Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 2026. aasta investori tiitliga pärjatud Paavo Siimann. Paavo on investor, finantsekspert, mentor ning TalTechi finantsanalüüsi ja majandusarvestuse õppejõud, kellel on pikaajaline juhtimiskogemus finantsjuhina. Temaga räägime investeerimise psühholoogiast, finantskirjaoskusest ning sellest, mida investeerimine aitab inimesel iseenda kohta õppida ja miks on esimene kriis investori kõige ausam peegel. Samuti arutame, kuidas on omavahel seotud enesejuhtimine, meeskonna juhtimine ja äritulemuse juhtimine. 💬 "Sa saad investeerimise käigus enda kohta päris palju teada, sest raha on psühholoogiaga tugevalt seotud. Oma rahaga käitud sa nii, nagu sa tegelikult käitud. Kuna tulevik on teadmatus, tekitab see ka hirmu. Kui emotsioon läheb üles, siis intelligentsus kipub alla tulema, ja sama juhtub ka investeerimiskäitumises. Esimene kriis on alustava investori suurim proovikivi ja kõige ausam peegel." — Paavo Siimann Kuulake ikka ... 🎧

Andres Käosaar: meeskondade juhtimise õppetunnid kosmosest, Antarktikast ja ookeanilt by author Veiko Valkiainen via channel Delfi Tasku

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ehk SMITi värske juht Kirke Saar. Kirkel on pikk ja mitmekesine juhtimiskogemus. Viimastel aastatel juhtis ta Soomes Nordic Investment Banki IT-valdkonda ning enne seda on ta töötanud juhtivatel ametikohtadel Telia Norge ASis, Telia Eesti ASis, Swedbank Group ITs ja Eesti Energias. Rääkisime temaga juhtimisest kui sügavalt inimlikust praktikast, sh sellest, kuidas tulemuste saavutamine algab enesejuhtimisest, usaldusest, aususest, tagasisidest ja võimest luua keskkond, kus inimesed saavad kasvada ning oma töös õnnestuda. Kirke mõtetes kordub läbivalt arusaam, et juhtimine ei ole midagi inimesest eraldiseisvat, vaid roll, mida täidetakse oma väärtuste, küpsuse ja sisemise hoiakuga. 💬 "Hea juht on lihtsalt ka normaalne inimene. Ärge unustage ära, kui te kõiki neid juhtimisraamatuid loete, et kõige olulisem on see, kes te inimesena olete. Juhtimine ei ole mingi maagiline või müstiline tegevus, see on lihtsalt üks roll, mida inimene täidab. See, kes ma inimesena olen, on paratamatult seotud ka sellega, kes ma juhina olen." — Kirke Saar Kuulake ikka ... 🎧

This conversation with Reetta Rajala was recorded about a year ago, but the questions we discussed have only become more relevant with time. Reetta is a Finnish entrepreneur, former CEO, and business angel who has, in recent years, become an active voice for age equality through 55 Rise and Shine, a movement promoting age equality in working life. This work has also taken her beyond Finland — including to Estonia — through seminars, conference talks, and public discussions. Reetta’s journey into age equality began with a very concrete and revealing moment: she was approached for a CEO role, told that her background would be highly suitable, and then told she was “too old.” That experience eventually grew into 55 Rise and Shine, a movement in Finland that works to challenge ageism and promote age equality in working life. In this episode, we talk about age diversity as a leadership and business issue, not only as a question of fairness. We discuss what mature employees bring to organizations, why mixed-age teams are stronger, how hidden biases shape recruitment decisions, and why societies with aging populations cannot afford to leave human experience and potential untapped.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 2026. aasta parimaks juhiks valitud riigikontrolör Janar Holm. Tal on pikaajaline tippjuhi kogemus avalikus sektoris, sealhulgas üheksa aastat Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerina. Rääkisime Janariga sellest, kuidas juhtida organisatsiooni olukorras, kus vastutus on suur, määramatus kasvav ning otsuste kvaliteet sõltub nii sisulisest kompetentsist, usaldusest kui ka julgusest ebamugavaid sõnumeid välja öelda. Üks vestluse reljeefsemaid mõtteid oli see, et juht ei saa edukalt toimetada, kui ta ei mõista süvitsi oma tegevusvaldkonda, organisatsiooni toimimise loogikat ja neid juurfunktsioone, mille kaudu väärtust luuakse. 💬 "Minu jaoks on ääretult oluline, et ma tegelikult ka saaksin aru sellest, mis on see juhtimise objekt, millega ma tegelen. Mina ei oska niimoodi, et ma valdan küll juhtimisinstrumente, aga mitte teemat, mida ma juhin. Ma tahan võimalikult kiiresti organisatsiooni juhtima asudes aru saada kõige olulisematest asjadest – nii-öelda juurfunktsioonidest ja põhiteemadest, millega me tegeleme. Üha suureneva määramatuse puhul, mis on alati juhi taustsüsteemis, saab otsuse kvaliteeti tagada eelkõige selle enesekindluse pealt, mis juhil tekib siis, kui ta tunneb seda, millega ta tegeleb." – Janar Holm Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Toomas Luhats, TV3 Grupp Eesti tegevjuht. Toomas on suure osa oma karjäärist panustanud Eesti meediavaldkonda, töötades nii reporteri, saatejuhi, ERR-i juhatuse liikme kui ka Jupiteri voogedastusplatvormi loojana. Räägime Toomasega juhtimisest, loovusest, värbamisest, usaldusest ja sellest, milliseid inimesi oma meeskonda tuua. Lõpuks jõuame ka põhiväärtusteni ning selleni, miks peab Toomas oma kõige olulisemaks väärtuseks just Eestit. 💬 "Kõige olulisem minu jaoks on siin laua peal. Sinimustvalge lipp, Eesti Vabariik, see on see väärtus, mida mina pean enda hinges kalliks ja mida ma pean väga tähtsaks. Ükskõik, mida me teeme, siis mina teen asju ikkagi sellepärast, et Eestil läheks hästi. Minu jaoks on see oluline, et me asume Eestis, et me teeme seda Eesti kuulajale, Eesti vaatajale, Eesti lugejale. Minu vabariik on Eesti, minu partei on Eesti Vabariik." – Toomas Luhats Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Raudtee värske tegevjuht Merle Kurvits. Merlel on üle 20 aasta juhtimiskogemust nii riigi- kui erasektoris; viimastel aastatel juhtis ta Operaili kontserni ning tema taust ühendab elektroenergeetika, majanduse ja ärijuhtimise. Vestleme tema kujunemisloost juhina, naistest tehnilistes valdkondades, Eesti Raudtee ees seisvatest muutustest, suurte ja inertsete süsteemide juhtimisest ning sellest, kuidas hoida meeskonnas selgust, vastutust ja teovõimet. Kõige enam jäi mulle sellest vestlusest vast kõlama Merle uudishimu maailma vastu ja tema oskus end keerulistest valdkondadest detailideni läbi närida. 💬 "Ma olen läbi elu olnud uudishimulik, miks asjad on nii, nagu nad on. See uudishimu ja insenertehniline mõtlemine on kandnud mind läbi erinevate tehniliste valdkondade." – Merle Kurvits Kuulake ikka ... 🎧

