Vaimse tervise heaks

Hooaja viimases episoodis räägime kuidas hoida endas tasakaalu, et mitte jõuda nö punasesse. Stuudios on ettevõtluskonsultant ja coach Mari Kirss, kes räägib ausalt ja avatult oma kogemustest. See on lugu ühest eesti naisest, kes jagab kuidas liikumine ja eriti looduses liikumine on aidanud tal tegeleda ärevusega, seljatada läbipõlemise ja tulla välja depressioonist. Kuidas looduses olemine on aidanud luua suhte iseendaga, aidanud õppida juhtima oma emotsioone. Kuuleme miks Mari arvates inimesed tunnevad end looduses sageli paremini ja miks paljud inimesed lähevad loodusesse, aga ei koge seal sama rahu. Kas looduses olemine on Mari enda jaoks pigem põgenemine või kohtumine iseendaga? Mida õpetab ja näitab öö metsas või rabas inimese kohta, mida linnas ei õpi? Mari avab saates, mis on coatchivad matkad, kuidas ta sellise idee peale tuli. Mari viib täna matkale ka ettevõtjad. Kuuleme, miks neil oleks vaja tulla kontoritest välja. Kas on mõni rituaal, mida Mari teeb enne rännakuid.

Kasvav hulk teadusuuringuid viitab seostele nutiseadmete piiramatu kasutamise ning laste vaimse ja füüsilise tervise halvenemise vahel. Värskes podcasti episoodis analüüsib neid suundumusi laste- ja noorukite psühhiaater ning psühhoterapeut Anne Kleinberg. Kleinbergi sõnul on kriitiline mõista, millised ajufunktsioonid on liigse ekraanikasutuse suhtes kõige tundlikumad ja millal on viimane aeg sisse seada konkreetne nutihügieen. „Küsimus pole täna mitte selles, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas seda teha,“ märgib ta, rõhutades näost näkku suhtluse asendamatust võrreldes ekraanivahendatud infoga. Head kuulamist!

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ värskes episoodis käsitletakse psühhedeelikume vaimse tervise kontekstis – kas nendega ravitakse või hoopis peidetakse valu? Stuudios on Minu Kliinik psühhiaater ja SA Taip nõukogu esimees Viljar Veede, kelle erihuviks on pikemat aega olnud psühhedeelikumide kasutamisvõimalused psühhiaatrilises ravis. Ta tegeleb ka ketamiiniga toetatud psühhedeelse teraapiaga. Psühhiaatria ja neuroteaduste huviorbiidis on olnud juba pikemat aega ravimite grupp üldnimetusega psühhedeelikumid. Enamik nendest on tänase seisuga alles uurimisfaasis. Saates räägitakse uuringute ajaloost, innovaatilistest ravimeetoditest ja sellest, et psühhedeelikumid jõuaksid psühhiaatrilisse praktikasse turvaliselt ja eetiliselt.

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse vaimset tervist veidi teise nurga alt – mitte ainult kui tunnet või meeleolu, vaid kui midagi, mis on otseselt seotud meie aju füüsilise seisundiga. Stuudios on ajutervise treener ja neurokodeerimise ekspert Evely Raudmets, kellega koos minnakse süvitsi sellesse, mis meie ajus ja närvisüsteemis tegelikult toimub. Räägitakse lahti, miks ei saa vaimsest tervisest päriselt aru, kui me ei mõista aju toimimist.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis on külas Kai Adrikorn – Hiina meditsiini ja nõelravi terapeut, kes on selles valdkonnas tegutsenud juba ligi 20 aastat. Kuigi tema haridustee algas ämmaemandusõpingutega Tallinna Tervishoiukõrgkoolis, on ta tänaseks keskendunud keha ja emotsioonide sügavamate seoste mõistmisele. Saates võetakse luubi alla emotsioonide olemus: kas need on midagi, mis lihtsalt „juhtub meiega“, või midagi, mida saame suunata? Oluline taipamine on, et me ei saa valida, milline emotsioon meis tekib, kuid meil on alati valik, kuidas sellele reageerime ja kui kauaks sellesse jääme. Kai selgitab, kuidas õppida emotsioone paremini reguleerima ning miks ei tasu neid alla suruda. Emotsioonid ei eksisteeri ainult peas – need avalduvad ka kehas. Kui tundeid ignoreerida või alla suruda, võivad need aja jooksul väljenduda füüsiliste sümptomitena.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis puudutab meid kõiki – lähisuhted ja neis korduvad mustrid. Miks kipume sattuma ikka ja jälle sarnastesse olukordadesse? Miks mõned suhted täidavad ja toetavad, samas kui teised jätavad tühjaks või kurnavad? Stuudios on terapeut Kreet Rosin-Pindmaa, kes läheneb suhete teemale hiina meditsiini ehk TCM-i vaatenurgast. Saates jagab ta ka isiklikku kogemust, mis suunas ta sügavamalt hiina meditsiini juurde ning mõjutas tema terapeutilist teekonda. Vestluse keskmes on hiina meditsiini viie elemendi teooria ja selle seosed lähisuhetega. Iga element on seotud kindlate emotsioonide, vajaduste ja käitumismustritega ning mõjutab seda, kuidas me suhestume iseenda ja teistega. Saates avatakse, kuidas need elemendid suhetes väljenduvad ning mis juhtub siis, kui mõni neist on tasakaalust väljas.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse luubi alla midagi väga igapäevast, aga samal ajal üllatavalt palju segadust tekitavat – eeldamine. Eeldamine on inimesele loomulik. Vaevalt leidub kedagi, kes poleks kunagi midagi kellegi kohta oletanud, eeldanud või omistanud mõnd tähendust ilma täpsustamata. Just sellest, kuidas eeldused sünnivad, millel need põhinevad ja kuidas need mõjutavad meie suhteid, enesetunnet ning vaimset heaolu, räägitaksegi seekordses saates. Stuudios on psühholoogiline nõustaja, suhtenõustaja ja koolitaja Kristi Jõeorg, kes avab eeldamise psühholoogilist tausta ning selgitab, miks on inimesed loomupäraselt altid kiireid järeldusi tegema. „Aju tahab teha kiireid otsuseid, et edasi liikuda,“ ütleb ta saates. „Ta teeb neid kogemuse, uskumuste ja selle põhjal, mida ta juba teab.“

