Juhtimine Juhtimiseta
Ivar Raav ja Reelika Jeferjev
"Juhtimine juhtimiseta" on podcast inimestest, elust tööl, juhtimisest. Katriin Jüriska ja Ivar Raav uurivad juhtimist laiemalt kui ametinimetused, tööriistad ja juhtimismudelid. Podcastis saavad kokku praktiline juhtimis- ja ettevõtluskogemus, psühholoogia, eneseareng, teadvus ja teadlikkus, süsteemne maailmavaade ning uudishimu inimese ja organisatsioonide sügavamate kihtide vastu. "Juhtimine juhtimiseta" lähtub mõttest, et mida teadlikumalt suudame juhtida iseennast ja mõista enda sees ning ümber toimivaid süsteeme, seda vähem vajame juhtimist väljaspoolt. Juhtidest oma elu ilma juhtimiseta saab tulla esile meie parim potentsiaal ning saame kasutada oma loomisjõudu maailma probleemide lahendamiseks läbi oma töö. Katriin Jüriska on ringmajanduse ja teadliku tarbimise eestvedaja Eestis ning juhtinud MTÜ-d Uuskasutuskeskus ligi 15 aastat. Katriin aitas Uuskasutuskeskusel (UK) väljuda pankrotist, kujundas sellest tugeva ja usaldusväärse kaubamärgi ning on rajanud ulatusliku ringluspoodide võrgustiku üle terve Eestis. Sügavast huvist holistilise maailmavaate, enesearengu ja loodusravi vastu ehitas Katriin Eestis lisaks üles loodusravibioteekide keti, Biotheka. Samuti tegutseb Katriin strateegilise mentorina Eesti juhtiva toidulisandite tootja, Ecosh, juures. Katriin Jüriska on õppinud EBSis rahvusvahelist ärijuhtimist, ta on Fontese mentorite programmi vilistlane ja pikaajalise juhtimis- ning ettevõtluskogemusega isiklik nõustaja ning rahvusvaheliselt sertifitseeritud Thomas International’i meetodi (DISC isikusetüüpide) koolitaja ja kasutaja. Aastal 2012 pälvis Katriin oma silmapaistva tegevusega ka Eesti Noore Naisettevõtja tiitli. Katriin on transformaator, kes näeb inimestes, ettevõtetes ja kogukondades nende järgmist võimalikku tasandit. Seda, milliseks nad on võimelised kasvama. Ta on siin selleks, et äratada inimestes ja süsteemides nende järgmine potentsiaal ning anda sellele uus, elav ja päriselt toimiv vorm. Ivar Raav (www.ivarraav.com) juhtimismentor, koolitaja, kõneleja ja endine juht, kellel on ligi 15 aastat praktilist juhtimiskogemust Swedbankist, Omnivast ja If Kindlustusest. Täna töötab ta igapäevaselt juhtide ja juhtkondadega, aidates märgata seda, mis jääb nähtavate probleemide, pingete ja korduvate mustrite alla. Ivaril on magistrikraad organisatsioonikäitumises ning ta on õpetanud juhtimist Tallinna Ülikoolis. Täna jätkab ta õpinguid Estonian Business Schooli doktorantuuris, uurides seda, kuidas juhid loovad arusaamist ja teevad otsuseid olukordades, kus kogu vajalik teadmine ei ole nähtav, sõnastatud ega teadlikult kättesaadav. Lihtsustatult uurib ta seda, et mis juhib juhi sees juhti ennast. Lisaks juhtimisele on Ivar õppinud kahte erinevat teraapiasuunda ning süsteemseid lähenemisi, mis on süvendanud tema huvi inimese sisemaailma, hirmude, identiteedi ja nähtamatute dünaamikate vastu. Ta on raamatu „Juhtimise jalajälg – miks peaks juhtimine olema ajutine“ autor ning peagi on ilumas tema teine raamat tööpealkirjaga "Mis juhib juhti - mis on juhi ja tiimi nähtamatud juhtijad" Ivar on mustrite nähtavaks tegija. Teda huvitab see, mis toimub käitumise, otsuste ja tulemuste all ning kuidas jõuda sümptomite korduvast parandamisest nende tegelike põhjusteni. Head kuulamist!