In this episode, I sit down with Wendy Smith, one of the world’s leading thinkers on paradox, Both/And Thinking and how leaders can navigate complexity in times of uncertainty. We explore why today’s leaders can no longer rely on simple either-or thinking and why modern organizational life increasingly requires the ability to hold competing ideas, tensions and contradictions at the same time. From AI and geopolitics to self-managing organizations and polarization, leaders are facing tensions that cannot be resolved with simple answers. Wendy explains how paradox thinking can help us work with uncertainty, competing demands and complexity in a rapidly changing world. 💬 “Paradoxes are competing ideas that feel like they’re in a tug of war, but in fact they inform and define each other. If we look underneath our challenges, we see the paradoxical tension. These competing demands can enable and lift each other up — but we have to hold the tension and engage them in a way that helps us see how they benefit, advance and enable each other. In a world of change, plurality and scarcity, leaders can’t hide from these tensions anymore. They’re not either-ors. We need new paradigms for navigating complexity. The shift begins when we stop asking, ‘Which side should we choose?’ and start asking, ‘How might we work with both?’ That shift can invite more complex, creative and sustainable solutions.” – Wendy Smith Listen and enjoy ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Marja-Liisa Alop, Meliva juht ja käesoleva aasta Eesti parima juhi nominent. Marja-Liisa räägib vestluses oma juhiks kujunemise teekonnast ja sellest, miks teda on alati tõmmanud rollid, kus tuleb päriselt otsustada, vastutada ja tulemused koju tuua. Juttu tuleb ka Meliva kasvust, süsteemide ja protsesside vajalikkusest, muudatuste juhtimise psühholoogiast ning sellest, miks tervishoiuvaldkond annab juhile väga otsese tunnetuse töö tähendusrikkusest. 💬 “Pangas töötades sain aru, et tugifunktsiooni töö ei ole mulle. Sa lood küll infrat ehk juhtimiseks vajalikku keskkonda ja süsteemi, aga ise ei ole päriselt otsustaja rollis. Toetaja rollis ei ole sina see, kes ütleb, kas lähme edasi või mitte, kas teeme või ei tee. Mind tõmbab sinna, kus otsused sünnivad.” – Marja-Liisa Alop Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. Ta on mitmekülgse juhtimiskogemusega avaliku sektori tippjuht, kes on varasemalt töötanud erinevates ametkondades. Räägime Kati kujunemisteekonnast juhina, avaliku sektori töö tähendusrikkusest ja mõjust ning sellest, kuidas sünnib ühe uue ameti ühine identiteet ja kultuur. Samuti puudutame julguse, vastutuse, paindliku töökorralduse, inimeste võimestamise ja tugevuste märkamise teemasid. Läbiva joonena jääb kõlama Kati inimkeskne juhtimisvaade, mille keskmes on soov luua töökeskkond, kus inimesed saavad õnnestuda. 💬 “Kui me mõtiskleme, et mis asi on üks organisatsioon, siis see ongi need inimesed. Kui ei ole inimesi, siis ei toimu mitte midagi. Minu juhtimispõhimõte on, et ma keskendun just inimestele. Minu eesmärk on see, et igaüks saaks teha seda, milles ta on hea, et ta saaks õnnestuda töö juures ning minu asi on luua see keskkond. Ja ma tunnen ennast eduka juhina siis, kui minu inimesed õnnestuvad.” – Kati Tamtik Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Orkla Eesti pikaajaline tegevjuht Kaido Kaare. Räägime tema teekonnast juhina, rahvusvahelisest kogemusest, suurte muutuste juhtimisest ning sellest, kuidas täna organisatsioone andmete ja tehnoloogia ajastul juhtida. Mind kõnetas selle vestluse juures vast kõige enam Kaido meeletu ambitsioon ja tugev saavutusvajadus – see, kuidas ta seab kõrgeid eesmärke ja loob nende ümber meeskonna, kes tahab neid päriselt saavutada. 💬 “Mind käivitab ambitsioonikas eesmärk. See tunne, kui sa oled selle ära teinud, on kõige parem.” – Kaido Kaare Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. Räägime temaga kõige muu hulgas ka sellest, millal tekib juhil nn kodupimedus, kuidas ära tunda hetke, kus roll ei arenda enam sind ega resoneeri ning mida tähendab tegelikult vastutustundlikult edasi liikuda. 💬 “10 aastat on piisav.” – Agris Peedu Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Riigi Kinnisvara juht Tarmo Leppoja. Varasemalt on ta töötanud Riigi Tugiteenuste Keskuse juhina, erinevatel ametikohtadel EASis ning erasektori konsultatsioonifirmades. Tarmoga arutame, mida tähendab päriselt võtta vastutus organisatsiooni eesmärkide eest, juhtida muutusi ning kujundada meeskonda, kes suudab need eesmärgid ellu viia. Samuti puudutame juhi rolli keerulistes olukordades, kus tuleb teha valikuid tiimi ootuste ja organisatsiooni terviku huvide vahel. 