud üle kahekümne aasta toimunud süsteemile omapoolseid muudatusi, et tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Mis muutub ja kas heitkogustega kauplemine on üleüldse töötav süsteem, räägib Ivo Krustok. Saatejuht on Mart Valner.
Värske riiklik toetusmeede kogukondade kriisivalmiduse parandamiseks on osutunud erakordselt menukaks. Üle Eesti vabaühendustele ja kogukondadele suunatud miljoni euro suurusele eelarvele laekus rekordilised 155 taotlust, millest rahastuse pälvis 33. Tohutu huvi näitab, et meede tabas naelapea pihta ning kogukondade soov ja vajadus end kriisideks ette valmistada on suur. Saates „Ilmaparandaja“ arutlesid teema üle KÜSKi kogukonnafondi koordinaator Eva Seera ja siseminister Igor Taro ning saatejuht Rein Pärn.
Sel nädalal tähistati üleilmset Kliimakriisi ohvrite päeva, mil mälestati Eestis ja mujal Euroopas kliimakriisi ohvreid, kelle vara ja elu on kas üleujutuste, metsapõlengute või kuumalainete tagajärjel kannatada saanud. Seetõttu on stuudios keskkonnaekspert ja kliimapakti saadik Valdur Lahtvee, kes räägib, kuidas soojenev kliima meid igapäevaselt mõjutab ja milliseid pikaajalisi lahendusi tuleks olukorra leevendamiseks kasutusele võtta. Saadet juhib Rein Pärn.
Ka selles "Ilmaparandaja" saates vastame noorte küsimustele looduse ja kliima kohta. Peamiseks teemaks on seekord tehisaru ja keskkond. Milline on tehisaru kliimajalajälg ja kas selle kasutamine võib kaasa tuua hoopis uute lahenduste leidmise kliimakriisist väljumiseks? Külas on Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi teadur Madis Vasser. Saatejuht on Mart Valner.
Kliimaministeerium soovib vähendada toidujäätmete ja tekstiilijäätmete teket ning arendada edasi tootjavastutuse süsteemi, eriti tekstiili ringlussevõtu valdkonnas. Mis muutused täpselt kavas on, seda räägivad stuudios kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ja sama osakonna nõunik Kerli Rebane. Saadet juhib Rein Pärn.
Selle nädala "Ilmaparandajas" on külas Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu. Või täpsemalt oleme temal Haapsalus külas. Küsime Eesti koolinoorte küsimusi energeetika kohta ja uurime, mis suunas peaksime siis teadlaste arvates Eestis energiasüsteemis arenema. Miks ligi poolsada Eesti tegevenergeetikut, inseneri ja teadlast tegid avaliku pöördumise, milles kutsuvad riiki üles laiendama energiaotsustesse kaasatud ekspertide ringi? Kas tuumajaam on hea? Miks päikesepaneelid enam kasumit ei tooda ja millist võrku meil vaja on, et tulevikus kogu energiat kõigi soovijateni viia. Saatejuht on Mart Valner.
Kevade viimases Ilmaparandaja saates räägime, kuidas edeneb karuputke tõrje Eestis ja mida võetakse ette kormoranidega ning kas see suur töö ka vilja kannab. Stuudios on Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd, jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ning saatejuht Rein Pärn.
Sel nädalal läbis Riigikogus kliimakindla majanduse seadus koos kõigi sellega kaasnevate teekartidega esimese lugemise. Seadus ei ole aga veel kaugeltki valmis ja selle lõplikku kuju ning sisu ei tea veel täpselt keegi. Mis on hetkel seaduses ja mida sinna ootavad seadusloojad, räägimegi seekordses saates. Külas on riigikogu liikmed Tiit Maran ja Hanah Lahe. Saatejuht on Mart Valner.
Seekordses saates on külas linnuökoloog Marko Mägi, kes vastab koolilaste saadetud küsimustele – peateemaks mõistagi linnud ja nende seniteadmata eluviisid. Läheme vaatame ka seda, mis toimub energia avastuskeskuse kõrvale asfaldiplatsile kerkinud teadusaias. Saadet juhib Rein Pärn.
Seekordses "Ilmaparandaja" saates vaatame otsa vastalgatatud Tallinna üldplaneeringule. Mis seal sees peaks olema, et alles hiljutine Euroopa roheline pealinn oma seda tiitlit ka väärikalt kannaks ja miks inimene, kes ei ole ei arhitekt ega arendaja, peaks üldplaneeringu protsessist üldse huvituma? Nii tööstusest Tallinnast, liikuvusest kui rohealadest räägivad Tallinna linna peaarhitekt Andro Mänd ja Hepsori juhatuse esimees Martti Krass. Saatejuht on Mart Valner.
Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas värske looodukaitse hõbemärgi laureaat, ökoloog Marko Mägi. Juttu tuleb looduskaitsest ja teaduse populariseerimisest, sellest, millist teadust peaks usaldama ja kas meil on piisavalt linnaloodust, et laste vaimset tervist parandada. Sekka ka muidugi räägime lindudest ja lagritsa taasasustamisest Eesti loodusesse. Saatejuht on Mart Valner.