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis tekitab palju küsimusi ja sageli ka ebamugavust – psühhopaatia ja teised tumedad isiksusejooned naistel. Kui räägitakse psühhopaatidest, kerkib enamasti silme ette pilt külmaverelisest sarimõrvarist, petturist või võimujanulisest juhist. Ka uuringud näitavad, et kriminaalpopulatsioonis skoorivad mehed psühhopaatia mõõdikutes märkimisväärselt kõrgemalt kui naised. Kuid kas see tähendab, et naised on sellest nähtusest puutumata? Stuudios on külas psühholoog ja terapeut Ülli Kukumägi, kellega arutletakse tumedate isiksusejoontega naiste üle: kuidas need jooned avalduvad suhetes ning miks on naiste puhul seda teemat sageli keerulisem märgata ja mõista. Saates selgitatakse, et psühhopaatia ei tähenda tingimata kriminaalset käitumist. Tegemist võib olla isiksusejoonte kogumiga, mis võib avalduda ka täiesti tavapärases igapäevaelus ja suhetes. Arutletakse, kas psühhopaatia on pigem kliiniline diagnoos või populaarpsühholoogias laialt kasutatav mõiste. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tumedaid isiksusejooni meie ümber ära tunda. Kas psühhopaatia avaldub naistel teistsugusel moel kui meestel? Kui mehi seostatakse sagedamini otsese ja füüsilise agressiooniga, siis kas naiste puhul võib see väljenduda pigem psühholoogilise manipulatsiooni ja suhete kaudu? Saates arutletakse, kas naispsühhopaat võib olla isegi ohtlikum just seetõttu, et ta on vähem nähtav ja sotsiaalselt vähem kahtlustatav. Kas ühiskond annab naistele rohkem emotsionaalset krediiti, mis võib võimaldada manipulatsioonil kauem märkamatuks jääda? Millised on selliste inimeste tüüpilised käitumismustrid ja manipulatsioonitehnikad? Samas ei ole iga tugev või keeruline isiksus tingimata „tume“. Saates arutletakse ka selle üle, kas nn tume naine on alati halb või võivad teatud omadused teatud olukordades olla hoopis ellujäämisstrateegia või tugevus. Kuulajatele tuuakse välja ka praktilised märgid ja „punased lipud“, millele suhetes tähelepanu pöörata. Räägitakse sellest, kuidas end manipuleeriva inimese eest kaitsta ning kas selliste isiksusejoontega inimene üldse muutuda saab. Saade tuletab meelde, et manipulatiivsed ja destruktiivsed suhted võivad märkamatult röövida meie aega, energiat ja eneseväärtust. Ärgem andkem seda aega neile. Vestlus toetub ka Ülli Kukumägi möödunud aastal ilmunud raamatule „Tumedad tegelased meie keskel“.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse ette teema, millest räägitakse sageli tagasihoidlikult a hirmuga – dementsus. Stuudios on külas MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liikmed Chris Ellermaa ja Seidi Soini-Lillipuu, kes aitavad avada nii dementsuse meditsiinilist kui ka inimlikku poolt. Saates otsitakse vastust küsimusele: mis on dementsus? Kas tegu on haigusega, mille kulgu on võimalik pidurdada ja mille puhul saab elukvaliteeti parandada, või olukorraga, kus „pole enam midagi teha“? Räägitakse sellest, kuidas eristada tavalist unustamist tõsisemast mäluhäirest ning millised on dementsuse varajased märgid, mida lähedased sageli ei märka või tõlgendavad ekslikult vananemise loomuliku osana.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse eneseavastust ning üht üha enam tähelepanu pälvivat lähenemist: Human Design. Saade püüab selgust tuua, mida Human Design tegelikult tähendab ning milleks seda kasutada saab. Stuudios on Human Designi konsultant ja koolitaja Elena Koit, kes räägib oma teekonnast selle süsteemini ning rõhutab, et Human Design ei ole uskumus ega absoluutne tõde. „Ma soovitan suhtuda Human Designi kui tööriista, mitte kui absoluutsesse tõesse – see on üks võimalus,“ ütleb Koit. Tema sõnul on tegu praktilise eneseavastuse vahendiga, mida saab kasutada nii enesearengus, suhetes kui ka tööelus. Saates rõhutatakse, et Human Design ei asenda teaduspõhist lähenemist ega teraapiat, vaid võib olla üks paljudest tööriistadest inimese tööriistakastis. Küsimus ei ole vastuste etteandmises, vaid võimaluses ennast teise nurga alt vaadata ning teha teadlikumaid valikuid.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis keskendutakse kiindumusstiilidele ning sellele, kuidas need mõjutavad meie suhteid, käitumist ja emotsionaalset heaolu igapäevaelus. Seekordne saade avab kiindumusteooria olemust ja selle praktilist tähendust. Stuudios on külaliseks pere- ja suhteterapeut Kairi Lenk, kes selgitab, kuidas varajased suhted hooldajatega kujundavad meie täiskasvanuea suhteid ning mustreid, milles me lähedust loome ja konflikte lahendame. Saates räägitakse sellest, mis on kiindumusstiil ja kust see mõiste pärineb, kuidas kiindumusstiilid lapseeas välja kujunevad ning kas neid tuleks käsitleda diagnoosi või pigem korduva käitumismustrina. Samuti käsitletakse levinumaid eksiarvamusi kiindumusstiilide kohta ning nende seost närvisüsteemi regulatsiooniga. Kairi Lenk avab rohkete näidete abil peamised kiindumusstiilid, kirjeldades nende tüüpilisi vajadusi ja hirme. Juttu tuleb sellest, kuidas erinevad stiilid avalduvad romantilistes suhetes, millised konfliktid on eri kiindumusmustrite puhul tavapärased ning kas ja mil määral võivad kiindumusstiilid elu jooksul muutuda. Praktilise poole pealt arutletakse, kuidas oma kiindumusstiili ära tunda. Saates teeb terapeut ka lühikese kujutlusharjutuse, mis aitab kuulajatel märgata oma kiindumussüsteemi aktiveerumist ja sellega kaasnevaid kehalisi ning emotsionaalseid reaktsioone. Episoodi lõpetuseks jagab Kairi Lenk ka lugemissoovitusi neile, kes soovivad teemat sügavamalt mõista: Sue Johnson „Hoia mind“ Kathleen Smith „Ärevuse nähtamatud ahelad“ Julie Menanno „Secure Love“ Saade pakub äratundmisrõõmu, selgust ja praktilisi mõttekohti kõigile, kes soovivad paremini mõista iseennast ja oma suhteid.