💬 “Minu jaoks juhiks olemine tähendab ettevõtte eesmärkide esindamist. Juht esindab esmajärjekorras oma tööandjat ja organisatsiooni. On juhte, kes positsioneerivad ennast töötajate esindajaks, kuid see ei ole juhi roll. Sa teed sellega oma meeskonnale kõige rohkem kahju. Sa ei pruugi otsusega nõus olla, kuid sellegipoolest pead sa olema see filter, kes saab aru, mida selle otsusega taheti saavutada.” – Tarmo Leppoja Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25. aasta Eesti suurimas turvafirmas G4S töötanud ja sellest üle kümne aasta seda juhtinud Priit Sarapuu. Kõikide muude teemade kõrval keerleb meie vestlus usalduse, delegeerimise ja selle ümber, mida tähendab juhina otsustusõiguse usaldamine ja vastutuse päriselt üleandmine tiimiliikmetele. 💬 “Mind on õudselt palju mõjutanud see usalduse teema. Kui sa juhina ootad tulemust, siis sa pead ka delegeerima ja andma vabad käed seda teha. Sa tahad, et sulle delegeeritakse nii õigused kui vastutus – et nende vahel oleks tasakaal. On vaja anda inimestele selged suunised, jätta nad rahule ja võimaldada neil oma tööd hästi teha.” – Priit Sarapuu Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Rainer Rohtla, Coop Eesti Keskühistu juht. Raineril on varasemalt pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. Vestluses arutame, kuidas inimesed tegelikult jõuavad juhtimisrolli ja miks juhiks ei kasva mitte ainult see, kes teeb oma tööd superhästi, vaid see, kes on valmis nägema oma rollist kaugemale ja võtma enda peale ka suuremat vastutust. 💬 “Sa võid olla superhea selles, mis on sinu roll, aga sellest ei piisa. Sul peab olema huvi ka teiste valdkondade vastu ja valmisolek panustada laiemalt kui oma kitsas roll. Neid inimesi hinnatakse alati kõrgemalt, kes soovivad näha suuremat pilti ja laiemalt panustada. See ongi see meeskond, kellega sa luurele lähed: inimesed, kes on valmis võtma vastutust juurde.” – Rainer Rohtla Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Reet Aus – disainer, ettevõtja ja teadur, kes on üks ringdisaini ja jätkusuutliku moe eestkõnelejaid Eestis. Vestluses Reedaga räägime tema teekonnast ettevõtjana ning sellest, kuidas väärtused, maailmavaade ja sisemine põlemine võivad kasvada ettevõtluseks ja viia praktiliste lahendusteni. 💬 “Ma hakkasin otsima viise, kuidas teha midagi, mida ma armastan – disainida nii, et ma ei kahjusta ennast ümbritsevat, teisi inimesi ega keskkonda. Küsimus oli selles, kuidas teha üks toode nii, et ta pigem lahendab probleemi, kui et ta tekitab järgmise probleemi. Ma ei läinud ettevõtlusse sooviga kiiresti rikastuda, vaid sooviga katsetada, kas need ideed ja väärtused, mis mulle olulised on, võiksid üldse ettevõtluses toimida.” – Reet Aus Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Heidi Kakko – investor, mentor ja ettevõtja, kelle kogemus ulatub iduettevõtetest ja kasvuorganisatsioonidest kuni nõukogu tasandi strateegilise juhtimiseni. Ta on juhtinud mitut ettevõtet tegevjuhina ning olnud juba kümme aastat Tartu Ülikooli nõukogu liige. Heidiga vestluses keskendume iduettevõtluse inimlikule poolele: miks meeskond kaalub üles suurepärase idee, millist rolli mängib enesejuhtimine ja sisemine motivatsioon ning kuidas sünnib tegelik väärtus olukorras, kus ebakindlus on pigem tavapärane seisund. 💬 "Idufirma varases faasis on kõige olulisem meeskond, meeskond, meeskond. Hea tiim suudab isegi keskpärase idee hea tulemusega ellu viia, aga kui tiim on kehv, jääb ka suurepärane idee lihtsalt ideeks. Seetõttu ei panusta me hobustele – me panustame ratsanikele." – Heidi Kakko Kuulake ikka ...🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Postimees Grupi juhatuse esimees Silver Soomre. Varem on ta juhtinud Postimehe tellimuste äri, olnud Apollo TV tegevjuht ning töötanud erinevatel ärijuhtimise positsioonidel Elisas, Starmanis ja Eesti Telekomis. Vestleme Silveriga juhtimise olemusest, kliendi muutuvate ootuste mõistmisest, innovatsiooni rollist ning sellest, kuidas juhid loovad selguse ebakindlas ja kiiresti muutuvas maailmas. Mind kõnetas sealjuures viis, kuidas Silver käsitles organisatsiooni kui spordimeeskonda, kus ühine eesmärk, rolliselgus ja vastutus määravad liikumise suuna ja tempo. 💬 "Ma arvan, et organisatsiooni võiks vaadata pigem kui spordimeeskonda, mitte kui pere. Pere metafoorist võib küll võtta mõningaid elemente üle, aga äriorganisatsioonid tegutsevad ikkagi konkreetse eesmärgi nimel – nagu spordimeeskond, kus liigutakse ühise sihi suunas ja kus tulemus on selgelt fookuses." — Silver Soomre Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estonia klaverivabriku juhataja Indrek Laul. Indrek on pianist ja ettevõtja, kes toob iga päev ühe väikese Kalamajas asuva tootmise maailma kontserdilavadele. Tema juhtimine ühendab endas muusiku distsipliini, käsitöömeistri täpsuse ja ettevõtliku mõtlemise. Vestluses räägimegi sellest, kuidas sünnib erakordsus. Indrek usub, et erakordsus algab esimesest noodist ja et organisatsioon hakkab helisema alles siis, kui juht ise seab lati kõrgeimale tasemele. 💬 "Kui sa lähed solistina esimeses proovis ja kohe alguses sead lati kõrgeimale tasemele – nagu kontserdil –, siis see annab kõigile teatud häälestatuse. Aga kui sa lähed sinna ette ja paned lati meeter viiekümne peale, ega siis keegi ei hakka rohkem väga pingutama. Orkestrandid tunnetavad kohe, millisel tasemel me täna mängime. Kui kõrgel on see latt. Sama on ettevõtluses. Juht annab oma esimese sammuga tunnetuse, millisel tasemel me toimetame. Kas see on keskpärasus? Kas see on erakordsus? Või on see lihtsalt nö kena-kena tase?" — Indrek Laul Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva tegevjuht Martti Kuldma. Varasemalt oli Martti Omniva innovatsiooni ja tehnoloogia juht ning nõukogu liige. Samuti on ta mänginud olulist rolli Pipedrive’i kiire kasvu faasis ning juhtinud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja Tallinna Börsi tehnoloogilist arengut. Marttiga räägime insenerlikust mõtteviisist juhtimises, isejuhtivatest meeskondadest, otsustusjulgusest ja sellest, kuidas muuta traditsiooniline logistikaettevõte kaasaegseks tehnoloogiaettevõtteks. Ning peatume ka ühel isiklikul coachingu hetkel, kus üks lihtne küsimus aitas tal mõista, et suurim takistus ei ole mitte süsteem, vaid julgus ise arengule suunatud muutusi ellu kutsuda. 