"Juhtimine juhtimiseta" on podcast inimestest, elust tööl, juhtimisest. Katriin Jüriska ja Ivar Raav uurivad juhtimist laiemalt kui ametinimetused, tööriistad ja juhtimismudelid. Podcastis saavad kokku praktiline juhtimis- ja ettevõtluskogemus, psühholoogia, eneseareng, teadvus ja teadlikkus, süsteemne maailmavaade ning uudishimu inimese ja organisatsioonide sügavamate kihtide vastu. "Juhtimine juhtimiseta" lähtub mõttest, et mida teadlikumalt suudame juhtida iseennast ja mõista enda sees ning ümber toimivaid süsteeme, seda vähem vajame juhtimist väljaspoolt. Juhtidest oma elu ilma juhtimiseta saab tulla esile meie parim potentsiaal ning saame kasutada oma loomisjõudu maailma probleemide lahendamiseks läbi oma töö. Katriin Jüriska on ringmajanduse ja teadliku tarbimise eestvedaja Eestis ning juhtinud MTÜ-d Uuskasutuskeskus ligi 15 aastat. Katriin aitas Uuskasutuskeskusel (UK) väljuda pankrotist, kujundas sellest tugeva ja usaldusväärse kaubamärgi ning on rajanud ulatusliku ringluspoodide võrgustiku üle terve Eestis. Sügavast huvist holistilise maailmavaate, enesearengu ja loodusravi vastu ehitas Katriin Eestis lisaks üles loodusravibioteekide keti, Biotheka. Samuti tegutseb Katriin strateegilise mentorina Eesti juhtiva toidulisandite tootja, Ecosh, juures. Katriin Jüriska on õppinud EBSis rahvusvahelist ärijuhtimist, ta on Fontese mentorite programmi vilistlane ja pikaajalise juhtimis- ning ettevõtluskogemusega isiklik nõustaja ning rahvusvaheliselt sertifitseeritud Thomas International’i meetodi (DISC isikusetüüpide) koolitaja ja kasutaja. Aastal 2012 pälvis Katriin oma silmapaistva tegevusega ka Eesti Noore Naisettevõtja tiitli. Katriin on transformaator, kes näeb inimestes, ettevõtetes ja kogukondades nende järgmist võimalikku tasandit. Seda, milliseks nad on võimelised kasvama. Ta on siin selleks, et äratada inimestes ja süsteemides nende järgmine potentsiaal ning anda sellele uus, elav ja päriselt toimiv vorm. Ivar Raav (www.ivarraav.com) juhtimismentor, koolitaja, kõneleja ja endine juht, kellel on ligi 15 aastat praktilist juhtimiskogemust Swedbankist, Omnivast ja If Kindlustusest. Täna töötab ta igapäevaselt juhtide ja juhtkondadega, aidates märgata seda, mis jääb nähtavate probleemide, pingete ja korduvate mustrite alla. Ivaril on magistrikraad organisatsioonikäitumises ning ta on õpetanud juhtimist Tallinna Ülikoolis. Täna jätkab ta õpinguid Estonian Business Schooli doktorantuuris, uurides seda, kuidas juhid loovad arusaamist ja teevad otsuseid olukordades, kus kogu vajalik teadmine ei ole nähtav, sõnastatud ega teadlikult kättesaadav. Lihtsustatult uurib ta seda, et mis juhib juhi sees juhti ennast. Lisaks juhtimisele on Ivar õppinud kahte erinevat teraapiasuunda ning süsteemseid lähenemisi, mis on süvendanud tema huvi inimese sisemaailma, hirmude, identiteedi ja nähtamatute dünaamikate vastu. Ta on raamatu „Juhtimise jalajälg – miks peaks juhtimine olema ajutine“ autor ning peagi on ilumas tema teine raamat tööpealkirjaga "Mis juhib juhti - mis on juhi ja tiimi nähtamatud juhtijad" Ivar on mustrite nähtavaks tegija. Teda huvitab see, mis toimub käitumise, otsuste ja tulemuste all ning kuidas jõuda sümptomite korduvast parandamisest nende tegelike põhjusteni. Head kuulamist!