Uue aasta algus toob paljudele kaasa lubaduse oma kehakaalu langetada. Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ aasta esimeses episoodis vaadeldakse kaalulangetust psühholoogi vaatenurgast ning küsitakse, miks jäävad head kavatsused nii sageli tulemusteta. Keskendume sel korral kehakaalu ja kaalulangetuse psühholoogilistele mehhanismidele. Saatekülaliseks on kehakaalu ja kaalulangetuse psühholoog Kari Kuulman, kes on üle kümne aasta uurinud kehakaalu kujunemist ning kaalulangetamisega seotud ebaõnnestumisi. Oma töös ühendab ta teadusuuringud, isikliku kogemuse ja Tartu Ülikoolis tehtava doktoritöö eesmärgid. Statistika järgi on ligikaudu 80 protsenti eestlastest vähemalt korra elus püüdnud kaalu langetada, ent valdaval osal juhtudest jääb tulemus ajutiseks. Hinnanguliselt ei saavuta koguni 95 protsenti kaalulangetajatest püsivat soovitud kehakaalu. Saates arutletakse, miks see nii on ning miks kaalulangetus ebaõnnestub isegi siis, kui teadmisi justkui on.

Jõululaupäeval, 24. detsembril jõuab kuulajateni taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ selle aasta viimane episood, mis keskendub usu ja vaimse tervise seostele. Saates arutletakse selle üle, kuidas inimese uskumused ja maailmavaade mõjutavad vaimset heaolu ning millist rolli mängivad usk, rituaalid ja kogukond inimese psüühilises tasakaalus. Episood toob stuudiosse kirikuõpetaja Arho Tuhkru, kellega vesteldakse usu tähendusest tänapäeva inimese elus. Juttu tuleb sellest, kas usku tuleks mõista eelkõige religiooni kaudu või laiemalt kui tähenduse otsimist ja maailmast arusaamist ning milline on tervislik ja tasakaalus usuelu. Saates käsitletakse ka rituaalide mõju inimese psüühikale. Arutletakse, kas korduvus ja struktuur võivad kiiresti muutuvas maailmas pakkuda turvatunnet ja toimida vaimse maandusena. Samuti vaadeldakse, millistes olukordades pöördutakse vaimuliku poole vaimse toe saamiseks ning milline on koguduse roll üksinduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamisel. Kuna saade on eetris jõululaupäeval, puudutatakse ka pühade tähendust inimese elus ning nende mõju vaimsele heaolule. Vestlus on rahulik ja mõtisklev, sobitudes jõuluaja meeleoluga. Saate lõpus jagab kirikuõpetaja oma olulisemat sõnumit kuulajatele, kes otsivad sisemist rahu või tähendust, ning mõtteid sellest, mida võiks usutraditsioonidelt õppida ka inimene, kes end usklikuks ei pea. Sügav, hinge kosutav ja mõtlema panev saade. Andkem Imele kohta! Tee nagu Jumal tegi – saa inimeseks.

Inimene on loomult kogukondlik olend. Vaimne tervis ei ole pelgalt individuaalne pingutus, vaid midagi, mis sünnib ja püsib koos – suhetes, kuuluvustundes ja üheskoos loodud turvatundes. Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodis on stuudios Eesti külaliikumise Kodukant esindajad Tanel Talve ja Anneli Kana, et rääkida kohalike kogukondade rollist Eesti elu- ja vaimse tervise kujundamisel. Arutleme, mida kogukond tegelikult tähendab ja milline jõud peitub selles sõnas. Vastame küsimustele: 1. Mis teeb heast kogukonnast turvavõrgu? 2. Kuidas kuuluvustunne inimest toetab? 3. Kas väikeses paigas on kogukonda lihtsam luua – või peituvad seal hoopis omad väljakutsed? Saates otsime vastuseid nii kogukondadele kui üksikisikule: mida saab kogukond teha, et inimeste vaimset tervist tugevdada, ja mida saab inimene ise teha, et endale toetav võrgustik kujundada? Jagame mõtteid ja praktilisi ideid, kuidas inimesi paremini kaasata, aga ka seda, kuidas ise märgata, kui kipume kõrvale jääma.

Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates räägime noortest vanuses 15 kuni 29 eluaastat, kes on justkui radarilt kadunud. Nad ei tööta, ei õpi ega osale ühegi koolitusprogrammi tegevustes. Eestis on hinnanguliselt umbes 18 000 noort sellises olukorras – ligi 11,7% vastavast vanuserühmast. Oluline on aga mõista, et see number muutub kiiresti ja ei pruugi alati peegeldada tegelikku olukorda noorte eludes. Stuudios on Haridus- ja Noorteameti Noorteprogrammide keskuse peaekspert Olav Kersen, kes selgitab, kes on NEET-noored, kust see mõiste pärineb ning milliseid olukordi see tegelikult kirjeldab. Arutleme, kas tegemist on vaid Eesti probleemiga või seisavad sarnase väljakutse ees ka teised riigid. Saates vaatame otsa viimase viie kuni kümne aasta arengutele – mis on muutunud ja mis mitte? Saade julgustab kuulajaid märkama noori, kes on meie ümber, kuid ehk on jäänud kõrvalisse rolli või sootuks nähtamatuks. Sõnum on selge: tegu ei ole üksikisiku, vaid ühiskondliku probleemiga.

Telemaailmast tuntud Aveli Jänes on täna inimene, kes aitab teistel paremini mõista iseennast – läbi videoteraapia. See teraapiavorm kasutab videoid enesevaatluse ja eneserefleksiooni vahendina, aidates näha, kuulda ja kogeda iseennast uue nurga alt. Videoteraapia eesmärk ongi tuua nähtamatu nähtavaks. Uues taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodis räägime Aveliga psühholoogilisest videoteraapiast – mis see on, kuidas see erineb tavalisest psühhoteraapiast ja miks võib enda videolt vaatamine olla nii võimas kogemus? Mida annab see, mida tavaline vestlus ei paku? Aveli jagab, kuidas ta selleni jõudis ja mis teda selle meetodi juures kõige rohkem köidab. Räägime ka sellest, millistes olukordades videoteraapia kõige paremini toimib, millal see võib-olla ei sobi ning kuidas näeb välja üks seanss. Kes on analüüsija – inimene ise või terapeut, kes aitab peegeldada? Aveli avab ka, milliseid tundeid ja taipamisi videoteraapia inimestes esile toob ning kuhu ta näeb selle teraapiavormi arengut liikumas. Kas videoteraapia võib tulevikus saada loomulikuks töövahendiks nii teraapias kui igapäeva enesearengus? Ehk leiame sellelegi küsimusele taskuhäälingus vastuse. Head kuulamist!

Surma teadvustamine ei pea tekitama hirmu – vastupidi, see võib aidata meil elada sügavamalt ja teadlikumalt. Seekordses taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates ei räägita surmast kui lõppemisest, vaid kui peeglist, mis aitab elu palju selgemalt näha. Stuudios on tanatoloog ehk surmauurija, raamatu „Surmalähedased kogemused“ autor Karl Käsnapuu.

Sõna psühhopaat kõlab hirmutavalt, ent samas ka veidi köitvalt. Sageli kasutatakse seda mõistet aga liiga kergekäeliselt. Seekordse „Vaimse tervise heaks“ taskuhäälingu episood aitab kuulajail paremini mõista, kes on psühhopaat ja kuidas selliste inimestega suhelda nii, et enda vaimne tervis jääks hoituks. Stuudios on Tallinna Ülikooli psühholoogia õppejõud ja peaasi.ee nõustaja Avo-Rein Tereping, kes on aastaid tegelenud isiksusepsühholoogia, emotsioonide ja inimestevaheliste suhete uurimisega. Saates räägitakse psühhopaatiast nii meditsiinilisest kui ka praktilisest vaatenurgast. Arutletakse, kuidas eristada psühhopaatiat teistest isiksusehäiretest, näiteks nartsissismist, ning kuidas teha vahet psühhopaadil ja lihtsalt külmaverelisel inimesel. Head kuulamist!

Eesti Naise taskuhääling „Vaimse tervise heaks“ toob kuulajateni värske saate, mis arutleb küsimuse üle, kuidas meditatsioon võib olla tööriist vaimse tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Saate eesmärk on avada meditatsiooni rolli tänapäeva kiires ja pingelises maailmas ning näidata, kuidas lihtsate sammudega integreerida mediteerimine igapäevaellu, et leida sisemine rahu ja tasakaal. Stuudios on sel korral enesearengu teejuht Tiit Trofimov, kes räägib oma teekonnast meditatsioonini ja toob esile levinud hirmud ja väärarusaamad, mis sageli kaasnevad sõnaga „mediteerimine“. Pikalt vaimses maailmas tegutsenuna jagab ta kogemusi sellest, millised võivad olla inimeste äärmused vaimsel teekonnal ning miks nendesse kiputakse sattuma.

Mida teha siis, kui vanemate lahkuminek ei võta lapselt ainult kodu, vaid ka õiguse teise vanemaga suhelda? Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ 100. osa avab ausalt lapse võõrandamise teema ja küsib, miks on ühiskond selle ees silmad sulgenud. Stuudios on ema ja lapsevanem Kaisa-Maret Metsma, kellel on selle valusa kogemusega isiklik kokkupuude, ning psühhoterapeut, koolitaja ja Kõrge Konflikti Tasemega Suhete Mediaator Grete Kald. Grete on tegelenud võõrandamise teemaga üle kuue aasta, nõustanud tuhandeid peresid ja jagab oma praktika põhjal ülevaadet olukorrast Eestis. Saates otsime vastuseid küsimusele: kas tõesti ei kaitse siin lapsi ega vanemaid, kui lapsed on ühelt vanemalt võõrandatud? Kahjuks tuleb tõdeda, et riigi abi on minimaalne – kui üks vanem soovib koostööd ja kaitseb last, aga teine manipuleerib ja katkestab kontakti, jäävad abipalved sageli riigisüsteemis vastuseta.

Loodusest võõrandumist peetakse üheks põhjuseks, miks inimkond kannatab üha enam vaimse pinge ja üleväsimuse all. Seetõttu alustab Eesti Naise podcast „Vaimse tervise heaks“ oma neljandat hooaega just saatega, mille külaliseks tegevus- ja aiandusterapeut Käty Saluveer. Avasaates tuleb juttu, kuidas aed võib olla koht, kus paraneb meel ja tugevneb keha.