💬 "Peale kolmandat sessiooni küsis coach mult lihtsalt: aga mis sind takistab? Ja sellest piisas. Mulle jõudis kohale – tegelikult ei takistanud mind mitte miski. Tippjuhi rollis saan väga hästi aru, et tegelikult ei pea midagi kartma. Seetõttu on juhi jaoks kõige suurem vara just see inimene, kes ütleb: ma näen siin kitsaskohta ja mul on plaan, kuidas see ära lahendada." – Martti Kuldma Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 2025. a. aasta ettevõtteks ja eksportööriks valitud Tech Groupi tegevjuht Martin Sutrop. Vestluses arutleme Martiniga ettevõtte kasvu, innovatsioonikultuuri ja juhtimispraktikate üle kiiresti muutuval turul. Juttu tuleb psühholoogilisest turvalisusest, õppimisest, vastutuse jagamisest, juhi rollist ning sellest, miks arengule keskendumine on olulisem kui pelgalt tänaste tulemuste optimeerimine. 💬 "Kui eesmärk ja tiim on paigas, siis kõik järgnev taandub kultuurile; sellele, kuidas me asju koos teeme. Innovatsiooni ei saa luua käskudega: ei ole nii, et ütled 'nüüd tehke innovatsiooni' ja kõik hakkavad uuendusmeelseteks. See on pidev töö ja liikumine väikeste sammudega. See tähendab, et küsime kogu aeg endalt, miks me midagi teeme. Eile tegime ühtemoodi, aga olukord on muutunud ja täna võib-olla peame tegema teistmoodi. Oluline on, et saab katsetada ja ka eksida, ilma et hakataks süüdlasi otsima. Püüame hoopis aru saada, miks midagi juhtus või ei juhtunud ning sellest siis õppida." – Martin Sutrop Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Ats Albre, Nortal Eesti juht ja ITLi president, kelle äge teekond Nortalis on kulgenud praktikandist tippjuhiks. Räägime Atsiga sellest, kuidas tema juhi roll, olemus ja otsustusloogika ajas muutuvad, liikudes analüütilisest ja normatiivsest perspektiivist üha rohkem intuitiivsema ja kogemusel põhineva juhtimise suunas. Vestlus puudutab ka nõudlikkust ja kõrgete standardite seadmist, tugevustel põhineva juhtimise nüansse ning juhi võimalikku tulevikurolli tehisaru ajastul. 💬 "Juhitöö algusaegadel tahtsin olla mingis mõttes nö ideaalne juht, lugesin raamatuid, püüdsin aru saada, milline see ideaalne juht on ja siis vastavalt sellele mustrile käituda. Täna ma olen pigem paljudes teemades väga intuitiivne ja usaldan seda kogemust ja seda, et see, mida ma tajun ja tunnetan, on pikaaegse juhtimis- ja ärikogemuse tulem, mitte lihtsalt juhuslik emotsioon. Kaalutletus, analüütilisus versus intuitiivsus on tänaseks drastiliselt muutunud; just see, kuidas ja mille alusel ma julgen otsustada." – Ats Albre Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ligemale tosin aastat Cybernetica tegevjuhina toimetanud ja nüüd värskelt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhiks valitud Oliver Väärtnõu. Varasemalt ka Riigikantselei strateegiadirektori ametit pidanud Oliver räägib vestluses ausalt, miks ta ikka ja jälle paneb end olukordadesse, mis panevad ta proovile ja on ebamugavad ning kuidas just need kogemused on kujundanud tema mõtlemist, juhtimisstiili ja arengut juhina. Räägime sellest, kuidas ebamugavus võib muutuda teadlikuks juhtimispraktikaks, miks sissetallatud rada kipub arengut pidurdama ning kuidas juhina relevantsena püsimine eeldab pidevat õppimist ja enesele väljakutsete esitamist. 💬 "Minu jaoks on keskne küsimus: kuidas jääda juhina relevantseks? Kui sa kogu aeg teed sama asja, siis sind pole varsti enam vaja. Selleks peab ennast pidevalt proovile panema, arenema ja õppima. Kui ma liiga pikaks ajaks kuskile istuma jään, tekib mul tunne, et ma ei ole enam kasulik. Kõige suurema rahulduse saad siis, kui paned ennast pingutust ja eneseületust nõudvasse olukorda ja teed selle ära. Ja kui sa sealt edukalt välja tuled, siis on see nagu kõige ägedam dopamiini laks." – Oliver Väärtnõu Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ravimite hulgi- ja jaemüügikontserni Magnum tegevjuht Mari Krass. Mari alustas ettevõttes tööd kohe pärast Tartu Ülikooli proviisoriõppe lõpetamist ning on seal tänaseks töötanud 23 aastat. Selles episoodis räägime Mariga kõige muu kõrval levinud klišeest, et tipus ollakse üksi ning tõdeme, et see ei pea tegelikult nii olema. Vestluses räägime, kuidas tippjuht saab toetuda oma inimestele, miks vanakooli "kõik-minu-õlgadel" juhtimismudel ei tööta ning kuidas juhtimine saab olla meeskondlikult kantud vastutus. 💬 "Mina ei ole kindlasti juht, kes ütleb, et tipus on üksik. Ma ei tunne, et pean üksi kõigega hakkama saama. See vana juhtimise mudel – et kõik on minu õlgadel – tänapäeva organisatsioonides lihtsalt ei ole võimalik. Väga kiiresti saavad sellistest juhtidest pudelikaelad ja kõik pidurdub: organisatsiooni areng pidurdub, inimesed demotiveeruvad. Minu jaoks on okei öelda, et mul näiteks ei ole ühes või teises teemas häid mõtteid või lahendusi; tunnen küll, et mind ümbritsevad inimesed on kõik valmis kaasa mõtlema ja probleeme lahendama." – Mari Krass Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Viljandi haigla juht Priit Tampere. Selles episoodis räägimegi Priiduga töö mõtestamisest ja töörõõmust keskkonnas, kus töö on pingeline ja vastutus suur. Juttu tuleb sellest, miks töörõõm ei sünni tulemustabelitest, vaid tähendusest, koostööst ja arenguruumist ning milline on juhi roll sellise keskkonna loomisel. Vestlus võiks pakkuda mõtteainet kõigile, kes usuvad, et inimesed võiksid tulla tööle rõõmuga. 