Kuula rändajat
(Vikerraadio)
Vikerraadio saatesari "Kuula rändajat" tutvustab maailma kaugeid paiku, nende loodust ja inimesi. Saade on eetris pühapäeviti kell 14.05. Tänavu täitub Vikerraadio saatesarjal "Kuula rändajat" veerand sajandit esimene saate eetrisse minekust. 2026.-2027. hooaja saadetes rändame ringi troopilisel ookeanisaartel, mis asuvad India ja Vaikse ookeani veteavarustel.Algul seikleme Indoneesiale kuuluval Sulawesi saarel. Saar on pindalalt neli korda suurem kui Eesti ja seal elab 21 miljonit inimest. Teeme tutvust Sulawesi erakordse looduse ja põnevate rahvastega. Õpime tundma makassari ja bugide rahvaid ning peatume pikemalt toraja rahva juures. Torajade pärimuskultuuris on eriti tähtis koht surnud esivanemate austamisel ning sellepärast öeldakse torjade kohta vahel, et nad on rahvas, kes elab surnutega.Järgmiseks teeme tutvust Vaikses ookeanis asuvatele Prantsuse Polüneesia saarestikuga. Saari on seal kokku tervelt sadakond, aga meie külastame põhjalikumalt kuute. Käime laiemalt tuntud saartel nagu Tahiti ja Bora Bora, aga ka vähemtuntud Markiisaartel.Hooaja lõpusaadetes teeme tiiru peale Austraaliast lõunapoole jäävale Tasmaania saarele. Mõneti meenutab Tasmaania loodus Austraalia oma, kuid on siiski paljus teistsugune. Näiteks elab sealses looduses salapärane tasmaania kukkurkurat. Saatesari "Kuula rändajat" on Vikerraadio kavas olnud juba 25 aastat. Kuulajad on saanud Relvega rännata Euroopas, Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Hiinas, Indias, Tiibetis, Madagaskaril, Uus-Meremaa saartel, Okeaanias, Alaskal ja Gröönimaal ning maailma ookeanide eriilmelistel saartel. Koos on vaadeldud tähelepanuväärset ja uuritud loodusimesid, tutvutud kohalike inimeste, kultuuri, traditsioonide ja eluoluga. Tänaseks on sarja saateid Vikerraadio veebilehelt ja Eesti Raadio mobiiliäpist järelkuulatud rohkem kui 4,5 miljonit korda. Kõige enam on järelkuulatud saadet, mis jutustab India sugupuude iidsetest kroonikatest, seejärel Aafrika reiside kokkuvõtet ning saadet Tulemaast. Väga on kuujalaid paelunud ka saated Gröönimaast, Paraguayst ja Etioopia rahvastest. "Kuula rändajat" on eetris pühapäeviti kell 14.05 (kordus reedel kell 23). Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.
Vikerraadio saatesari "Kuula rändajat" tutvustab maailma kaugeid paiku, nende loodust ja inimesi. Saade on eetris pühapäeviti kell 14.05. Tänavu täitub Vikerraadio saatesarjal "Kuula rändajat" veerand sajandit esimene saate eetrisse minekust. 2026.-2027. hooaja saadetes rändame ringi troopilisel ookeanisaartel, mis asuvad India ja Vaikse ookeani veteavarustel.Algul seikleme Indoneesiale kuuluval Sulawesi saarel. Saar on pindalalt neli korda suurem kui Eesti ja seal elab 21 miljonit inimest. Teeme tutvust Sulawesi erakordse looduse ja põnevate rahvastega. Õpime tundma makassari ja bugide rahvaid ning peatume pikemalt toraja rahva juures. Torajade pärimuskultuuris on eriti tähtis koht surnud esivanemate austamisel ning sellepärast öeldakse torjade kohta vahel, et nad on rahvas, kes elab surnutega.Järgmiseks teeme tutvust Vaikses ookeanis asuvatele Prantsuse Polüneesia saarestikuga. Saari on seal kokku tervelt sadakond, aga meie külastame põhjalikumalt kuute. Käime laiemalt tuntud saartel nagu Tahiti ja Bora Bora, aga ka vähemtuntud Markiisaartel.Hooaja lõpusaadetes teeme tiiru peale Austraaliast lõunapoole jäävale Tasmaania saarele. Mõneti meenutab Tasmaania loodus Austraalia oma, kuid on siiski paljus teistsugune. Näiteks elab sealses looduses salapärane tasmaania kukkurkurat. Saatesari "Kuula rändajat" on Vikerraadio kavas olnud juba 25 aastat. Kuulajad on saanud Relvega rännata Euroopas, Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Antarktikas, Arktikas, Austraalias, Hiinas, Indias, Tiibetis, Madagaskaril, Uus-Meremaa saartel, Okeaanias, Alaskal ja Gröönimaal ning maailma ookeanide eriilmelistel saartel. Koos on vaadeldud tähelepanuväärset ja uuritud loodusimesid, tutvutud kohalike inimeste, kultuuri, traditsioonide ja eluoluga. Tänaseks on sarja saateid Vikerraadio veebilehelt ja Eesti Raadio mobiiliäpist järelkuulatud rohkem kui 4,5 miljonit korda. Kõige enam on järelkuulatud saadet, mis jutustab India sugupuude iidsetest kroonikatest, seejärel Aafrika reiside kokkuvõtet ning saadet Tulemaast. Väga on kuujalaid paelunud ka saated Gröönimaast, Paraguayst ja Etioopia rahvastest. "Kuula rändajat" on eetris pühapäeviti kell 14.05 (kordus reedel kell 23). Saate autor on Hendrik Relve, helirežissöör Maris Tombach.