Lahutus on keeruline ja emotsionaalne protsess, mis puudutab kogu perekonda, eriti aga lapsi. Sageli on vanematel raske leida õigeid sõnu ja käitumisviisi, et selgitada lastele peres toimuvat. Nii kutsusimegi seekordse hooaja viimases taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saates külaliseks Laste Vaimse Tervise Keskuse kliinilise laste psühholoogi ja pereterapeuti Triin Kallakase. Saates tuleb juttu, kuidas rääkida lastega lahutusest nii, et nad tunneksid end hoituna, mõistetuna ja armastatuna. Antakse nõuandeid, kuidas keerulist vestlust läbi viia ja milliseid vigu seejuures vältida. Millal ja kuidas rääkida lahutusest lapsele? Millal üldse on „õige aeg“ lapsega seda protsessi jagada? Kas lapse vanus peaks mõjutama, kuidas ja mida öelda? Triin jagab teadmisi, kuidas selliseks vestluseks valmistuda ja kas vanemad peaksid lapsele plaanitavast lahutusest rääkima koos? Kas erinevas vanuses lapsed reageerivad saadud infole erinevalt? Millega seetõttu arvestama peaks? Saatekülaline toob veel välja, millised on tüüpilised reaktsioonid igas vanuses ning kuidas vanem vastavalt lapse eale võiks ja peaks reageerima ning last toetama? Mida lapsed lahutuse ajal vanematelt vajavad? Mida teha võimaliku lojaalsuskonfliktiga, manipuleerimisega, kui erinevates kodudes on erinevad reegli ja mis juhtub, kui laps võtab endale rolli, mida tema ei oska ega peagi kandma? Triin jagab, millised on tema kolm kõige olulisemat nõuannet lahku minevatele vanematele. Saade on mõeldud kõigile, kel huvi teada saada, kuidas laste heaolu sellisel keerulisel ajal esikohale seada. Head kuulamist!

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ seekordse episoodi külaline on kehapsühhoterapeut Robert Randma, kes räägib lähemalt kehapsühhoteraapiast ja sellest, kust see alguse on saanud ja kuidas tema ise psühholoogina selle teraapiavormini jõudis. Lisaks ka sellest, kuidas see erineb teistest psühhoteraapiatest. Mõned inimeste reaktsioonid ja emotsionaalsed segadused pärinevad preverbaalsest ajast ehk perioodist, mil olime alles imikud ja meil ei olnud veel kõnekeel välja kujunenud. Robert selgitabki, et kehapsühhoteraapia suur positiivne erinevus teistest lähenemistest on selle võime tegeleda probleemidega, kus kõne polnud veel välja arenenud. Avame ka mõtet, et kas võime öelda, et keha ei unusta midagi ja kõik salvestub, isegi kui me meel näib olukorra juba lahendanud olevat või unustanud. Lisaks räägime, kui oluline on kuulata oma keha.

Eesti Naise podcasti „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral endine IT-ettevõtja ja tippjuht, täna praktiseeriv füüsikaõpetaja ja gümnaasiumiosa juht Oleg Shvaikovsky, kellega areneb välja põnev arutelu sellest, kuidas tänapäevane tehnoloogia areng ja uued õppeviisid on mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi klassiruumi õhustikku ja õpilaste arengut. Vabariigi president Alar Karis kuulutas 25. veebruaril välja haridusprogrammi TI-hüpe 2025, mis toob tehisarul põhineva õppevara juba sel sügisel paarikümne tuhande gümnaasiumiõpilaseni Eestis. Tegemist on maailmas täiesti pretsedenditu, enneolematu ettevõtmisega, mille puhul keegi veel päris täpselt ei tea, kuhu see kõik viib, mis on omakorda tekitanud palju küsimusi ja ka hirme. Oleg on ka HTMi tehisintellekti töörühma esimees, üks TI-Hüpe algatajatest ja nõukogu liikmetest. Lisaks Haridus- ja teadusministeeriumi tehisintellekti nõukogu juht, mistõttu on just tema sobiv inimene neil teemadel rääkima. Ilmselgelt muudab tehisintellekt täielikult õppeprotsessi. Lapsevanemad kurdavad, et noored on niigi palju ekraanides ja ka kooliasjad on ka kõik internetis. Oleg räägib saates lahti, mis edaspidi õpetamises ja õppimises muutub, ning kui oluliselt muutub tehnokraatlikus maailmas õpetaja roll. Mida tähendab ümberpööratud klassiruum? Kas edaspidi on või ei ole õpetajat klassi ette vaja? Kuula väga põnevat ja silmiavavat episoodi! Eriti soovituslik kuulata õpetajatel ja lapsevanematel.

Eesti naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel korral pilatese ja tervisliku elustiili õpetaja Britt Normet, kellega tuleb juttu sellest, mis on unistamine, miks inimesed unistavad ja kas unistamine on meile ikka tegelikult ka vajalik. Arutletakse, mis on saanud tänapäeva noorte unistamisest. Elavad nad ju maailmas, kus rõhk on saavutustel, hinnetel ja praktilisusel. Kas ja kuidas muudavad unistused meie elusid? Kuidas unistamine aktiveerib loovuse ja motivatsiooni, aitab leida lahendusi, inspireerib mõtlema kastist välja ning käivitab tegutsemistahte? Ilma unistusteta me ei arene, isegi väiksemad unistused viivad meid uute kogemuste ja kasvuni. Unistamine hoiab meid vaimselt elus. Saatejuht koos külalisega jagab inspireerivaid mõtteid, kuidas oma unistusi ellu viia.

