Loomaarst taskus

Podcast’is „Loomaarst taskus“ räägib Jorma Piir, kuidas tema enda koera erakorralisest kliinikuvisiidist sündis idee luua lemmikloomade terviseinfosüsteem, mis koondaks eri kliinikutes laiali oleva terviseinfo ühte kohta.

Seekordses „Loomaarst taskus“ saates tuleb juttu sigade Aafrika katkust, linnugripist, marutaudist, vaktsineerimisest ja antibiootikumiresistentsusest ning sellest, mida saab iga inimene uute haiguspuhangute ennetamiseks ise teha.

Podcast'i värskes osas selgitavad loomaarstid, miks marutaudi ei tohi pidada minevikku jäänud haiguseks. Kuigi Eesti on olnud üle kümne aasta marutaudivaba, võib surmav viirus siia jõuda nii üle piiri liikuvate loomade kui ka välismaalt toodud lemmikute kaudu. Seda episoodi toetab Eesti Loomaarstide Koda.

Podcast'i „Loomaarst taskus“ värskes episoodis on külas värskelt loomaarstiks saanud Elis-Anett Urbmets. Juttu tuleb tema teekonnast veterinaariasse, kroonilise valu märkamisest ning sellest, miks arvamus, et vana loom lihtsalt liigubki aeglasemalt, võib lemmikule tähendada aastaid asjatut kannatamist.

Õhtulehe podcast´is „Loomaarst taskus“ räägib veterinaararst Sirli Rajas, et suvi on loomakliinikutes kõige kiirem aeg. Rästikuhammustused, kuumarabandus, lemmiku akna vahele kinni jäämine ja alla neelatud grillimiskraam on vaid osa ohtudest, mida loomaomanikud sageli alahindavad.

Podcast´is „Loomaarst taskus“ arutlevad loomaarst Tiina Toomet ja pereterapeut Meelike Saarna laste ning koerte kasvatamise sarnasuste üle. Jutuks tulevad piiride seadmine, karistamise mõju, ärevus ning see, miks probleemse käitumise taga peitub peaaegu alati täitmata vajadus, mitte pahatahtlikkus.

Podcast´i „Loomaarst taskus“ seekordne episood keskendub loomakaitsele, loomapidamiskultuurile ja seadusemuudatustele, mis võivad lähiaastatel tuua Eesti loomade ellu märkimisväärseid muutusi. Saadet juhib sedapuhku Anni Anete Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st, külas on Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.

Teatud koeratõugudel võib esineda pärilik geneetiline defekt nimega MDR1 (Multi-Drug Resistance 1), uue nimega ABCB1 mutatsioon. See tähendab, et antud geenimutatsioon põhjustab defekti P-glükoproteiini tootmises, mis vastutab, et ravimid ei satuks ajju. Selle defektiga koerad on ülitundlikud teatud ravimite (mõned parasiitide vastased preparaadid, rahustid ja valuvaigistid) suhtes, mis võivad neile olla surmavad.

Podcast’is „Loomaarst taskus“ räägib loomade käitumisteadlane Laura Kiiroja, kuidas valmistada kassi ette lapse sünniks ning miks ei tasu lemmikut uue pereliikme tõttu eemale tõrjuda.

Podcast’is „Loomaarst taskus“ räägivad veterinaaria tudengid Lizette Vetik ja Arina Polujanenkova, miks loomade heaolu ja käitumine vajavad kliinikutes senisest rohkem tähelepanu ning kuidas nad tahavad seda muuta rahvusvahelise „No Stress“ konverentsiga.

Seekordne saade keskendub siilidele kui aasta loomale Eestis. Külaliseks on Katrin Idla, Metsloomaühingu asutaja ja juhatuse liige ning loomaökoloogia doktorant, kes uurib siile.

Podcast’is „Loomaarst taskus“ arutavad Tiina Toomet ja loomaarst Triin Kass telemeditsiini võimaluste üle loomade ravis. Juba 23. märtsist saavad loomaomanikud oma küsimusi saata aadressile loomaarst.taskus@toometikliinik.ee.

Podcast´i „Loomaarst taskus“ värskes episoodis räägitakse, miks Eestis valmistutakse looma ühtset üleriigilist lemmikloomaregistrit ja mida see loomaomanikele tegelikult tähendab. Saatejuht Tiina Toometil on külas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loomade heaolu nõunik Kadri Kabel ja Eesti Loomaarstide Koda lemmikloomaregistri haldaja Katrin Mägi.