Kuula rändajat
Episoodid
Prantsuse Polüneesia saarestik asub keset Vaikset ookeani Eestist ääretult kaugel. Ajavahe Eestiga on 12 tundi. Sinna jõudmiseks tuleb teha kolm vahelendu ja kokku võtab peaaegu vahetpidamata lendamine aega ligi kaks ööpäeva.
Torajad järgivad mitmeid iidseid kombeid, kuid kõige tähtsamateks nende seas on suurejoonelised matusetseremooniad.
Teeme tutvust Torajamaa külade ja külaeluga. Õpime tundma kogukondade elu. Ööbime torajade pere juures ning külastame iseäralikku matusepaika.
Saates on juttu torajade kodumaast ja nende ajaloost.
Bugide rahvas elab Lõuna-Sulawesil ja selle rahva ajalugu ulatub tuhandete aastate taha.
Uudistame Sulawesi saare suurimas linnas, kus elab 1,5 miljonit inimest.
Tänavu täitub Vikerraadio saatesarjal "Kuula rändajat" veerand sajandit esimene saate eetrisse minekust. 2026.-2027. hooaja saadetes rändame ringi troopilisel ookeanisaartel, mis asuvad India ja Vaikse ookeani veteavarustel.
Indias on läbi paljude sajandite kuni tänapäevani välja jätkunud perekondade sugupuude kirjapanemise traditsioon.
Järjena Atlandi ookeani saarte teemalisele avalikule salvestusele saab kuulda publiku küsimusi saatejuht Hendrik Relve maailmas rändamise kohta.
Eetrisse jõuab saade, mis salvestati Eesti Raadio 1. stuudios aprilli alguses koos publikuga.
Yttygran'i saarel asub muistne pühapaik, kus muistsetel aegadel korraldati suurejoonelisi vaaladele pühendatud pidustusi ja rituaale. Praegu on seal näha sellest ajast säilinud kümneid püsti asetatud vaalaluid.
Jagatakse reisimuljeid Lõuna-Kuriilide saartest, kõneldakse Kuriilide geograafiast, ajaloost ja tänapäevast.
Jaapani reis jätkub sõiduga Fuji vulkaani juurest risti läbi Honshu saare põhja poole.
Jaapani saarestiku suurim saar on Honshū. Seal asub ka Jaapani kõrgeim mägi, 3776 m kõrgune Fuij vulkaan. Saates on juttu loodusereisist Honshū saarele.
Vancouveri saar asub Põhja-Ameerika mandri lähedal Vaikses ookeanis ja kuulub Kanadale. See on kogu Põhja-Ameerika lääneranniku suurim saar.
Galapagose saarestiku vetes elab rohkesti põnevaid veeloomi. Veeloomastiku mitmekesisuse peamine põhjus on see, et saarte ümbruses kohtuvad mitmed eri ilmakaartest tulevad soojad ja külmad merehoovused.
Saatesarjas jäetaks seljataha Atlandi ookeani saared ja alustatakse Vaikse ookeani saarte tutvustamist.
Stuudios vestleb Hendrik Relvega bioloog Georg Aher.
Koos Hendrik Relvega on stuudios bioloog Georg Aher, kes on Kariibi mere piirkonnas asuvas Dominikaani Vabariigis käinud kahel korral.
Külastame Port Antonio linna Jamaica idarannikul, Treasure Beach' i piirkonda Ja BlackRiveri linna lõunarannikul ning aitame mägedes elaval maroonide kogukonnal istutada kanepiistanduses kanepitaimi.