Sel nädalal on taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios erinevate isiksuse tüüpide ja käitumisstiilide ekspert, treener ja raamatu “Miks inimesed ei võiks lihtsalt normaalsed olla?" autor Kaido Kubri. Inimsuhted on igapäevase elu lahutamatu osa. Erinevate inimtüüpidega igapäevaselt hakkama saamine võib olla aga päris väsitav ja vaevaline ning seetõttu võib ka jääda tunne, et suhted on keerulised või lausa konfliktsed.

Taskuhäälingus „Vaimse tervise heaks“ on sel korral külas psühholoog ja Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa, kellega räägime vaimsest kurnatusest, märkidest, mis sellele viitavad, ning kuidas endast taas elujõud üles leida. Vaimne kurnatus on nii keha kui vaimu kurnatus, millele tavaliselt on eelnenud pikaajaline pingutus, mis on toimetulekuvõime pannud surve all nii, et ka puhkus ei taasta enam jõudu. Saates saame teada, millised sümptomid vaimse kurnatuse puhul esineda võivad ning kuidas erineb see tavalisest väsimusest. Lisaks, kas vaimne kurnatus ja läbipõlemine on samad asjad või on seal ka erinevusi. Mis on üldse peamised tegurid, mis viivad inimese vaimse kurnatuseni? Kas mõni isiksuse tüüp või vanusegrupp on sellest rohkem ohustatud kui teised?

Ajakiri Eesti Naine kuulutas tänavuse märtsikuu naiste tervise kuuks ja selle puhul kutsus taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ saatejuht Rita Rätsepp stuudiosse kaks ajakirjaga väga lähedalt seotud naist: tuntud ajakirjanik ja podcasti „Iga naine on lugu“ saatejuht Ingrid Peek ning ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik, kes on oma ajakirjaniku karjääri jooksul kirjutanud palju naiste heaolust ja enesearengust. Saates räägitakse naiseks olemisest ja naiste tervisest. Saatekülalised räägivad enda isiklikest tähelepanekutest, kogemustest, märkamistest ja taipamistest. Miks on praegu oluline rääkida naiste vaimsest tervisest ja millised on tänapäeval naiste vaimse tervisega seotud väljakutsed? Millised on tänapäeval naiste põhilised stressi- ja ärevuse allikad? Kuidas mõjutavad töö- ja eraelu tasakaal, ühiskondlikud ootused, pidev võrdlemine ja sotsiaalmeedia naiste vaimset heaolu?

Ajakiri Eesti Naine kuulutas märtsi naiste tervise kuuks ja sel puhul on ajakirjas tavapärasest rohkem just naise tervisega seotud lugusid. Nii on ka taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ märtsikuu saadete fookuseks justnimelt naiste tervis. Märtsikuu avasaate külaliseks on naistearst, Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro, kellega saatejuht Rita Rätsepp lahkab läbi aegade suurimast Eesti naiste tervise uuringust, mille algatajaks dr Karro on. Tegemist on rahvastikupõhise läbilõikelise küsitlusuuringuga, mis on jätkuks juba kahele eelnevale sama teemat puudutavale uuringule. Uuringut viidi läbi kümne aasta pikkuste intervallidega, eelnevad neist leidsid aset 2004. ja 2014. aastal. Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on saada ülevaade Eesti 16-59-aastaste naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisest (SRT) ja sellega seotud teguritest, aga uuriti ka muid tervist mõjutavaid teemasid. Kokku osales uuringus 12 456 naist.

Elame ajastul, kus inimeste närvisüsteemi võimekus muutuste kiirusega toime tulla on ammu ületatud. Vaimse tervise kriis on globaalne pandeemia. Seekordne taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episood on järjekorras juba 90! Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on AI koolitaja ja coach Priit Ilomets. Priit jagab mitmeid enda isiklike kogemusi erinevate vestlusrobotitega suhtlemisel ning sedagi, kas ja kuidas on need vestlused teda ennast aidanud. Saates saame teada kuidas kasutatakse tehisaru vaimse tervise parandamiseks, kas AI võib kunagi asendada inimpsühholoogi ja mis jääks selle stsenaariumi järgi inimese pärusmaaks. Ka seda, kui olulised on ikkagi tegelikud sügavad ühendused inimeste vahel.

Seekordse taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ episoodiga püüavad saatejuht Rita Rätsepp ning tarbimispsühholoog, õppejõud ja majandusteadlane Ivar Soone aidata kuulajatel mõista tarbimiskäitumise mõju ja psühholoogilisi mustreid. Vestluse käigus pakutakse praktilisi lahendusi, kuidas osteldes teadlikumalt käituda. Mis see tarbimispsühholoogia täpsemalt endast kujutab? Kas see on tükkinud esile viimastel aastatel või on sel ikka juba pikemaajaline ajalugu? Millised on peamised psühholoogilised tegurid, mis inimeste tarbimiskäitumist mõjutavad? Kui oluline roll on tarbides naudingul, ellujäämisinstinktil, ahnusel ja saamahimul? Kuidas mõjutab tarbimist eneseteadlikkus ja tarbija mina-pilt?

Tihtipeale on ületöötamist peetud normaalsuseks ja kohati räägitakse sellest lausa uhkusega. Sageli jõuavad inimesed probleemi teadvustamiseni alles siis, kui olukord on muutunud ohtlikult tõsiseks ning ületöötamine on hakanud mõjutama juba füüsilist tervist. Miks me ei märka, et me teeme liiga palju tööd? Teemat aitab saatejuht Rita Rätsepal lahti mõtestada TLÜ õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava. Mida me peame silmas ületöötamise all? Kuidas defineerida ületöötamist? Kas võtta arvesse vaid ületunde või avaldub liiga intensiivselt tööle pühendumine ka muudel viisidel? Millal muutub töötamine ületöötamiseks ehk kust läheb piir? Kuidas teha vahet ajutisel suuremal töökoormusel ja kroonilisel ületöötamisel?