💬 “Töörõõm on hästi palju juhtimises kinni. Töö on pingeline ja sageli ülekoormustega seotud – nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt, öövalvete ja kõige sellega, mis haiglatööga kaasneb. Juhi põhiülesanne on aidata inimestel selles keskkonnas töörõõm üles leida. Ja töörõõm ei tähenda seda, et sa käid tööl Excelis tükke tegemas. Töörõõm tekib siis, kui inimene tunneb, et tema tööl on sügavam mõte – et tema tööst on päriselt kasu teisele inimesele, patsiendile. Juhtimise roll ongi luua avatud ja koostöine ruum, kus inimesed tajuvad üksteist paremini, oskavad emotsioone suunata ning saavad tippspetisalistidena areneda. Kui need asjad toimivad, siis ei ole see lihtsalt tööarmastus, vaid tunne, et ma tulen tööle rõõmuga, sest mu tööl on tähendus.” — Priit Tampere Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ettevõtja ja tehnoloogiasektori juht Lembit Loo. Lembitu taust on mitmekülgne, ta on varasemalt töötanud paljudes rahvusvahelistes ettevõtetes – IBM, Oracle, Microsoft. Täna juhib ta enda ettevõtet Portata.ai, mis nõustab organisatsioonide juhte, kuidas uueks tehnoloogiaajastuks valmis olla. Meie vestlusest jääb kumama, et masinintellekt ei ole enam tulevikumuusika – see on juba täna valmis juhtimisfunktsioone inimestelt üle võtma. Selles episoodis avab Lembit, miks juhid seisavad lähiaastatel silmitsi nii tehnoloogilise revolutsiooni kui ka võimaliku identiteedikriisiga ning räägib, kuidas masinintellekti näha partneri, mitte ohuna. 💬 “Masinintellekt on võimeline juhtimisfunktsioone juhidelt sada protsenti üle võtma.” — Lembit Loo Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on endine riigisekretär ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop. Täna toimetab ta E-riigi Akadeemia (eGA) küberturvalisuse eksperdina. Taimariga räägime, kuidas ebamäärastel ja ärevatel aegadel pääsevad esile need tugevused, mis muidu võivad varju jääda — külm närv, selge pea ja suutlikkus hoida fookuses suuremat pilti. Selles vestluses avab ta oma kogemusi, õppetunde ja põhiväärtusi, mis on kujundanud tema käekirja kriitilistel juhtimishetkedel. 💬 "Kriisid ja mina käime kuidagi käsikäes. Kriiside ajal on palju segadust ja need on need hetked, kus minu tugevused pääsevad esile. Olen õppinud nii enda kui juhtimise kohta väga palju. Keerulistes olukordades lähed tagasi selle suure pildi juurde, mis sul on vaja saavutada." — Taimar Peterkop Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluspartneriks on Eia Uus – loovus-coach, kirjanik ja kogemusnõustaja, kes on oma karjääri jooksul töötanud nii reklaamiagentuuris, filmiproduktsioonis, start-up’ides kui ka Postimehe kirjastuse juhina. Eiat paelub loovus selle kõige laiemas tähenduses – kuidas inimesed avavad endas uusi vaatenurki, leiavad lahendusi ja jutustavad lugusid, mis neid edasi kannavad. Tema töös kohtub loovus nii juhtimise, karjäärivalikute kui ka igapäevaelu praktiliste olukordadega. Käesolevas episoodis räägime Eiaga, kuidas tema jaoks tähendab loovus “saab–saab” mentaliteeti – usku, et igas olukorras on võimalusi ja lahendusi. 💬 “Loovus on võime harutada elulisi olukordi lahti uute nurkade alt — loovusel piire tegelikult ei ole. Seda võib mõista ka valikuvabaduse suurendamisena: kui palju alternatiive sa üldse oskad märgata. Ja just siin tulebki mängu ‘saab–saab’ mõtteviis — olgu olukord milline tahes, slaidid kustuvad enne ettekannet või buss jääb tee peale seisma, siis ikka ‘saab–saab’. Sa ei lase stressil tekkida, sest see hoiak tuletab meelde, et alati on olemas järgmine võimalus.” – Eia Uus Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on eneseväljenduse mentor ja koolitaja Kristina Samra. Kristina missioon on aidata inimestel suhelda enesekindlalt, siiralt ja kaasahaaravalt. Üle 15 aasta kogemusi kommunikatsioonivaldkonnas, kõnekunsti õppimine Eric Edmeades’i juhendamisel ning Kristina loomupärane väljendustundlikkus ja kuulamisoskus teevad temast hea partneri, kes oskab märgata ja esile tuua inimeste tähenduslikke lugusid ja isikupärast sära. Selles vestluses räägimegi Kristinaga sellest, kuidas autentsus suhtluses välja näeb, miks seda on nii raske välja näidata ning kuidas igaüks saab oma sõnumi mõjusamaks ja selgemaks lihvida. 💬 “ …ma olen näinud, et see ongi kõige maagilisem ja mõjusam asi, mida üldse edasi anda — läbi autentsuse oma mõtteid, ideid ja kogemusi.” – Kristina Samra Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on T1 keskuse tegevjuht Tarmo Hõbe. Tema karjäär sai hoo sisse, kui ta aastaid tagasi Sportlandis turundusjuhina tööle asus. Sellest ajast peale on teda kandnud üks ja sama joon – teda ei tõmba stabiilsed ja turvalised ärid. Tarmo päris kirg on kaoses korra loomine: olukorrad, kus teised näevad ummikuid, näeb tema hoopis potentsiaali. Nii on ta ellu äratanud Unibet Arena (endise Saku Suurhalli), toonud Eestisse WRC sarja etapi ja tõmmanud mudast välja T1 keskuse. Tarmoga räägime tema mõtteviisist – miks teda tõmbavad just rasked ja ebamäärased olukorrad ning miks ta usub, et tõeline motivatsioon tekib siis, kui selge tulevikuvisioon ja eesmärk on silme ees. 💬 “Ma olen peamiselt tegelenud asjadega, millega keegi teine ei taha tegeleda või millesse keegi teine ei usu. Kui kõik teised tahavad eemale hoida, siis minu jaoks just sealt hakkab huvitavaks minema. Kui asi tundub lootusetu, siis seal peitubki minu jaoks tõeline potentsiaal. Edu, mis on saavutatud väga raskest olukorrast, on kordades magusam kui see, mis tuleb lihtsalt. Ma ei lähe kuhugi niimoodi, et vaatame, mis saab – mul on alati mingi plaan, mingi visioon juba peas olemas. Ja kui sa ise usud ja räägid seda lugu piisavalt veenvalt, siis hakkavad lõpuks ka teised uskuma.” – Tarmo Hõbe Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson. Varasemalt on Marilin töötanud nii Maksu- ja Tolliametis, ministeeriumides, advokaadibüroos kui ka Swedbankis. Ta ise ütleb, et tema teekond on olnud õnnelik õppimiste jada – kuidas luua keskkond, kus inimesed tunnevad end hästi, saavad särada ja samal ajal hoides fookust suurel eesmärgil. Räägime sellest, et juhtimine ei ole sooloprojekt, vaid meeskonnatöö. See tähendab juhi jaoks pidevat enesearengut ja dialoogi nii iseenda kui ümbritsevatega. 