Läheme Jamaica Sinimägedesse.
Käime Jamaical kahes Bob Marley`le pühendatud muuseumis.
Jamaica on Kariibi mere saarte seas oma pindala poolest Kuuba ja Haiti saare järel kolmandal kohal.
Teeme tutvust Kariibi meres asuvate Aruba, Bonaire'i ja Curaçaoga. Esimestest tähtedest lähtudes tavatsetakse neid kolme saart nimetada ka ABC saarteks.
Kariibi meri asub Atlandi ookeanis Kesk-Ameerika lähistel. Selle läbimõõt põhjast lõunasse on umbes 2000 km ja läänest itta peaaegu 3000 km.
Tulemaa saared asuvad Lõuna-Ameerika mandrist lõunapool. Saates on juttu Tulemaa saarte ajaloost, geograafiast, loodusest ja asustusest.
Falklandi saared asuvad Antarktika naabruses ja Lõuna-Ameerika mandri lõunaotsast ligi 500 km idapool. Sealne loodus on omapärane ja mitmekesine.
Antarktika maailmajao piiril asuva Lõuna-Georgia saare rannad on äärmiselt elurikkad.
Lõuna-Jäämeri, mis ümbritseb Antarktise mandrit, on suurem kui Põhja-Jäämeri. Selle ilmastikku mõjutab Läänetuulte hoovus, mis muudab Antarktika ilmastiku jäisemaks kui see on Arktikas.
Polaaröö taevas mõjub müstiliselt. Tähed säravad seal kirkamalt kui meil ja taevas vehklevad virmalised.
Teravmägede saared asuvad kaugel Arktikas. Saates on juttu nende geograafiast ja kliima ning looduse omapäradest.
Juttu on grööni keelest ja selle murretest, samuti Gröönimaa ajaloost, mis ulatub aastatuhandete taha.
Suurem osa hiigelsuurest Gröönimaast asub polaarjoonest põhjapool. Ilmastik on sellel saarel arktiliselt külm, taimestik kidur ja kolmveerandit maismaast katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Islandi elanike kõrge elatustaseme tagab odav elektrienergia. Sellel saarel osatakse maapõue soojust kasutada õige mitmekülgselt. Sellega köetakse kodusid ja kasvuhooneid ning toodetakse odavat elektrienergiat.
Island on maailmas laialt tuntud oma vulkaanide poolest. Kokku on saarel vulkaane ligi 130, neist 30 aktiivsed.
Saates kõneldakse Iirimaa looduse omapärast ja metsade ajaloost.
Saates on juttu Iirimaa ja iirlaste eripäradest. Kõneldakse ka selle maa ajaloo seikadest.
Sel korral käiakse mitmel peasaarest ida poole jääval saarel.
Saates on juttu Fääride suurimast saarest Streymoyst. Kõigepealt tutvume saarestiku omapäraste ookeanialuste autotunnelitega. Nende seas on uhkeim 11 km pikkune Eysturoy tunnel. Sellel on olemas isegi unikaalne merealune ringtee, mis kujundatud pilkupüüdvaks kunstiteoseks.
Saates tutvustatakse saarestiku kõige läänepoolsemat, Vagari saart.
Saates antakse ülevaade algavast uuest hooajast, kus avastatakse Atlandi ja Vaikse ookeani ainulaadseid saari.
Järjena Aafrikateemalisele avalikule salvestusele saab nüüd kuulda publiku küsimusi ja saatejuht Hendrik Relve vastuseid Aafrikas ja mujal maailmas rändamise kohta.
10. aprillil salvestati Eesti Raadio 1. stuudios koos publikuga saade, kus tehakse läbi mõtteline reis läbi Aafrika mandri põhjast lõunasse.
Svaasima Kuningriik ehk uuema nimega Eswatini Kuningriik on väike, aga omapärane Aafrika riik.
Saates on juttu reisidest Lõuna-Aafrika Vabariigi põhja- ja lõunaosas.
Saates tutvustatakse Kalahari kõrbe ja Okavango jõe deltat.
Saates on juttu Bortswana loodusest, ajaloost, majandusest ja kultuurist.
Saates on juttu Namibi kõrbest, mille järgi 1990. aastal loodud Namiibia Vabariik endale nime sai.
Saates tutvustatakse Namiibia Vabariiki, selle ajalugu, loodust ja inimesi. Jagatakse reisimuljeid Namiibia pealinnast Windhoekist ja omapärasest seiklusest teel Windhoekist Etosha rahvusparki.