Lõhnameelt kiputakse teiste meeltega võrreldes vähem oluliseks pidama, kuid tegelikult on väga suur osa meie emotsioonidest ühel või teisel viisil just lõhnadega seotud. Kus puutub inimene lõhnadega esimest korda elus kokku? Stuudios on külas lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene, kes avab kuulajatele lõhnade põneva maailma. Kristel räägib saates, kuidas ta selle teadusharuni jõudis ja milline on tema igapäevatöö.

Depressioon tõepoolest muudab inimese aju ja seda on näidanud ka erinevad rahvusvahelised uuringud. Tänaseks on ka Eestis tehtud aju-uuring, kus katsetati depressioonile iseloomulike tunnuste varajase avastamise viise ja mille põhjal kaitses TTÜ-s oma doktoritöö taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänane stuudiokülaline Meliva peaarst Dr. Toomas Põld. Saates tuleb arutlusele, mida tasuks teha, et oma vaimset tervist hoida ja ajule ka pisut puhkust anda. Dr. Põld räägib kolm aastat kestnud aju elektrilainete uuringust. Sellest, miks see uuring oluline oli ja mida seejuures teada saadi. Põneva ja hariva vestluse käigus saavad kuulajad teada, mis juhtub ajus, kui me ei anna sellele piisavalt puhkust. Lisaks, palju ja millist puhkust aju vajab? Kas ja kuidas muudavad stress ja depressioon meie aju? Mis toimub inimesega, kui tal on depressioon, ja kas depressiooni on võimalik varakult avastada?

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ tänase saate külaliseks on neljal korral Eesti Muusikaauhindadega pärjatud kaasaegse souli laulja- ja laulukirjutaja Anett Kulbin ning juttu tuleb sellest, miks inimesed vajavad oma ellu meelelahutust. Anett räägib saatejuht Rita Rätsepale, milline roll on meelelahutusel tema elus ning kuidas ja millist meelelahutust ta ise tarbib. Lisaks, kuidas näeb ta oma rolli inimestele meelelahutust pakkudes. Anett avab saates väga soojalt ja avatult oma töö – ja mõttemaailma telgitaguseid. Juttu tuleb esinemishirmust ja sellest, kuidas oma emotsioone peale esinemist maha laadida. Lisaks räägib Anett lavanärvist ja mis tunne on olla laval, kui teda tabab n-ö „black out“ ja ükski laulusõna enam ei meenu.

Seekordse „Vaimse tervise heaks“ saate eesmärk on tõsta teadlikkust kärgepere teemal. Taskuhäälingus jagatakse teadmisi ja praktilisi nõuandeid, mis aitavad paremini mõista kärgpere dünaamikat ning pakkuda tuge ja selgust kõikidele, kes soovivad samasugustes olukordades paremini hakkama saada. Saate külaliseks on seekord pereterapeut ja mitmete menukate raamatute, sealhulgas „Kärgpere käsiraamat“, ja ka ajakirja Eesti Naine kaasautor Katrin Saali Saul. Katrinil on praktilised kogemused kärgperedega tööalaselt ja ta on ka ise kärgpere pereema.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios arutlevad ja toovad mitmeid isiklikke näiteid muutuste teemal saatejuht Rita Rätsepp ja mitmete raamatute autor, elutarkuste õpetaja Peep Vain. Elu on pidevas muutuses. Muutustega toimetuleku tähtsaim märksõna on kohanemine uute oludega või sellega, et midagi on teistmoodi. Peep räägib intervjuus värvikalt, millised on olnud tema enda jaoks olulisemad muutused, mida ta on elus kogenud. Peep vastab ka küsimusele, kuidas need teda mõjutasid, ja milline on olnud tema suurim õppetund muutuste ajal? Kui olulised on usaldamine ja õpialtisus? Mis juhtub kui me jääme jäigaks? Miks osutatakse tihti muutustele lausa vastupanu? Muutuste puhul räägime me millestki, mis on meie kontrolli alt väljas. Kas muutusi peaks juhtima või on see üldse võimalik? Kuidas leida tasakaalu stabiilsuse ja muutumiste vahel?

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ stuudios on sel nädalal juhtimiskoolitaja, õppejõud ja coach Reelika Ojakivi, kes on oma töös tihedalt seotud noortega. Reelika räägib täpsemalt X-, Y- ja Z-põlvkonnast. Peamiselt sellest, kes on Z-põlvkonna esindajad ehk „zoomerid“, kes on parasjagu tööturule sisenemas? Mis neid iseloomustab ja mis eristab tööturul varasematest põlvkondadest? Millised on noorte ootused, vajadused ja eripärad? Mis on need võimalikud põhjused, miks tänapäeva noortel on keerulisem tööturule siseneda? Kas selle põlvkonna sisenemine tööturule on ka kuidagi muutmas töökohti ja -viisi? Millega peaksid arvestama tööandjad? Räägime ka selles, mis on noorte tööstressi peamiseks allikaks. Kuidas tööstress konkreetselt noori puudutab? Ühtlasi jagame nippe, mida noored ise saavad tööstressi ennetamiseks ja vähendamiseks rakendada.

Seekordse podcasti „Vaimse tervise heaks“ osa saatekülaliseks on saunanaine Helen Moppel, kes jagab oma teekonda, kuidas pealinna tüdrukust, kes tegi linnas filmitööd, sai Võrumaa metsa vahel elav saunanaine. Saun on eestlaste jaoks läbi aegade olnud püha koht, mida kasutatud sünnist surmani ehk kogu eluringi vältel. Saun on osa meie pärandkultuurist. Helen räägib oma teest saunani, kes on saunanaine, mis on tema roll saunas ja mida üldse kujutab endast juhendatud saun. Tavapäraselt teatakse, et saunas käimine on lihtsalt saunatamine, aga kuidas on eestlased läbi aegade sauna kasutanud. Lisaks hügieenitarbele on tegelikult saunal ka muid väärtusi. Mis paik on siis saun? Millised on eestlaste saunapärimused ja -rituaalid? Milline on meie saunakultuur ja mis on teadlik saunatamine?