Kevade saabumisega on Eesti metsad taas ärganud – talveunest on tõusnud ka meie suurimad kiskjad, karud. See toob aga igal aastal kaasa vana dilemma: kuidas tagada, et karude ja inimeste kooseksisteerimine oleks rahumeelne? Sellest kõnelevad saates pikemalt suurkisjate uurijad Eleri Lopp ja Alina Priks, kes käisid äsja Rumeenias, tutvumas sealsete ennetusmeetmetega. Saadet juhib Rein Pärn.
Selle nädala "Ilmaparandaja" läheb traditsiooniliselt eetrisse otse Teeme Ära talgupäeval. Teeme otselülitusi talgupaikadesse üle Eesti, uurime, kas talgusuppi saab ja mida huvitavat üheskoos üle Eesti leitud on. Saatejuht on Mart Valner.
Räägime erakordsest ja enneolematust unihiir lagritsa taasasustamise projektist, mis sel suvel Pakri saarel aset leiab. Stuudios on sel korral Tartu Ülikooli zooloogia osakonna nooremteadur ja lagritsa taasasustamise ettevõtmise eestvedaja Auli Veske, kes räägib viimastest ettevalmistustöödest ja ootustest laiemalt. Saadet juhib Rein Pärn.
Selle nädala "Ilmaparandaja" saates läheme külla Pagula loometallu, kuhu viis aastat tagasi kolis Tallinnast perenaine Anu Kägu. Räägime temaga väiketalu pidamisest ja sellest, kas see elu maal on nii romantiline, nagu ta seda ise ette kujutas. Lisaks aga istutame puid, külvame seemneid ja uurime, millised loomad sobiksid ka linna koduloomaks ja millised pigem mitte. Saatejuht on Mart Valner.
Seekord on põhjust jutuks võtta tänavune Aasta Loom siil, kelle kohta tegid Taani teadlased huvitava avastuse - siilid kuulevad ultraheli ja võivad selle abil ka omavahel suhelda. Seda teadmist võiks teadlaste arvates edukalt kasutada selleks, et siilid teedele ega autorataste alla ei satuks. Seetõttu on saates külas loodusteadlane ja Eesti Metsloomaühingu asutaja Katrin Idla, kelle käest pärib siilide supervõime kohta lisainfot Rein Pärn.
Lapsed-noored nii Eestis kui üle maailma annavad oma parima, et kaitsta end ja inimkonda tervikuna keskkonnakriiside eest. Kliimamuutused mõjutavad järgmisi põlvkondi tugevamalt ja pikemalt, aga millised on laste õigused keskkonnakaitses ning kes neid õigusi taga ajama peaks? Saates on külas Keskkonnaõiguse Keskuse juristid Triin Jäädma ja Kertu Birgit Anton. Saatejuht on Mart Valner.
Seekordses "Ilmaparandaja" saates uurime, kui kaitstud on meie energiataristu ja eelkõige Eesti põhivõrk. Kas sel nädalal Auvere elektrijaama korstna otsas lõpetanud droon on endaga kaasa toonud juba ka muudatusi või oli see lihtsalt paratamatus praeguses olukorras, millega peab leppima. Külas on Eleringi kriisijuht Hannes Kont. Saatejuht on Mart Valner.
Kuna 21. märtsil tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva ja metsad ja majandus on tänavuse aasta rahvusvahelise metsapäeva teema, siis räägime tänases saates metsade ja puidu mõjust meie majandusele ja majanduse mõjust metsadele. Saates on külalisteks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ning metsaomanik ja metsakasvataja Kertu Elfenbein. Saadet juhib Rein Pärn.
Seekordses "Ilmaparandajas" on külas arvamusliider ja julgeolekuekspert Meelis Oidsalu, kellega räägime, kuidas keskkonnakaitse ja kaitsevõime üksteist toetada saavad. Juttu tuleb muidugi tuuleparkidest ja radaritest ning Nursipalust, aga ka looduse taastamisest, teeäärsetest metsadest, hajaenergeetikast ja kaitsetööstusest. Saatejuht on Mart Valner.
Kuna Eesti ruumilisi suundi järgmiseks 25 aastaks ehk aastani 2050 kujundav üleriigiline planeering on põhijoontes valmis ning ühtlasi algas üleriigilise planeeringu Eesti 2050 avalik väljapanek, on seekordses Ilmaparandajas saatekülalisteks Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja Riigi planeeringulahenduse koostööpartner Pille Metspalu konsultatsioonifirmast DGE Hendrikson. Saadet juhib Rein Pärn.
Hundikuu viimases saates räägime sellest, millised hundid Eestis on, kuidas me nendesse suhtume ja mis mõjutab hundi arvukust Eestis. Sellest räägib täpsemalt Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni. Alustame saadet aga hoopis Ukraina teemadega. Täiemahulise sõja algusest möödus äsja neli aastat. Kui Eestis on külmal ajal kõrged elektrihinnad, siis Ukrainas pahatihti seda elektrit üldse ei olegi. Mis seis kohapeal valitseb ja mida me sellest ka siin õppida saame, räägib Kelli Eek MTÜ Mondost. Saatejuht on Mart Valner.
