Reporteritund
(Vikerraadio)
Saates keskendutakse sise- ja välispoliitikale, kaitseküsimustele, haridusele, ühiskonna- ja keskkonnateemadele ning muudele päevapoliitiliselt olulistele küsimustele. Saatejuhid on Kaja Kärner, Arp Müller ja Mirko Ojakivi."Reporteritund" on eetris T-N kell 14.05, kordusena kell 19.05. reporteritund@err.ee
Saates keskendutakse sise- ja välispoliitikale, kaitseküsimustele, haridusele, ühiskonna- ja keskkonnateemadele ning muudele päevapoliitiliselt olulistele küsimustele. Saatejuhid on Kaja Kärner, Arp Müller ja Mirko Ojakivi."Reporteritund" on eetris T-N kell 14.05, kordusena kell 19.05. reporteritund@err.ee
Reporteritund
Episoodid
Tööandjad kurdavad, et inimesi ei jätku ja see piirab majanduskasvu. Rohkem väljastpoolt toodud tööjõudu, nõuavad nad.
Käesolev aasta on tekitanud peavalu paljudele, kes seotud põhikooli lõpetamise ja seejärel edasi õppimisega.
Inimesed, kes pettusid teises pensionisambas ja võtsid raha sealt välja, saavad võimaluse taasliitumiseks.
Kavandatava kiirabireformi fookus jõuab seekord Tallinna. Kui otsustajad ütlevad, et kiirabi peab olema seal, kus inimesed elavad ja abivajadus kõige suurem, siis kuidas seletada, et 650 tuhande elanikuga Harjumaal hakkab kiirabibrigaade ühe elaniku kohta olema vähem kui mujal?
Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorinäituse "Palju maksab?" raames pääsevad huvilised üle pika aja sisse Tallinna Linnahalli ja saavad lisaks väljapanekule uudistada aastast 2010 tühjalt seisvat tohutu suur kompleksi: fuajeesid, 4200 istekohaga amfiteatri stiilis saali, minna nii lavale kui ka lava taha.
On aeg võtta opositsioonipoliitikudega ette lõppev kuu Eesti poliitikas.
Mida toob Rail Balticu ehitustempo aeglustamine kaasa Eesti inimestele, mõjutatud kogukondadele ja ettevõtetele? Kas raudtee valmimise edasi lükkamine aastasse 2034 teeb selle lõppkokkuvõttes maksumaksjale odavamaks või kallimaks?
Valitsus on oluliselt vähendamas kortermajade renoveerimise toetusmäära ja seda ajal, mil Lasnamäe, Valga ja Ida-Virumaa piirkondade inimesed on asunud koostama renoveerimisplaane.
Jätkame eelmisel kolmapäeval alustatud kiirabi-teemat.
Neljapäeval võtab "Reporteritund" teemaks järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia.
2023. aasta kiirabikaartide analüüs näitab, et umbes kümnendiku eluohtlike väljakutsete puhul ootab abivajaja kiirabi üle 20 minuti, eeskätt Lääne- ja Harjumaa piiril, Tõstamaal ja Võrumaa lõuna- ja idapiiril.
Sel aastal toimub kolmandat korda üleriigiline e-rehkendus, kuhu oodatakse osalema matemaatikahuvilisi üle Eesti.
Järgmiste korraliste valimiste tulemuste selgumiseni on veidi enam kui 150 päeva.
Nii Elering kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on alustanud Eesti energeetika tulevikuvalikute analüüsidega. Samal ajal on kavandamisel hanked uute juhitavate elektrijaamade ehitamiseks.
Vaatame otsa väitele, et talv tuleb karm ja valmis peaks olema kopsakateks elektri- ja küttaarveteks ning uued rekordid võivad sündida ka mootorikütuste hindadega.
Võtame opositsioonipoliitikutega kokku lõppeva kuu Toompeal ja teeme juttu nn mürsuskandaali mõjudest, valitsusremondist ja vähemusvalituse probleemidest.
"Elu on elamiseks – mantra, mida aina korrata ja millesse uskuda". Niisuguse pealkirjaga artikkel tõi Postimehe ajakirjanikele Anu Viita Neuhausile ja Liisa Ehamaale tänavuse Papageno ajakirjanduspreemia peapreemia.
Sügis ukse ees, räägime kaugkütte hindadest. Eestis on üle 200 kaugküttevõrgu, mille vahendusel saab sooja ca 700 000 inimest ehk üle poole Eesti elanikest.
SEB panga peaökonomisti Mihkel Nestori hinnangul ei suuda Eesti majandus kasvada tempos, mis pakuks lihtsale inimesele rõõmu ja rahulolu. Miks meie majanduse potentsiaal nii kesine on, mida me tegemata oleme jätnud ja kuidas seda muuta?
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen peab kolmapäeva hilishommikul Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees juba kuuenda aastakõne olukorrast Euroopa Liidus.
Venemaalt koordineeritud infosõda Eesti, Euroopa ja ka teiste riikide suunal ei ole juba aastaid vaibunud. Aga kui nähtav see on, milles ja kuidas väljendub see tavameedias ja sotsiaalmeedias? Milliseid meetodeid kasutatakse?
Eesti inimesed ootavad küsitluste kohaselt järgmistelt valmistelt vaat et kõige enam lahendusi tervisevaldkonna probleemidele.
Pärnu eelmise reede suursadu tõi uuesti päevakorda vajaduse muuta kogu linnaplaneerimist sedamööda, kuidas sajud on üha intensiivsemad ja kui truupide ja torustike väljavahetamine ei aita, vaid vihmavee kogumis- ja äravoolusüsteemid tuleb teistmoodi planeerida.