Võime sotsiaalmeediat kiruda, vältida või täielikult ignoreerida, kuid paraku on selle olemasolu praeguse ajastu reaalsus. Sotsiaalmeedia on kujunenud suureks igapäevaelu osaks ja seetõttu on ka oluline mõista selle mõju vaimsele tervisele. Niisiis kutsuski podcasti „Vaimse tervise heaks“ saatejuht, psühholoog Rita Rätsepp endale külla ühe populaarsema Instagramis tegutseva mõjuisiku, ajakirjanik, telesaatejuht ja sisulooja Heelia Sillamaa. Rita ja Heelia räägivad saates sotsiaalmeedia mõjust läbi kahe vaatevinki - nii sisuloojatest ja nende vaimsest tervisest kui ka tarbijate kogemusest ehk kuidas sisu jälgimine mõjutab jälgijate vaimset tervist.

Brokkoli, porgand, rohelised herned... Kuidas küll saada lapsed neid protestita sööma? Podcasti „Vaimse tervise heaks“ värske hooaja avasaate külaline on toitumisterapeut ja MTÜ Meelte Kool asutaja Külli Holsting, kellega laste toitumise teemal räägimegi. On lapsi, kes söövad vaid üksikuid toiduaineid ja keelduvad kõigest muust. Lapsevanemate jaoks on see päris suur mure ja stressitekitaja. Oleks ju lihtsam, kui laps võtaks ja prooviks aeg-ajalt ka uusi maitseid. Lapsevanematel on oluline tegelda lapse kehva toitumisega juba varakult. Söömist tuleb õppida! Juba väikelapseeas tervisliku suhte kujundamine toiduga aitab vältida tulevikus tekkida võivaid toitumishäireid ja kaaluprobleeme. Millal lapse valiva toitumise pärast muret tunda? Kas valikuline söömine läheb ise ajaga mööda või võivad sel olla pikaajalised mõjud? Milleni võib viia püsiv toiduvalikute piiramine? Kuidas saada aru, millal on tegemist pirtsutamise, millal valiva sööja ja millal söömishäirega? Kui laps on valiva söömisega, siis mida peaks jälgima, mida märkama? Millal hakata abi otsima? Nendele ja paljudele teistele küsimustele proovimegi saates vastuseid leida. Saatejuht on psühholoog Rita Rätsepp.

Loovust peetakse inimese ürgseks oskuseks. See on kogum erinevaid tunnetuslikke psühholoogilisi protsesse, mis võimaldavad meil maailma näha ja seletada seda tavapärasest erineval viisil lahti. Täna räägitakse loovusest kui tuleviku kõige olulisemast oskusest, kuid väidetavalt on loovusega just praegu kehvad lood. Ajakiri Eesti Naine podcasti „Vaimse tervise heaks“ kolmanda hooaja viimases saates arutletaksegi nii loovuse kadumise kui arendamise üle. Stuudios on Eesti Loodus – ja Loomateraapiakeskuse psühholoog ja Eesti Loovteraapiate Ühingu asutaja Kristi Raava ning andragoog, täiskasvanute koolitaja ja MTÜ LoovBuss looja Kristiine Eliise Kadakas.

Kooliaasta hakkab lõppema ja noored on valikute ees, mida teha edasi. Millisesse kutse- või ülikooli astuda? Äkki võtta hoopis vaheaasta või loobuda edasiõppimisest täielikult ja minna kohe tööle? Tänases maailmas on valikuid rohkem kui eales varem, kuid kas noored on tänu sellele ka võimalustest teadlikumad või tekitab see olukord hoopis segadust ja hirmu? Sellele proovibki värske podcasti „Vaimse tervise heaks“ episood vastuseid leida. Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on sel korral inspiratsioonikoolitaja, Edu Akadeemia asutaja ja mitmete raamatute autor Roland Tokko, ja teemaks tuleb, millisel kujul mõjutab tänane koolisüsteem valikute tegemist. Räägime ka sellest, kuidas muuta õppimine põnevaks ja Roland räägib oma teekonnast, kuidas ta on jõudnud selleni, kus ta on täna.

Seekordses podcasti „Vaimse tervise heaks“ episoodis uurime, kas ütlusel, et naermine on parim ravim, on tõepoolest tõepõhi all. Saatekülaline on naerusuine naerukoolitaja Epp Priimägi. Naeruteraapia õpetab naerma ka raskel ajal. Seda võib kirjeldada sihiliku naeru kasutamisena inimese psühholoogilise ja füüsilise heaolu parandamiseks. Saates saame teada, mis toimub naerukoolitustel, mida teeb naeruteraapia inimesega ja mis kasu võime saada teadlikust naermisest. Saame teada ka, kas naeruteraapial on mingeid vastunäidustusi.

Läheneva emadepäeva eel on podcasti „Vaimse tervise heaks“ fookus emadel ja tütardel. Saatejuht Rita Rätsepa külaliseks on pereterapeut, koolitaja ja mitmete raamatute autor Meelike Saarna. Emade ja tütarde vahel valitseb eriline side. See on rakutasandil suhe, mis mõjutab väga paljut inimese elus, alates füüsilisest tervisest ja lõpetades enesehinnanguga. Ema ülesanne on olla lapsele turvasadam. Suhe emaga on elu kõige ürgsem ja tähtsaim, seda pole kunagi võimalik lõpetada. Kindlasti muutub aja jooksul läheduse viis, aga lähedus ei tohiks ema ja lapse omavahelistest suhetest kunagi kaduda. Aga kuidas hoida head ema-tütre suhet?