179. Sissi: Uue elu hind on Sinu vana elu
Episoodid
Kuidas usaldada iseennast ja teisi, lasta lahti kontrollivajadusest ning anda rohkem ruumi loovusele ja kergusele? Seekordses „Juhtimine juhtimiseta“ episoodis on Ivari ja Katriini külaliseks Sissi Nylia Benita. Räägime sisetundest, kohalolust ja julgusest teha otsuseid ka siis, kui kõiki vastuseid veel ei tea. Arutleme, kuidas tunda ära õiged inimesed enda ümber, miks tasub usaldada endast targemaid ning kuidas juhtida nii, et kõike ei peaks ise kontrollima. Juttu tuleb ka noorema põlvkonna ootustest tööle ja juhtimisele ning sellest, miks tähenduslikkus ja võimalus midagi uut luua on üha olulisemad. Head kuulamist!
Mida tähendab uus algus? Kas millegi muutmist või hoopis julgust usaldada seda, mis meis juba olemas on? „Juhtimine juhtimiseta“ alustab uut peatükki. Selles episoodis saame lähemalt tuttavaks Katriin Jüriskaga ning läheme tagasi podcasti alguse ja nime sünni juurde. Vestlus liigub enesejuhtimise, sisemise hääle ja usalduse juurde. Kuidas õppida ennast päriselt kuulama? Mis juhtub, kui me ei püüa enam kõike kontrollida? Ja kuidas märgata võimalusi enne, kui hirmud ja mõistus jõuavad meid ümber veenda? Räägime ka muutuse ja transformatsiooni erinevusest, oma väärtuse tunnetamisest ning sellest, kuidas sisemine selgus mõjutab meie tegutsemist, juhtimist ja ettevõtlust. See on vestlus uutest algustest, iseenda usaldamisest ja julgusest liikuda sinna, mis päriselt kõnetab.
Kui palju hoiame kinni asjadest, millele pole põhjust ei öelda, aga samas pole ka jah-i? Nii tööl kui elus laiemalt. Seekordses episoodis ütleme jah-ide saatel head aega podcasti ühele loojatest - Reelikale ja avame selle lahkumise tagamaid. Aga podcast jätkub oma 6.hooajal suure hooga ning iga lõpu järel on uus algus.
5. hooaja lõpuosas võtame ette värskelt ilmunud Eesti Juhtimisvaldkonna uuringu ning meielikult lahkame teemasid, mis sealt silma jäid - tuleviku nimel elamine, juhtimine kui professionaalne oskus, pikaajaline eneseareng, järjepidevus. Toome sisse ikka ka kriitikat tänase juhtimislähenemise osas ja elame kaasa uuringus väljatoodud ning meiegi maailmavaadet toetavaid asju. Eks uuringute mõte olegi algatada diskussiooni ühiskonnas ning anname selleks oma panuse.
Sirje on üles ehitanud Rapla Riigigümnaasiumi mõttelaadi ja tõeliselt uudse vaimsuse koolis ning täna teeb ta seda Rae Gümnaasiumi juhina. Võtame teemaks, et mida saab koolisüsteem teha, et 20-30 aasta pärast tööjõuturul juhina töötavad inimesed oleksid tulevikukindlad. Tõdeme, et kuna tulevikku ennustada ei saa, siis parim mida teha saame on inimlikkuse, suhtlusoskuste ning sügava iseseisva toimetuleku toetamine. Räägime koolisüsteemist, mida Sirje loob: isikuomadusi välja toov ja toetav. See ei ole õpetav ja ette ütlev koolisüsteem, vaid inimese enda olemust välja toov. Inimlikkust väljatoov. Arutleme ka vabaduse ja ettemääratuse üle koolis ja tööl ning rääkimata ei jää ka võistluslikkuse ja mõõtmise temaatika tööl ja koolis.
Seekordne osa on täis väga paljusid erinevaid teemasid, mis said alguse küsimusest, et kuidas läheb. Alustame elu aktsepteerimisest ja tegelikkuse vastuvõtmisest, võtame jutuks aitamisvajaduse taga oleva tähelepanuvajaduse, puudutamata ei jää ka tähenduse leidmine töös ja elus ning tunnetest rääkimise vajalikkuse kahtluse alla seadmine.