💬 “Mind käivitavad juhtimises teemadena usaldus ja vastutus. Mulle meeldib, kui minu juht mind usaldab, hindan seda südamest. Usaldav suhe töökeskkonnas inspireerib mind. Üritan seda pakkuda ka end ümbritsevatele kolleegidele. Võtan vastutust ise ja ootan seda ka oma kolleegidelt. See on mulle oluline ja minu meelest selleta üks hea organisatsioon toimida ei saa. Organisatsioonid ei ole juhi, vaid juht on organisatsiooni jaoks.” — Marilin Mihkelson Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti suurima kosmoseettevõtte (CGI Eesti) tegevjuht Andres Birnbaum. Andresel on väga huvitav taust – lapsepõlvest on tal muusika- ja klaveriõpingute kogemus, hilisemast karjäärist aga tugev tehnoloogia mõju. Lisaks on tal suur kirg spordi vastu: ta on maratonijooksja (sel sügisel alistas 3h piiri!) ja seotud ka jalgpalliga, leides nendest otseseid paralleele juhtimisega. Meie vestluses räägimegi sellest, kuidas nii muusika, sport kui tehnoloogia on kujundanud tema arusaama juhtimisest. Ja nagu Andres meenutab oma isalt saadud õppetundi: “Kõige tähtsam on olla sina ise.” 💬 “Ma mäletan ühte jutuajamist oma isaga muusika teemadel. Kui muusikuks saada, siis milline peaks olema? Ja tema ütles mulle lause, mis on mind saatnud pikka aega: kõige tähtsam on olla sina ise. Maailmas on väga palju muusikuid ja bände, kes üritavad jäljendada kedagi. Reeglina ei maksta väga palju selle eest, kui sa oled kellegi koopia. See lause on mind juhtinud mitte ainult muusikas, vaid ka juhina – minu jaoks on kõige olulisem autentsus.” – Andres Birnbaum Kuulake ikka … 🎧

Käesolev episood on valminud koostöös Avang Coaching’u keskusega. Ja minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhist koolitajaks, superviisoriks ja coach’iks kasvanud Kaisi Kask, kes on ka Avang Coaching’u keskuse asutaja. Mind ajendas Kaisiga vestlema tema põnev kogemus spetsialistist juhiks sirgumisel ning hilisem pööre coach’iva juhtimise poole. Räägime, millised olid need murdepunktid, mis suunasid teda uuele rajale, kuidas coach’ivad üks-ühele vestlused muudavad meeskondade toimimist ning miks just usaldus ja järjepidev suhete arendamine on juhi kõige võimsamad tööriistad. Arutame ka põlvkondade erinevuste üle – mida ootavad erinevate generatsioonide esindajad oma juhilt ning kuidas neid kõige paremini ettevõtte tegevusse kaasata. “Coach’iva juhtimise üks võimsamaid tööriistu on regulaarsed üks-ühele vestlused – need loovad usaldust, toovad probleemid varakult välja ja annavad ruumi tunnustamiseks. Alguses tundus mulle, et kust ma selle aja võtan, et regulaarselt kõigi inimestega kohtuda, kuid lõpuks avastasin, et tänu sellele jäi mul endal rohkem aega päriselt oluliste asjade jaoks.” – Kaisi Kask Nüüd aga – head kuulamist! PS! Kaisi viib koos teiste coach’idega läbi juhtide arenguprogramme, mille eesmärk on toetada juhte eneseteadlikkuse kasvatamisel ja pakkuda praktilisi tööriistu, et meeskonnad saaksid tegutseda tõhusamalt ja inimkesksemalt. Kõigest lähemalt kuuled juba podcastis, lisaks kiika ka Avang Coaching keskuse lehele!

Käesolevas episoodis olen ise usutletava rollis ning Eero Sikka eestvedamisel uurime vastutuse võtmise eri tahke. Tegemist on Nex Day konverentsi esinejaid tutvustava veebiseminaride sarja avasaatega, kus mul oli au olla esimene külaline. Arutleme Eeroga, kuidas vastutus tekib, miks ta vahel “maha kukub” ja mis tingimused aitavad inimestel vastutuse võtmise võimet tõsta. Räägime rolliselguse tähtsusest, otsustusõiguse sobiva tasakaalupunkti leidmisest ja vastuväidete integreerimisel põhinevast otsustamisest, mis kõik kasvatavad omanikutunnet ja meeskonnaliikmete vastutuse võtmise võimekust. Lisaks jagame lugusid ja praktilisi nippe, kuidas muuta vastutus igapäevaseks reaalsuseks, mitte pelgalt loosungiks. Kuulake ikka ...🎧

In this episode, recorded at the #NBF2025, I sit down with Annika Essén-Suuronen, Transformation Lead & DSO Coach at Bayer, to explore one of the boldest corporate transformations happening today. With more than 20 years at Bayer, Annika is now at the forefront of driving the company’s shift from a traditional management system to what they call #DynamicSharedOwnership. Dynamic Shared Ownership is about unleashing the full potential of both the organization and its people to create value for all stakeholders. It reimagines the system by prioritizing mission and outcomes over conflicting KPIs, fostering self-directed teams within a flat structure and encouraging co-creation across networks of teams rather than silos. Together we discuss what it means to redesign leadership and decision-making at scale, how Bayer is creating faster learning cycles and a people-centric culture, and what lessons can be drawn from this ambitious journey. Annika also shares her deeply personal story of transformation, which powerfully aligns with the values behind this change. This conversation is both candid and inspiring, offering valuable insights on trust, courage and the human side of organizational transformation. Listen and enjoy … 🎧