Seekordses "Ilmaparandajas" räägime lestast, mis valiti rahvahääletuse tulemusena 2026. aasta kalaks. Saates on seetõttu külas Ajakirja Kalastaja asutaja Hanno Kask, kelle abiga saame lesta kohta teada ka nii mõndagi uut. Läheme ka näitusele, sest Eestimaa Looduse Fond avas Ülemiste keskuses Eesti esimese püsimetsanduse näituse, ning ajame juttu näituse ühe korraldaja ja metsaökoloogi Eliisa Passi ning püsimetsanduse praktiku Rainer Kuubaga, et teada saada, kas püsimetsandus võiks olla parim ja tulusaim metsamajandamise viis. Saadet juhib Rein Pärn.
Saates on külas Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja auhinna pälvinud Christel Rose Bachmann, kes on pühendunud linnas elavate nahkhiirte, ent ka mitmete teiste loomaliikide uurimisele ja kaitsele. Saatejuht on Rein Pärn.
Seekordses saates sirvime Ain Raali värsket ravimtaimede raamatut ning läheme Eesti Loodusmuuseumisse molutama. Parimaid molutamistehnikaid jagab Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks, kes räägib ka sellest, milliseid näitusi viimaseid kuid enne Vanalinnast ärakolimist muuseumihoones veel näha saab. Saadet juhib Rein Pärn.
Seekord räägime aasta loomast siilist, kes on küll teada-tuntud loom, kuid tema eluviisi kohta on ka nii mõndagi teadmata ja üllatavat. Näiteks see, et Eestis elab kaks erinevat liiki siile, siil oskab ka ujuda, piim on siilile ebatervislik, siil on osav tulekahjude kustutaja ja veel palju muudki. Stuudios räägivad siili elust ja tegemistest zooloogid ja Eesti Terioloogia Seltsi juhatuse liikmed Lauri Klein ning Uudo Timm. Saatejuht on Rein Pärn.
Seekordses Ilmaparandaja saates vaatame tagasi aastavahetusele, kui väga paljud tallinlased olid uut aastat vastu võtmas söökide, jookide ja ilma veeta. Kas kriisiolukorras aitaks hoopis see kui iga majapidamise juures oleks oma kuivla ehk tänapäevane kuivkäimla? Kuhu kuivalte tehnoloogia on arenenud ja miks meil neid vaja on, räägivad saates Priit Adler ja Peep Tobreluts. Saatejuht on Mart Valner.
Kuna aasta linnuks on kuulutatud piiritaja, siis seekordses Ilmaparandajas kuulemegi selle tuntud, kuid siiski üsna väheuuritud linnu tegemistest pikemalt. Stuudios räägib piiritaja elust linnuökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Rein Pärn.
Aasta viimases "Ilmaparandaja" saates võtame traditsiooniliselt kokku mööduva aasta läbi "Ilmaparandaja" eetris kõlanud helilõikude. Tuletame meelde aasta looma, räägime eestlaste kliimaskeptisest ja veel palju muud. Saate paneb kokku Mart Valner.
Selle nädala Ilmaparandaja saates on külas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, et enne jõule vaadata otsa olulisematele teemadele, mis keskkonnavaldkonnas aasta jooksul esile kerkinud on. Juttu tuleb loodusharidusest ja energeetikast, raiemahust ja kliimaseadusest. Natukene ka tuuleparkide püstitamisest ja loodusmaja ehitamisest. Küsib Mart Valner.
Oluliste ühiskondlike teemade arutamiseks on ellu kutsutud Hea Elu Rahvakogu, mis toob ühise laua taha tavalised inimesed, et leida lahendusi Eesti suurimatele väljakutsetele. Kuidas hea Elu Rahvakogus osaleda saab ja kuidas see arutelu on üles ehitatud, räägivad Ilmaparandajas korraldaja Teele Pehk ja eelmisel pealinna rahvakogul osalenud kodanik Gert Preegel. Saatejuht on Rein Pärn.
Selle nädala Ilmaparandaja saates läheme kõigepeal maailma poolustele ja siis tuleme tagasi ning räägime Eesti ühistranspordist. Miks on meile polaaralad olulised ja kuidas nende tervis mõjutab geopoliitilist olukorda? Kas kliimakonverentsil arutatu aitab jääkatet alles hoida ja mis juhtub, kui need sulavad? Neid teemasid avavad välisministeeriumi kliima- ja energiapoliitika erisaadik Katrin Saarsalu-Layachi ja erivolitustega diplomaatiline esindaja Arktika küsimustes Toomas Lukk. Lisaks räägime ka ühistranspordireformist Eestis, mis peaks valitsuses arutlusele tulema juba uuel nädalal. Mis muutub, miks ja mida see tegelikult inimestele tähendab, räägib Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais. Saatejuht on Mart Valner.
Miks meil on kodus nii palju elektroonikajäätmeid? Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal keskendub sel korral elektroonikajäätmetele. Stuudios on Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason, elektroonikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit ning saatejuht Rein Pärn.