Jutuks tuleb väiksematele ettevõtetele mõeldud osalise ning ajutise ajaga personalijuhi roll. Räägime sellest kuidas u 70% inimestest teevad vale tööd ja kuidas eneseväärtus on see, mida kasutades võiks jõuda töökohani, kus õhtuks on rohkem energiat kui hommikul. Võtame teemaks ka AI-le üleantavate teemade küsimuse, et kas ehk annamegi AI-le üle asjad, mida üldsegi polegi vaja teha? Tõeliselt vajalik kuulamine igale tööelus osalejale!
Margit on Naine, kes tõestab elaval kujul kuidas raha tagaajamisest olulisim on rahu ning kohalolu leidmine ning otsustada oma tugevusi (nt distipliini ja rutiinide austust) oma kasuks tööle panna. Margitiga räägime sellest, et kui pole ambitsiooni ja raha enam ei motiveeri, siis päriselt saabki motiveerida vaid rahulolu ja kohalolek. Jutuks tuleb ka balti organisatsioonide baltimüra, vajadus vähendada kulusid ning samuti 50+ naiste perspektiiv elule ja ettevõtmisele ning väärtusele, mida verinoorte kõrval on võimalik maailmale ja organisatsioonidele tuua.
Mis hoiab tagasi meie sisemist ja välimist läbimurret? Mille alusel teha samm-sammulisi muutusi soovitud edu suunas? Mis on kadedus ning kuidas kõik on süsteem, milles on lihtsalt omad mängureeglid? Neil teemadel arutleme sel korral inspireerituna mõistetest edu ning turvatunne ning sellest kas ja kuidas need koos käivad.
Persoonibrändingu ja sisuloome eksperdi ja koolitaja Kristo Olliga võtame ette sotsiaalmeedia müra teemad, uurime ridadevahelisi kavatsusi tööandjabrändingus LinkedIn brändisaadikute programmides ning räägime sellest kuidas info jagamisest on saanud enda perspektiivi jagamine. Tõeliselt huvitav ja sügavamaid kihte sotsiaalmeediapostituste taga avav episood saab kindlasti tulevikus ka Kristoga jätku. Kristo LinkedIni profiiliga saab tutvuda siin: https://www.linkedin.com/in/kristoolli/ ning Kristo LinkedIni algusloo ja koolituste kohta saab lugeda siin: https://kristoolli.com/minu-linkedin-lugu
Hoiak on juhi sisemine suhtumine, mis kujundab selle, millise tooniga ja milliselt kohalt tema käitumine sünnib. Näiteks võivad kaks juhti anda mõlemad tagasisidet, aga kui ühe hoiak on “ma pean su paika panema” ja teisel “ma tahan aidata sul kasvada”, siis tegevus on sama, kuid mõju inimesele ja kultuurile täiesti erinev. Kuidas ära tunda hoiakuid ja kuidas lugeda hoiakutega seotud mitteverbaalset kommunikatsiooni? Vastuseks on kohalolu.
Mida ja kas üldse teha kui meeskonnaliige on kasvanud juhist üle ning ka välised partnerid näevad juhti teisejärgulisena? Kelle jaoks probleem eksisteerib ja kui tegu on üldsegi probleemiga, siis mis tasandilt seda lahendama asuda.
Võtame ette pideva dilemma, et kumb tuleb enne - kas inimesed, kes peaksid alluma tulemuste saavutamisele või vastupidi? Teemad lähevad sel korral väga sügavale inimese arenguteemadesse, voorustesse ning ettevõtluse algpõhjustesse. Räägime plussväärtusega ettevõtlusest ehk hea tegemisest ning eetilistest valikutest inimeseks olemise allutamisel tulemuslikkusele.
Mis juhtub meie sees ja kust tulevad meie reaktsioonid kui plaanid ei õnnestu? Mida saame enda rahustuseks ette võtta ja kuidas seda olukorda oma kasuks pöörata? Kuidas välja saada rattast, kust plaanide mitterealiseerumisest tekivad uued plaanid ja kuidas see kõik keerleb ümber rahulolematuse ja ebapiisavuse uskumusratta.