Taskuhäälingu „Loomaarst taskus“ värskes episoodis on külas dokumentalist ja õppejõud Riho Västrik, kelle jutt viib kuulaja esmalt enda lapsepõlve Türile, sealt edasi televisiooni ja lõpuks sügavale Eesti metsa. Västrik räägib, et huvi looduse vastu pärineb isalt, kes jutustas pojale oma lapsepõlvelugusid lindudest ja metsast. Kuigi kodus loomi ei peetud, kasvas temast poiss, kes saatis pioneeride majja fenoloogilisi vaatluskaarte ja kasvatas aknalaual taimi. Metsavahiks ta siiski ei saanud – tee viis Tallinna Polütehnikumi, raadiosse ja televisiooni. Saates tuleb pikemalt juttu ka loodusfilmide tegemisest ja sellest, miks metsalood ei vaja tingimata dramaatilist muusikat ega peale loetud moraali. Västriku sõnul on oluline tekitada kohalolutunne ning näidata loomi sellistena, nagu nad on. Puudutamata ei jää ka hundi- ja jahiteema. Västrik pooldab mõõdukat jahti, rõhutades, et inimene on loodusesse niigi sügavalt sekkunud. Samas hoiatab ta ühiskonna vastandumise eest: „Radikaalide hääled on valjud, keskteed on raske kuulda.“ Juttu tuleb ka inimeste võõrandumisest loodusest, lemmikloomade pidamisest ja sellest, miks absoluutselt õiget vastust loodusküsimustes sageli polegi. Episood pakub nii mõtlikku arutelu kui ka muhedaid hetki.

„Varjupaigas on töö hoopis teistsugune,“ ütleb Abel. „Ma ei pea enam loomaomanikele midagi ilustama ega seletama. Ma saan olla aus – nii loomade kui ka iseenda vastu.“ Kui kliinikus kulub suur osa ajast suhtlemisele inimestega, siis varjupaigas on fookus peaaegu täielikult loomadel. Üks valusamaid müüte, millega Abel pidevalt kokku puutub, on arusaam, et varjupaigas pannakse loomad 14 päeva pärast magama. „See ei vasta tõele ja seda on väga raske kuulda,“ ütleb ta. Tema sõnul pannakse magama vaid loomi, kellel ei ole meditsiinilist ega eetilist alternatiivi – näiteks väga vanu ja raskelt haigeid loomi või neid, kelle psüühiline seisund muudab nad ohtlikuks nii endale kui ka teistele. „Need on samad otsused, mille ma teeksin ka kliinikus.“

Podcast´i „Loomaarst taskus“ värskes osas on külas Viljandi Männimäe loomakliiniku juht ja Eesti Loomaarstide Koja asepresident Helen Valk. Juttu tuleb tema teekonnast loomaarstiks saamiseni, Männimäe kliiniku arenguloost ning sellest, kuidas veterinaaria viimase paarikümne aastaga muutunud on. Arutletakse ka nüüdisaegse diagnostika võimaluste ja piirangute üle ning rõhutatakse, et ükski aparaat ei asenda põhjalikku kliinilist läbivaatust. Samuti käsitletakse loomaarstide puudust, maapiirkondade probleeme ja vajadust esmatasandi veterinaarabi järele. Saate teises pooles räägitakse Eesti Loomaarstide Koja tööst, loomade kiipimise ja registreerimise vajalikkusest ning ilutulestiku mõjust loomade heaolule. Isikliku kogemuse kaudu avatakse, kui rängalt võivad paugud mõjutada hirmunud koeri ja miks ühiskondlik kokkulepe ning üksteisega arvestamine on loomade heaolu seisukohalt võtmetähtsusega.