Minu seekordseks vestluspartneriks on Külli Toomet-Björck Riigikantselei avaliku sektori tippjuhtide kompetentsikeskusest. Avaliku sektori tippjuhtide kompetentsikeskus on seadnud juhtimiskvaliteedi arendamise ja mõõtmise selgeks prioriteediks. Külliga räägimegi, miks juhtimiskvaliteet on avalikus sektoris fookuses, mida näitavad värsked uuringud ning milliseid õppetunde võiksid siit kaasa võtta ka teised organisatsioonid.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on mitmekülgse tippjuhi kogemusega Tallinna Linnatranspordi juht Kaido Padar. Varasemalt on Kaido töötanud transpordiameti peadirektorina, Talleksi juhatuse esimehena, TS Laevade juhina ning Eesti Posti divisjonijuhina. Kaidoga vestlus kujunes ülimalt inspireerivaks, kus ta rääkis, miks usaldus ja avatus on juhi töö südames ja jagas oma põnevaid kogemusi erinevate keeruliste juhtimisolukordade lahendamisest. Minu jaoks oli see vestlus ehe näide sellest, kuidas südamega juhtimine loob organisatsioonis usaldust ja püsivaid väärtusi. 💬 “Iga juht peab südamega tööd tegema.” – Kaido Padar Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kogenud IT-tippjuht ja ettevõtja Anneli Heinsoo. Anneli taust ulatub digipöörde, küberturvalisuse ja IT-juhtimise valdkonda. Täna on ta küberturvalisuse ettevõtte Neverhack Estonia juht, varasemalt üle kümne aasta olnud Tietoevry Estonia AS juht. Anneli on asutanud ja vedanud mitmeid tehnoloogiaettevõtteid, sealhulgas nt Security Software OÜ ja GT Tarkvara, ning panustanud sektori arengusse läbi erinevate valdkonda edendavate ühingute ja assotsiatsioonide. Selles episoodis räägime Anneliga tema kujunemisteekonnast juhina ja väärtuspõhisest juhtimisstiilist, mis on aidanud tal edu saavutada nii ettevõtjana kui ka juhina. Minu jaoks jäi kõlama Anneli mõte, et tänapäeva juhi üks olulisi väljakutseid on põlvkondade ühendamine – just erinevate põlvkondade ootused ja tööstiilid loovad tänastele juhtidele uusi proovikive. 💬 “X ja Y põlvkonna vahel on juba suur erinevus, aga Z põlvkond, nemad on täiesti teises maailmas kasvanud – nutitelefonid, pidev ühendatus, neil on hoopis teised ootused juhtimisele. Kui ma vaatan, siis noored töötajad tulevad tööle hoopis teistsuguse ootusega kui meie omal ajal. Nad tahavad kohe alguses tähendust ja mõju, mitte ainult palka. Vanem põlvkond hindab stabiilsust ja kindlust, aga noored tahavad paindlikkust ja eneseteostust. See tähendab juhina, et sa pead kogu aeg oma juhtimisstiili kohandama, sest kui sa lähened noorematele samamoodi nagu vanemale põlvkonnale, siis tekib arusaamatus. Mulle tundubki, et kõige suurem väljakutse ongi praegu juhtidel see, kuidas panna need põlvkonnad üheskoos toimima ja koostööd tegema, sest igaüks tuleb erineva taustaga ja ootustega.„ – Anneli Heinsoo Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on strateegilise kommunikatsiooni ekspert Annika Arras. Annika oli pikka aega Reformierakonna kampaaniajuht, kellest on tänaseks saanud tunnustatud kommunikatsiooniekspert ja ettevõtte Miltton New Nordics juht. Täna määratleb ta end eelkõige ettevõtjana, kes aitab juhtidel muuta kommunikatsiooni oma suurimaks tugevuseks. Selles episoodis arutleme Annikaga, miks võib organisatsiooni vaadelda eelkõige kommunikatiivse nähtusena ning miks on läbipaistvus ja ausus sisemistes ja välistes sõnumites kriitilise tähtsusega. Annika jagab oma kogemust poliitikast ja ettevõtlusest, selgitades, kuidas strateegiline kommunikatsioon aitab igapäevases tegevuste keerises eristada olulist ebaolulisest ning kujundada kultuuri, kus asjadest räägitakse nii, nagu need on. 💬 “Lõppkokkuvõttes võime organisatsiooni vaadelda kui üht suurt kommunikatsioonimulli – see ei olegi midagi muud kui lõputu kommunikatsioon. Strateegiline kommunikatsioon, mis ongi minu põhiline töö, seisneb selles, kuidas virvarri keskel aru saada, mis on päriselt oluline ja kuidas seda sellisel moel välja öelda, et teised inimesed sellest ka aru saaksid. Selle kõige alus aga on kultuur, kus asjadest julgetakse rääkida nii, nagu need on, ja siis areneb see avatus loomulikult ka väljapoole.” – Annika Arras Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Hansab Eesti tegevjuht Kristo Timberg. Varasemalt on Kristo töötanud KPMG-s ärinõustajana ning meditsiinivaldkonna ettevõttes Chemi-Pharm tegevjuhina. Lisaks on Kristo aktiivne staabiohvitser Kaitseliidus ning kirglik purjetaja. Mõlema valdkonna – nii militaarse kui merel navigeerimise – kogemused ja õppetunnid on mõjutanud ka tema juhtimisstiili. Vestluse käigus räägime muuhulgas sellest, kuidas kujundada õppiv ja katsetav organisatsioonikultuur, miks peab juht olema tehnoloogia arenguga kursis, kuidas läheneda organisatsioonikultuuri muutmisele ning millist rolli mängib juhi töös usaldus. 💬 “Üks juhtide põhivaluuta ongi usaldus, mida nad koguvad ja mida nad kulutavad. Siin ma võrdlen kahte tegevuskonteksti – era- ehk tsiviilsektorit ja militaari. Tihtipeale on neil, kes pole militaarvaldkonnaga kokku puutunud, vale ettekujutus, et seal on kõik hästi lihtne: justkui käsuõigus ja käsuahelad panevad asjad paika. Jah, sellel kõigel on oma koht, aga see ei tööta niimoodi – inimesed järgivad lõpuks ikkagi inimesi, mitte pelgalt käske. Küsimus on selles, kas nad usaldavad juhti või mitte. Kõike ei saa käskida. Iga kord, kui ma pean käskima, kulutan ma krediiti, millest osa antakse mulle ametipositsiooni või volitustega ette, aga ülejäänu pean ise välja teenima. Headel juhtidel on see usalduskrediit kõrge ning inimesed teevad asju mitte käsu peale, vaid sellepärast, et nad usaldavad juhti. Just selle poole peakski juht püüdlema – kasvatada pidevalt oma usalduskapitali.” – Kristo Timberg Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Bolt’i tasustamise juht ja tasustamisvaldkonna konsultatsiooniettevõtte Cohorts kaasasutaja Evert Kraav. Evertil on pikaajaline ja mitmekülgne kogemus tasustamissüsteemide arendamisel. Täna tegeleb ta Boltis tasustamise globaalse juhtimisega ning Cohorts’i kaudu aitab ta kohalikel ettevõtetel tasustamise valdkonnas juhtimist parandada. Arutame Evertiga, miks palgast rääkimine on juhtidele sageli keeruline, kuidas erinevad tasusüsteemid kujundavad töötajate motivatsiooni ja miks sama palganumber võib ühes keskkonnas tunduda motiveeriv, aga teises hoopis ebaõiglane. 