Alustame episoodi arutlemaks selle üle, et mis on tunnustusvajadus, -nälg ja kuidas see meie käitumist mõjutab. Ja jutu käigus jõuame selleni, et kus jookseb vastutus midagi teisiti teha, kas selle eest saab tunnustust ja peaks üldse saama. Kui sisemine kaigas on paigas, siis ehk polegi enam tunnustus, mis meie sisemist lugu kinnistaks, oluline. Kui tunnistame ise end, siis pole tunnistust väljaspoolt ehk tunnustust üldsegi vaja?
Sel korral võtame peale teemaks meie enda professionaalsed tegemised ning vaatame tiitlistest sügavamale põhimõtetesse, väärtustesse ja missiooni. Uurime, et mis meiega kokkupuute tulemusena võiks juhtuda ja kas me üldse tahamegi seda teha, mida teeme? Lõpus jõuame küsimuseni, et kui me midagi teha ei taha, siis kas see ehk ongi põhjus seda teha, mida teeme?
Aasta viimases osas vaatame peale trendidele, mida oleme märganud juhtimises. Võtame ette ka sisemised muutused meie enda sees, mis on meid edasi viinud, et tühjema lehena astuda 2026.aastasse. Muidugi ei jää mainimata AI, eesmärkide seadmine uueks aastaks, analüütilisus ja küpsus mitte vastata enam teiste inimeste ootustele ja eeldustele. Head mõttemaailmade uuendamist, milleks aastavahetus suurepärase võimaluse annab!
Seekordses saates on külas avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa ( corporatemaestro.com ), kellega räägime kõnelemisest, sõnumi selgusest, teadlikust ettevalmistusest rääkimisel. Tõdeme, et kõnelemine algab kuulamisoskusest. Tõstatame küsimuse, et miks peab samast asjast rääkima korduvalt ning ehk on selle taga hoopis oskus oma sõnumit teistmoodi üles ehitada. Ehitada üles nii, kus ühendatud on nii süda kui ka pea. Ja muidugi ei jäta me avaliku esinemise eksperdilt küsimata, et kust tekib ja kuidas vabaneda esinemishirmust!
Seekordses osas võtame ette paljudele tuttava prokrastineerimise. Kus tsee tuleb, mis on selle sügavamad juured ja mis üritab end prokrastineerimise taga peita. Ning loomulikult räägime ka sellest, et kuidas end ja ka oma prokrastineerimist aktsepteerida ilma seda osa endas halvustamata.
Arutame koos kirjaniku ja dokumentalist Imbi Paju teemadel, et kust tuleb meie juhtimise pärand ning kuidas saada ühendust jõustava, julgustava ja loova juhtimisjuurega meie kõigi sees. Tõeliselt põnevas vestluses tuleb harivaid teadmisi ja praktilisi võtted, mis aitavad kanda hoolt iga organisatsiooni kui aia eest.
Mis vahe on kohanemisel, üleminekul, muutusel ja transformatsioonil? Kas tavapäraselt kasutatav muutumine on üldse õige termin ning kui sügavale viivad muutuse juured? Mis on meie olemuse sügav kiht ja kui räägime muutusest, siis kas muutub vaid näitlev pealiskiht või on meie sees olemus, mis ei muutu kunagi ükskõik kui palju väline keskkond seda soovib või vajab?
Võtame ette petturi sündroomi ehk meie sisemise loo, et olen oma saavutusi tegelikult teenimatult saanud ja et varsti keegi „avastab“, et ma polegi nii pädev, kui paistnud olen. Uurime selle tagamaid (eks ikka lapsepõlves) ja kuidas sellest lahti lasta läbi ajutisuse, tänulikkuse ning lahtiseostamise välisest. Petturi sündroom tööl on üks väga suur eeldus läbipõlemiseks ja ärevuseks.