Saatejuht Tiina Toomet, veterinaar Anu Poopuu ja loomade käitumise spetsialist Laura Kiiroja räägivad värskelt loodud Käitumiskliinikust ning sellest, miks loomade käitumisprobleeme ei saa lahutada nende füüsilisest ja vaimsest tervisest. Juttu tuleb hirmudest, ärevusest, agressiivsusest, üksindusahastusest ning kasside ja koerte omavahelistest konfliktidest. Spetsialistid selgitavad, millal piisab keskkonna ja omaniku käitumise muutmisest ning millal on vajalik ka medikamentoosne abi. Kummutatakse levinud müüte – näiteks „kättemaksuhimulisest“ kassist või „alfa-koerast“ – ning antakse praktilisi soovitusi lemmiku valikul ja varajaste ohumärkide märkamisel. Räägitakse ka sellest, kui kurnav võib olla elu äreva või reaktiivse loomaga ning miks vajavad tuge mitte ainult loomad, vaid ka nende omanikud. Ootame kirju! Käitumisteemad leiavad käsitlemist ka tulevikus. Seega oleks hea teada, mis loomaomanikele enim muret teeb. Kuulajad võivad kirjutada Tiina Toometile (tiina@toometikliinik.ee). Rohkem infot käitumiskliiniku kohta: www.kaitumiskliinik.ee/.

Aasta viimases taskuhäälingu „Loomarst taskus“ episoodis vestleb loomaarst Tiina Toomet regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasega loomade heaolust, seadusloomest ja vastutustundlikust lemmikloomapidamisest.

Saates "Loomarst taskus" arutati põhjalikult lemmikloomade vaktsineerimise olulisust ja erinevaid aspekte. Tiina Toomet ja Jaana Jänes selgitasid vaktsineerimise tähtsust, samuti käsitleti vaktsineerimise ajakava, erijuhtumeid haigete loomade puhul ning vajalikke dokumente reisimiseks.

„Loomaarst taskus“ uus episood võtab ette valusa, kuid vältimatu teema – kuidas teha otsuseid vana ja haige lemmiklooma eest. Stuudios arutavad loomaarst Tiina Toomet, kolleeg Gerlin Järvela ja loomasõber Marika Algpeos seda, millal ravida, millal looma kannatusi leevendada ning kuidas omanik saaks aru, et tema sõber enam ei jaksa…

Sel korral arutlevad saatejuht Tiina Toomet ja Maaülikooli loomakliiniku loomaarst Valentina Oborina puukidega levivate haiguste üle. Need võivad loomadel ilmneda alles sügisel või talvel, kuigi puugihammustus võis toimuda juba suvel.

Podcast´is arutatakse loomavarjupaikade hetkeseisu üle Eestis, rõhutades kiipimise, loomade heaolu ja seadusandluse tähtsust. Seekordne saatekülaline on Anni Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st. Teeme juttu järgnevatel teemadel: - Kiipimise ja registreerimise tähtsus loomadele - Koerte ja kasside olukord varjupaikades - Uus loomakaitse seadus ja selle mõju - Varjupaikade ja hoiukodude reguleerimine - Loomade heaolu tingimused varjupaikades

Värskes episoodis on Tiina Toometi külaliseks dr. Katrin Mägi, kellega räägitakse lemmikloomade söötmisest täna ja minevikus. Peatutakse ka erinevatel trendidel, mis tänapäeval populaarsust koguvad.

Seekordses taskuhäälingusaates „Loomarst taskus“ on külas Austraalias elav loomaarst Kersti Seksel. Saade käsitleb lemmikloomade tervist ja heaolu, keskendudes loomaarsti rollile loomade käitumise ja heaolu mõistmisel ning edendamisel nii rahvusvaheliste konverentside kui ka Eesti seadusandluse arengute kontekstis.

Kas koer võib jääda südamehaigeks? Kas kass võib saada südamepuudulikkuse? Jah – ja seda sagedamini, kui paljud omanikud arvata oskavad. Eesti üks tuntumaid veterinaarkardiolooge Paul Mõtsküla kinnitab, et südamehaigused ei ole vaid inimeste probleem.

Seekordses episoodis vestleb saatejuht Tiina Toomet kolleeg Imbi Nurmojaga, kelle doktoritöö teema on vägagi aktuaalne – sigade Aafrika katk. Saade keskendub erinevatele katkutüüpidele ja eelkõige sigade Aafrika katku levikule, olemusele ja tõrjele. Millest juttu tuleb? Mis on katkud ja miks need on ajalooliselt nii hirmuäratavad haigused. Klassikaline sigade katk vs. Aafrika katk – miks ühele on vaktsiin olemas, aga teisele mitte. Kuidas Aafrika katk Aafrikast Euroopasse jõudis ja miks see just siin ohtlikuks muutus. Inimene kui viiruse suurim levitaja – miks just meie tegevus on riskifaktor? Eesti kogemus: suur laine aastatel 2015–2017 ja praegune olukord metsades ning farmides. Veterinaaride, meditsiini ja keskkonnateadlaste koostöö – miks see on hädavajalik tulevikus.