Uus kooliaasta algas, vanad mured eelmistest kaasas.
Nii tööandjad kui ka ametiühingud on sõnastanud riigikogu valimiste eel oma ettepanekud erakondadele.
Eetris on alanud poliitikahooaja esimene "Opositsioonitund".
NSV Liidu riigivapi kujutise eemaldamine Tallinnas Mere kultuurikeskusest ja punasümbolitega laemaali kinni katmine iseseisvuse taastamise 35. aastal tõi taas aruteludesse vajaduse saada avalikus ruumis lahti kõigest, mis meile vene okupatsiooni ja praegust agressioonisõda Ukrainas meelde tuletab.
Riigikogu on selleks hooajaks oma töötamise lõpetanud. Suvel otsitakse Eestile järgmist presidenti ja taustal on alanud riigieelarve korrastamise protsess.
Ortodontide selts ei soovi anda hambaarstidele õigust teha lihtsamaid ortodontilisi protseduure. See võimaldaks praegusi ebamõistlikult pikki järjekordi lühendada ja nii on see paljudes Euroopa riikides korraldatud.
Neljapäeval on "Reportertunni" fookuses põhikooli lõpetamine.
Tänane saade on järg aprilli lõpus eetris olnud "Reporteritunnile", kus rääkisime sotsiaalministeeriumis algatatud rehabilitatsiooniteenuste reformist.
Neljapäeval on Vikerraadio "Reporteritunnis" majandusjuttude aeg.
Eelmise aasta sügisest algas gümnaasiumides tehisaru pilootaasta. Nüüd on aasta läbi ja saame kokkuvõtteid teha, aluseks õpetajate hulgas läbi viidud küsitlus ja õpetajate endi nii õppimiseks kui ka õpetamiseks loodud tehisaru rakendused.
Saade on salvestatud 27. mail 2026 Eesti Energia Auvere põlevkivienergeetika kompleksis, kus tegutsevad nõukogudeagne Eesti Elektrijaam, aastal 2015 valminud Auvere elektrijaam ja põlevkiviõlitehased Enefit 140, Enefit 280 ning 17. aprillil kuumkäivitusel esimese õli tootnud uus Enefit 280-2.
Neljapäevane "Reporteritund" võtab ette õigusriigi olulisuse ja kaardistab murekohad, mis valitsevad nii Toompeal poliitikute vahelistes jutuajamistes kui ka ühiskonnas laiemalt.
Äsja lõppenud muinsuskaitsekuule mõeldes esitame palju küsitud küsimuse, kas säilitamist väärt ehitismälestise võiks natuke leebematel tingimustel ümber ehitada või renoveerida enne, kui enam üldse midagi päästa ei ole.
Eestis on tuhandeid inimesi, kes paraku tarvitavad narkootikume. Kasvab kokaiini tarbimine ja levivad uued kanged sünteetilised ained, rääkimata kanepist, mida kinnitavad ka reoveeanalüüsid.
Euroopa Liidus on alanud heitkogustega kauplemise süsteemi muutmine.
Kinnisvara ostu-müügi hinnad mõjutavad maakonnakeskustes töötavaid notareid nii, et mitu olemasolevat lahkuvad Tallinna või Tartusse ja asemele uusi ei tule.
Jäätmekäitlejad saadavad kohalikele omavalitsustele taotlusi jäätmeveo teenustasude suurendamiseks. Kohati on soovid hinda tõsta 50-60%, sest jäätmereformiga kehtestatud saastetasud tõstavad jäätmekäitlusega seotud kulusid. Riik soovitab omavalitsustel hinnatõusuga mitte kaasa minna ja loota uutele hangete.
Hooldekodud on üha kallimad, riigi ja omavalitsuse panus ei kata hinnatõusu, mis tähendab, et inimese või tema lähedaste kulu muudkui kasvab.
Elering soovib elektrikatkestuse puhuks rajada taaskäivitamise teenuse hankega Eesti eri paikadesse 5-6 uut gaasielektrijaama koguvõimsusega kuni 900MW.
Saade läheb eetrisse Prantsusmaalt Strasbourgist Euroopa Parlamendi raadiostuudiost, kuhu on aruteluks kogunenud Jüri Ratas (Euroopa Rahvapartei/Isamaa), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid) ja Urmas Paet (Renew Europe/Reformierakond).
Sotsiaalministeerium on otsustanud rehabilitatsiooniteenuste korraldust reformida, nii et juba 2027. aasta oktoobrist osutavad neid teenuseid eeskätt riigihaiglad ja teenuse eest maksab sotsiaalkindlustuse asemel tervisekassa.
Neljapäeval kogunevad Vikerraadios riigikogu vähemuse esindajad, et arutada aprillikuu olulistel teemadel. Kui kihva on riigi rahaasjad keeranud praegune valitsus?
Eesti on teel tuumajaama suunas. Kui kahe aasta eest avaldas riigikogu tuumajaamale poliitilist toetust, siis nüüd on heakskiitu saamas tuumaohutust reguleeriv seadus.
Ülikooliikka on jõudmas noored, kellele omavalitsused ei suutnud aastad tagasi tagada lastaiakohti. Veel hiljuti olid nende samade noortega hädas Tallinn ja Tartu, mis suutsid hädavaevu mahutada nad gümnaasiumidesse. Nüüd soovivad ülikoolid neid õpetada, ent riigil pole raha.