Igal inimesel ja kultuuril on oma taju suhetes võimuga. Millised on isiklikud seosed selle taga, kuidas vähendada võimudistantsi või võib-olla hoopis suurendada. Kui lähedaseks üldse tasub minna. Uurime ka sõnade võim, võimekus, võimeline, saavutus, mõju seoseid.
Oled sa mõelnud, et kui palju on sinu sisetunne või intuitsioon, mida usaldad juhitud hirmust? Või ehk ei julgegi sisetunnet usaldada, sest hirm on, et see pole piisavalt mõistlik. Hirm võib olla peamine juht tööalaselt kui ka eraeluliselt. Suur osa ärimaailmast on üles ehitatud hirmule - hirmule kaotada klienti, raha, kasumlikkust. Mis on selle tulemused? Ärevus, läbipõlemine? Kas ja mis alternatiive eksisteerib ja kuidas hirmust hoolimata elada oma päriselu?
5. hooaja avaepisoodis võtame teemaks unikaalsuse, igaühe erinevuse, kas ja kuidas see ära ununeb ja kuidas seda uuesti leida. Arutelus jõuame ka koostöö mõiste ümbersõnastamiseni ning meenutame tõsiasja, et mul ei ole midagi vaja, et olla ning mul pole midagi muud kui see, mis olen. 🎥 https://www.youtube.com/watch?v=6LKa3RZ2ttU
Arutleme teema üle, et kas me ikka peaksime seda õnne taga ajama pidevalt ja olema õnnelik? Ehk on hoopis küsimus muus seisudis - heaolus, rahus? Ja ehk on tõesti õnn otsuse küsimus nagu paha tuju on mõnikord lihtsalt kehv harjumus?
Räägime mõlema taipamistest juhtimise kohta viimasel nädalal. Ivar on tuvastanud, et kui oluline on tegeleda meeskonnas teadvustamata leinaga, mis juhib meeskonda vahel rohkemgi kui juhi juhtimistegevused. Reelika on tuvastanud, et kuidas sisemised standardid peaks suunama meie tegusid tagasitegemise või teisele inimesele õppetunni andmise osas.
Mida tähendab inimeseks olemine? Kas see mitte ei peaks olema esimene samm defineerida, et asuda tegema inimkeskset juhtimist? Väärtust saame luua vaid siis kui väärtustame iseend - kõigi oma inimlike aspektidega. Väärtust saame luua kui austame end ja seeläbi ka teisi inimesena.
Kui realistlik on jõuda sügava inimesekeskse muutuseni organisatsioonides? Kuigi tahame muutust ja ühendumist, siis kas julgeme valida olla erakordsed? Kas julgeme valida kannatusest ja ebamugavusest liikuda arengusse?
Peale 150 korda rääkimist, siis mida tähendab juhtimine juhtimiseta täna meie jaoks? Kas see on juhtimise uus vaade või enda elu voo eest ära võtmine?
Kas kasumlikkus ja raha on võtnud ettevõtluse üle ja inimlik väärtus on jäänud tagaplaanile? Võib-olla on ka juhtimise konseptsioon väsinud? Kuidas seda muuta? Anname esimesed praktilised sammud.
Rääkides õnne ja rahu valimisest jõuame selleni kuidas juhi enda tunne, et ta pole piisavalt hea, võib tekitada majanduskasvu, aga samas ka läbipõlemist. Seekordses episoodis laiendame taaskord valikuvõimalusi - ehk on tõesti rõõm ja õnn valik, mitte tegevuse tulemus?
Millist standardit ja kvaliteeti inimene tööl pakub, võib olla paljuski sõltuv tema valikuvõimaluste nägemise viisist. Kuidas seda laiendada ehk kuidas tõsta kvaliteeti ehk teha uusi valikuid?
Selle episoodi kokkuvõtet on väga raske kirjutada. See lihtsalt kulges eri põnevate teemade vahel alustades küsimusest, mis on siis kui pole internetti? Kuula ja jälgi vestlust.
Millised on sinu organisatsiooni 3-4 väärtuste sõna, mis on kokku lepitud, aga need siiski käitumises ei pea paika? Miks nad ei pea paika ja mis jääb meil märkamata?