Seekordne loomaarst, kes külastab taskut, on Eesti Maaülikooli nooremteadur Maare Mõtsküla, kes oma teadustöös tegeleb hoopistükkis sääskede ja nende poolt kantavate haigustekitajate uurimisega. Teatud sääseliigid võivad ka Eesti tingimustes kanda edasi ebameeldivaid parasiite nagu koerte südameuss (Dirofilaria immitis) ja nahauss (Dirofilaria repens). Nende levimust Eesti koerte populatsioonis on seni tõenäoliselt tugevalt alahinnatud.

Kadri loomaarmastus sai alguse Valgas, kus tema ema töötas varjupaigas. Kui Kadri kolis Ameerikasse ja ootas seal tööviisat, hakkas ta vabatahtlikuna kohalikus varjupaigas abiks käima. „Võtsin Google Mapsi lahti ja läksin esimesse ettejuhtuvasse varjupaika.“ Ta jalutas koeri, jutustas kasside külastajatele nende iseloomust ja aitas kaasa vaktsineerimiskliinikus. Kui tööviisa lõpuks saabus, oli otsus lihtne – jätkata loomadega töötamist juba palgaliselt. Täna, 13 aastat hiljem, töötab ta samas kohas, nüüd juba loomapolitseinikuna.

Külas on loomaarst Julia Kuhta.

Koeraga rahvarohkesse kohta minnes tuleb alati arvestada koera ja ümbritsevate inimeste vajadustega. Koera ei ole mõtet kaasa võtta vaid enda tuju ajel. Igal juhul peab kindel olema, et koer end seal hästi ja turvaliselt tunneb. Kui kutsikat võttes on teada, et temaga tuleb sageli erinevates kohtades käima hakata, peaks sellega tasahilju varakult algust tegema. Aga just tasahilju. Kutsikat ei ole mõtet ohjeldamatult igal pool väntsutada. Koerabeebi on nagu inimlapski ning vajab puhkust ja und.

Täna räägime kõigest, mis puudutab koeri ja kasse linnas – alates seadustest, mida omanikud peaksid teadma, kuni kõikvõimaliku praktilise teabeni. Arutame ka, kuidas sa saad oma lemmiku kiibistada, registreerida ja millal on õige aeg teavitada varjupaiku või linna teenuseid. Lisaks räägime, kuidas valmistuda kriisideks koos oma neljajalgse sõbraga.

🎙️ Saate teema: Kuidas valmistada koera ette pere uue liikme – beebi – saabumiseks. 👩‍🦰 Külaline: Triin Kass -Laanemets, loomaarst ja koeraomanik, kellel sündis beebi ajal, mil tema Austraalia lambakoer Tiiger oli 7-aastane.

Tänases podcastist räägime koerajuht Monika Rusinguga pääste- ja otsingukoerte tegemistest Eestis. Meil tegutseb mitmeid pääste- ja otsingukoertega seotud organisatsioone ja ühendusi, kelle tegevus on suunatud koerte koolitamisele ning väljakutseteks ettevalmistamisele. Päästekoera koolitamine ja töövormis hoidmine on elustiil. Koer ei saa kunagi valmis – see on elukestev õpe ja alati on mingeid oskuseid, mida võiks lihvida.

Saadet salvestades ei teadnud me veel, et tänaseks on jõudnud Eestisse kodulindudele ohtlik linnugripp. Kui sul on kodus linde või oled külastamas mõnda linnutalu, siis ole hoolas ja rakenda kõiki nõutud bioturvalisuse meetmeid!

Loomaarstid Tiina Toomet ja Ülle Kell räägivad silmahaiguste ägenemisest kevadel.+ Kevaditi võime näha rohkem silmade punetust ja vesistamist. Tihtipeale on tegemist lihtsalt ärritusega (tolm). Ka ere päikesevalgus võib silmahaiguste ägenemisele kaasa aidata. Igasuguste silmaprobleemide puhul on mõistlik looma arstile näidata. Koduste vahenditega on väga keeruline ja riskantne abi osutada. Ärrituse ja võõrkeha silma sattumise korral võib proovida silma loputada (nt. füsioloogilise lahusega), aga mingeid tilku ei tohi küll omapäi tarvitada. Arsti juurde minekuga ei tasu viivitada, sest haige silm põhjustab kindlasti ebamugavust ja nii mõnigi haigus ka tugevat valu.