💬 “Tasustamine on üks osa juhtimiskultuurist. Kõik sõltub sellest, mis on ettevõtte juhi või omaniku soov – millist kultuuri tema tahab arendada. Kui tegemist on alustava ettevõttega, siis loogiline ongi, et sa pead olema agressiivsem. Kui sa jõuad aga küpse organisatsiooni faasi ja suurt kasvu ei ole enam oodata, siis agressiivsed tulemustasu süsteemid tõenäoliselt ei oma ka enam mõtet. Kui ma ise töötasin nt Swedis, mis on Skandinaavia taustaga ettevõte, siis sealne lähenemine oligi pigem see, et kõigile ühtlaselt ning võimalikult võrdselt. Ja nüüd, kui ma töötan Boltis, kus on tugev fookus tulemustel ja meritokraatial, on keskkond hoopis teine. Inimene peab ise tunnetama, milline keskkond temale sobib ja millises kultuuris ta paremini hakkama saab. Need, kes tahavad pingutada ja on nõus kõrgema stressiga elama, nendele sobib võib-olla Bolt rohkem. Kes tahavad stabiilsust ja rahulikkust – nendele on teised ettevõtted.” – Evert Kraav Kuulake ikka ... 🎧

Minu seekordseks vestluspartneriks on äsja Antropoloogia Keskuse tegevjuhi rolli asunud Liina Maria Lepik. Liina on mitmekülgse taustaga juht, kellel on suured kogemused Eesti rahvusvahelise mainekujunduse valdkonnas EIS-ist. Enne seda juhtis ta Tallinna filmilinnaku arendusprojekti ning töötas LHV Pangas erinevates rollides. Liina on inimene, kes ei karda astuda tundmatusse – olgu selleks filmilinnaku arendamine, Eesti tutvustamine maailmale või antropoloogiakeskuse juhtimine. Meie jutuajamises põimuvadki juhtimine, inimsuhted ja küsimus: mida saab antropoloogia pakkuda juhtimisele? 💬 “Kui sa ei mõista inimest, siis sa ei saa teda ka hästi juhtida. Antropoloogia aitabki mõista inimeste harjumusi ning käitumist – see ei ole mingi elukauge teadus; see peegeldub igas organisatsioonis, igas muutuses, igas vestluses. Kui sa tahad midagi muuta, siis tuleb kõigepealt aru saada, miks inimene praegu just nii käitub.” – Liina Maria Lepik Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluspartneriks on Hansa Grupi omanik ja eestvedaja Neeme Tammis. Neeme on kogenud ettevõtja, kelle juhtimisel on Hansa Grupp kasvanud üheks Eesti juhtivaks logistikafirmaks. Tänavu pälvis Neeme ka Eesti parima juhi tiitli. Vestluses räägime muuhulgas aususest, selgusest ja usaldusest juhtimises – ning sellest, miks Neeme usub põhimõttesse “no bullshit, aga empaatiliselt”. Aeg on meie kõige kallim ressurss, ütleb ta – ja just seetõttu tuleb rääkida asjadest otsekoheselt, kuid sealjuures jäädes väärikaks ja inimlikuks. 💬 “Ma olen üritanud meie juhtimiskultuuris hoida põhimõtet: ‘no bullshit, aga empaatiliselt’. Sest kui sa lihtsalt plärtsatad midagi otse välja, siis paljud võivad seepeale sootuks krampi tõmbuda. Kui aga teha seda empaatiliselt, saab kõike edasi anda viisil, milles peegelduvad head kavatsused ja inimlikkus. Kuna aeg on meie kõige kallim ressurss, siis pole mõtet seda raisata mingitele mängudele – tuleb päriselt asjast rääkida. Ja need inimesed, kes meie grupis töötavad, on minu meelest mulle selles sarnased: me räägimegi asjast. Ja vajadusel vaidleme nii, et pilpad lendavad.” — Neeme Tammis Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Seni e-residentsuse programmi eest vastutanud Liina hakkab nüüd kasvatama Eesti rahvusvahelist nähtavust. Tema karjäär on kulgenud nii valitsuse kui ka tehnoloogiaettevõtete strateegilise juhtimise rindel. Ta on nõustanud peaministreid, juhtinud turundus- ja kommunikatsioonitööd Nortalis ning toetanud Pipedrive’i ja Tuuma juhtkondi ettevõtete kasvatamisel. Liinaga räägime, kuidas isiklik areng ja eneseteadlikkus kujundavad juhtimisstiili ning miks vastutuse võtmine algab iseenda tundmisest. Liina jagab oma mõtteid, miks vastutust ei saa delegeerida enne, kui oled päriselt valmis seda ise kandma. 💬 “Vastutuse võtmise võime eeldab iseenda head tundmist inimesena. Mida paremini sa ennast tunned, seda ausam saad olla enda vastu ja võtta vastutuse kõigi oma kogemuste eest – nii positiivsete kui ka negatiivsete. Just see võime oma kogemuse eest vastutust kanda ongi täiskasvanuks ja juhiks olemise võti.” – Liina Vahtras Kuulake ikka … 🎧

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Telia Eesti juht Andre Visse. Tema teekond on olnud tihedalt seotud Eesti digitaalse arengu ja tehnoloogilise innovatsiooniga. Ta liitus Telia Eestiga 2013. aastal ning on sellest ajast täitnud mitmeid strateegilisi juhtimisrolle nii äri- kui ka tehnoloogiavaldkonnas. Alates 2025. aasta märtsist on ta Telia Eesti tegevjuht. Mul oli rõõm õppida Andret natuke paremini tundma, vesteldes tema tippjuhiks kujunemise teekonna ning juhtimispõhimõtete üle, mis ta oma juhiteekonnalt kaasa on võtnud. Arutleme ka omanikutunde, sisemise motivatsiooni ja püüdluse üle teha oma tööd alati parimal võimalikul moel – sõltumata ametinimetusest. 💬 “Mul on kuidagi rohujuure tasandist alates kogu aeg kaasas käinud omanikutunne. Mis iganes rollis ma olen, ma võtan alati vastu otsuseid läbi omaniku prisma – kui ma oleksin selle ettevõtte omanik, mida ma siis teeksin, kuidas ma siis käituksin? Seda ei pea keegi mulle eraldi ütlema ega tööülesandeks panema – see on kuidagi seestpoolt tulnud. Osadel inimestel see on, osadel seda ei pruugi kunagi tekkida – nad võtavad pigem seda kõike kui palgatööd. Mul aga on kogu aeg olnud niisugune, nagu ma inglise keeles nimetan, ‘drive for excellence’ – alati parima poole püüdlemine, selline sisemine kirg. Teataval määral on see seotud perfektsionismi ilmingutega. Ma ise tahan loota, et see on mõõdukas ja parandatav. Aga teatavad sellised iseloomujooned on mul selgelt olemas. Ja sellest tulenevalt on mul ka soov alati anda enda töös parim. Ilmselt sealt tulebki ka see omanikutunne – sa alati mõtled, mis päriselt seda ettevõtet edasi viiks ja kuidas ma enda rollis kõige paremini õnnestuksin.” – Andre Visse Kuulake ikka ... 🎧