Kipume elus ja eriti töös ülemääraselt tegutsema ja ka plaanide mittepidamine võib mõnikord täitsa närvi ajada. Mida sellega siis teha? Kas on võimalik tegutsemine ära anda ja läbi juhtimise jõuda enesemeisterlikkuseni? Kellele või millele oled lojaalne kui otsustad pelgalt tegutseda või plaanide järgi minna?
Kas elad oma elu äriklassis? Mida tuleb ette võtta selleks, et päriselt olla magnet ja eemaldada sisemised takistused, et päriselt küllust kogeda? Ja kas töötamine selleks, et lubada endale korraga max 2 nädalat puhkust on valik või paratamatus?
Mida teha kui tunned, et aku on tühi. Kas laadimisest aitab või on vaja uut akut? Mis on tööalase läbipõlemise sügavamad põhjused, kas lubad endal seda teise nurga alt vaadata ja uskuda, et sul on õigus teha teisi valikuid?
Mis toimub meiega kui kohtame muutust? Ehk oleme selle hoopis ise alateadlikult esile kutsunud. Kas siis tuleb lõpuni kohaneda ja tänulikkusega kaasa minna või on kuskil piir?
Miks tahame asju enda kontrolli all hoida? Millal on kontrollimine hea? Mis vahe on süsteemsusel, reeglitel ja kontrollil ja kuidas sellesse kõigesse hirm puutub?
Miks juhtub nii, et aastast aastasse tehtavad rahuloluuuringud ei too märkimisväärseid muutusi? Kas neil on üldse väärtust ja mis probleemi me nendega lahendame?
Kas oleme liigselt pinnapealsed ja tahame kiireid lahendusi? Mis on siis pinnapealsuse lahendus? Sügavus? Millised on valikud, mis on tehtud siis kui masina aspekt inimeses muutub nähtavaks?
Mida tähendab arenguvõimaluste ja toe saamine juhilt? Mida selleks teha ja kas üldse on juhi ülesanne seda pakkuda? Episoodi lõpus jõuame probleem-lahendus mõttemudelilt hoopis uutesse teadvuse kihtidesse ja võimalustesse arenguvõimalusi näha tavapärasest ebatraditsioonilisemal viisil.
Mis tähendab lojaalsus töökohale ja kuidas see on sarnane lojaaluse ja truudusega oma partnerile? Kutsume sind üles mõtlema oma erienevatele lojaalsustele ja sellet lähtuvalt tegema valikuid, mis toetab lojaalsust iseendale.
Seekordses episoodis lahkame väga sügavate aruteludega põhjuste üle, et miks ühel hetkel võib kogu töömailm paistma võltsina. Võtame jutuks ka selle, et kust jookseb piir pühendumise ja lahkumisvaliku vahel.
Miks me kardame jagada oma mõtteid, tuua ennast nähtavale? Kuidas sellega tegeleda ja jõuda sinna, et ükski info ei kuulu sulla ja ehk on isegi egoistlik mitte jagada?
Miks meil on tendents ennast väiksemaks teha, võtta vastutus teiste inimeste tunnete eest ja lasta sisemisel perfektsionistil enda üle võimust võtta? Kuidas seda vähendada ja elada nii nagu hing ihkab?
Kuidas hallata piire kui korraga oled juht-alluv suhtes ja sõber-sõber suhtes. Kas üldse on võimalik olla lähedases suhtes ja juhtimissuhtes korraga, millised riskid sellega kaasnevad ja kuidas siiski hoida oma ehedat autentsust selle raames?
Räägime mõistest nagu juhtpõhimõte, selle erinevatest näidetest. Juhtpõhimõte on erinev asi kui juhtimispõhimõte. See on alateadlik kavatsus, mis on su toimetamiste taga, selle initsiaator. Näiteks võib juhtpõhimõte olla "sild" või "õnnistus" või "hoolitsemin" või "kuulsus". Kõik on õiged, aga toovad kaasa erinevad tulemused.
Aus tagasiside on töökeskkonnas midagi, millest ikka räägitakse. Aga mis on ausus? Kui ausus on tõe rääkimine, siis mis on tõde? Või on ausus olukorra täielik vastuvõtmine?