Märtsi keskel esitlesid loomaarstid Sirli Rajast ja Tiina Toomet raamatut „Kui koer…“. Seekordses podcast´is räägivadki autorid selle raamatu kirjutamise tagamaadest, sellest, kellele raamat mõeldud on ja ka sellest, et raamat ei saa kunagi asendada loomaarsti, aga võib aidata omanikul oma koera haigusi ära tunda.

Lemmiklooma vananemisest räägime tänases saates loomaarst Vanessa Viira ja loomaarstitudeng Elis - Anett Urbmetsaga. Suuri koeri hakatakse seeniorideks lugema kuue- kuni seitsmeaastaselt, väikesi koeri ja kasse kümneaastaselt. Vananemismärkide ilmnemist mõjutavad geenid, looma üldseisund, kaal ja terviseprobleemid. Kahjuks jäävad viimased sageli tähelepanuta ja arvatakse, et loom on lihtsalt vana. Aga meeles peab pidama, et vanadus ei ole haigus. Kui loom on haige, peab teda aitama, olgu ta siis vana või noor. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Riigikogu liikmed Tiit Maran ja Raimond Kaljulaid tahavad muuta seadust. Omavalitsused saaksid õiguse sekkuda, kui hooletu omaniku koer ohustab kogukonda. Seni pole neil olnud selget vastutust ega võimalust ennetavalt tegutseda. Seni on kohalikel omavalitsustel puudunud selge vastutus ja võimalus ennetavalt tegutseda enne ründe toimumist.

Tänases podcastis räägivad loomaarst Karin Roth ja loomade käitumisspetsialist Laura Kiiroja kassi haigustest ja stressist.Kassid kipuvad oma muresid varjama. Seetõttu on oluline looma jälgida ja probleemi tekkimist tähele panna. Kassi haigusest võivad anda märku muutused tema käitumises. Tänases saates anname mõned soovitused omanikele, millistel puhkudel tasuks tähelepanu teravdada.

Kuna Anu Poopuu tegeleb igapäevaselt koerte käitumisprobleemidega, oli oma koera käitumisega seonduv ühtlasi nii peavalu kui õppetund. Podcastis jagab Anu oma tähelepanekuid ja nippe, mida ta koera keerulise olukorra parandamiseks kasutas.

Tähtpäeva märkimiseks saadame soojad õnnesoovid meie tänasele külalisele – Tiina Toometile, kes homme tähistab oma 65. juubelit! Aitäh, Tiina, Sinu pühendunud töö ja panuse eest Eesti loomade heaolu edendamisel. Palju õnne ja jätkuvat edu!

Külaline on kirjanik Rein Veidemann ja peamiselt räägime tema uuest raamatust "Koera aastad". Aga mitte ainult. Võib-olla sobib iseloomustamiseks lause raamatust, kui Rein kirjeldab oma koer Kusti pilku, mis kinnitab "Olen teie päralt, olengi osake teist endist ja olen .... igavesti teie".

Talve saabumise puhul räägivad kolleegid loomaarstid Triin Kass-Laanemets ja Tiina Toomet, kuidas lemmikuid aidata pakasega. Miinuskraadide saabumine ei paku alati kõigile rõõmu-nii nagu inimesed on ka koeri, kes väga talve tulekust lugu ei pea. Halvemini tolereerivad külma lühikarvalised, miniatuur tõud, kutsikad, seenior, haiged ja taastumisel olevad koerad. Külmataluvus sõltub karvkattest, koera suurusest, vanusest ja tervislikust seisundist.

Täna kuulete Tiina Toometi ja folklorist Marju Kõivupuu vestlust hingedeajast, loomade vananemisest, viimastest elupäevadest, loobumisest ja leinast.

Seekordses podcast’is „Loomaarst taskus“ vestleb loomaarst Tiina Toomet kolleegi Vanessa Viiraga. Arutatakse, kuidas jääda truuks valitud erialale ning milliseid raskusi kohtab väikeloomaarst oma töös. Mis aitab suhelda mureliku omanikuga?