Iga naine on lugu

Ei ole enam uudis, Anni Arro avas taas üle mitme aastat kohviku, mis toob Tallinna kesklinnas lauale gurmaanidele meelepärased maitsed. Kuid uudis võib olla nii mõnelegi hoopis naise nimega seonduv lugu. Sest jah, ühel väga ootamatul põhjusel on tema päritoluperekonnanõukogus käivitunud maine päästmise operatsioon. Eesti Naise vestlussarjas „Iga naine on lugu“ kõneleb Anni seekord ka hoopis uuel moel heast maitsest ja ilu etalonidest. On ju Anni tänu oma sobivale pikkusele maailma moelavadel kõndinud. Modell sai Annistki läbi juhuse ja ehkki ta lendas verisulis teismelisena Tokyosse, Pariisi ja Londonisse, oli see kõik tema jaoks algusest peale vaid ajutine plaan. „Ma ei võtnud seda rada kunagi kui elukutset või ametit, mida nüüd hakkan tegema. Pigem oli see kõik minu jaoks seiklus, noore inimese võimalus reisida tollel ajal ja sellisel moel. Sest piletid maksti ju kinni, või noh – nii alguses võis tunduda. Tegelikult tuli mul selle kõige eest alati enda tööga tasuda. Sest ajad olid teised, kuid mulle jäi võimalus ringi vaadata,“ kõneleb Anni täna. Ositi, ja just nimelt teatud kehaosade kaupa, teeb Anni modellitööd vahel tänini. Ja sekkaritest leitud kõrgmoodi kannab ta igapäevaselt ka tänaval. Ent kunstnikeperes ja loovate vanavanemate lapselapsena kasvanuna on ilu tema jaoks alati tähendanud hoopis midagi muud. „Ehkki tüdrukud on kõik väljast väga ilusad, siis ühel hetkel kogu see ilu devalveerb, sest sa saad aru, et ilu ei olegi midagi erilist! Ja sa hakkadki hindama hoopis mingeid muid jooni inimestes. Sest noh, oled küll, mega ilus, aga kui sul ikkagi ajus on tühjus, siis sa oledki üsna tühi. Ja ega tühjusega kaugele ei jõua, ei modellinduses ega maailmas üldse. Sul peab ikkagi ju mingi attitude’i olema. Tippmodellidel on olemas ärivaist ja piisavalt nahaalsust,“ teab naine. Et Anni kokakunstiõpingud viisid ta aastaid tagasi Itaaliasse, siis räägime ka sealse rahva õpetustest ja sellest, mille poolest on Milano mehed naisele meelde on jäänud. „Ma pole elu sees näinud nii palju selliseid mehi ja jumal eest, see oli minu jaoks täiesti elamus,“ avaldab Anni. Hetk hiljem kirjeldab ta, kui ebakindlaks see linna ta tookord muutis. Muidugi kõneleme ka Itaalia toidukultuurist ja Anni tööelus kehtivatest soorollidest, sildistamisest, rõivanumbritest ning sellest, kuidas raskete olukordadega toime tulla. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on kutseline koorilaulja, sopran Annika Lõhmus, kes pea veerand sajandit on rikastanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori kõlapilti. Lõppevat aastat kirjeldab ta kui üht oma tööelu hullumeelsemat, sest ainuüksi viimaste nädalate jooksul on ta koos oma 25 kolleegiga teinud maakerale ringi peale. Ehkki kohvrit pakkides veeretab ta aeg-ajalt kolleegi loodud neljasõnalist salmikest: „kingad, kleit, noodid, meik“, tuleb naisel teinekord kaasa pakkida ka eneseületamise võime. Annika töö on sõna otseses mõttes viia üle maailma rõõmu ja hingekosutust neile, kes klassikalise muusika kontserte armastavad külastada. „Äsja mainis abikaasa mu reise kommenteerides, et „kas oleksid kunagi arvanud, et üks tüdruk, väikesest Mõisakülast, kes elas viinapoe peal, leiab ennast ühel hetkel Carnegie Hall’i lavalt ja et tema nimi on kirjas välja müüdud kontsertide afiššidel“ ja et see on miski mille üle on põhjus uhke olla. Ja eks ma natukene olen ka,“ lausub Annika vaikselt. Kuid et Annika on kirjutanud ka mh ka kaks ajaviiteromaani ja andnud välja isegi ühe luulekogu, siis teeme juttu ka kirjutamisest, sõna mõjust ning naistekatest. Ent kuulaja saab ka teada, mis on see „Pärdi toon“, mida Annika Lõhmus kui Grammy võitjast koorilaulja nüüdseks kasvõi une pealt anda oskab. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Taskuhäälingus „Iga naine on lugu“ avab laulupeodirigent, koorijuht ja nelja lapse ema Janne Fridolin oma elu kõige sügavamaid kihte – hetkest, mil ta sai teada silmamelanoomi diagnoosist, kuni tänase tänutundeni iga elatud päeva eest. Tema aus ja helge jutuajamine Piret Kooliga näitab, kuidas haigus võib muuta elu, kuid mitte kustutada usku, armastust ega elujõudu. Piret Kooli seekordne vestlus viib kuulaja valusatele radadele, näidates siiski, et ka sel teel astudes on võimalik naeratada. „Me oleme Janne kulgemist juba aastaid kõrvalt näinud. Mõni on ehk vähiravifondi toetajana ka ise lootust kinkinud. Ent elada tuleb jaksata siiski sel naisel ise,“ nendib Piret ja otsib vestluses vastust küsimusele, millisena näeb Janne maailma nüüd, elades vaid ühe silmaga. „Kibedusest, tingimusteta armastusest ja elujõust teeme Jannega juttu. Kuid räägime ka vaimsest tervisest ja sellest, mida võiks tööandja vähidiagnoosiga alluvalt küsida.“ Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Taskuhäälingu „Iga naine on lugu“ saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on Jana Ruubel, kes Eesti Naise lugejale sai tuttavaks juba enam kui kümme aastat tagasi. Tollalgi oli ta ettevõtja hingega ning koos fotograaf Hele-Mai Alamaaga valmis nii 2015. aasta parim kokaraamat. Praegu juhib Jana Pärnu haridusametit ja astub mitmest arvestatavast diplomist hoolimata taas kooliteed. Pere nimel tehtud valikutest, õppimisest ja eneseteostuse etappidest me seekord räägimegi. Koduperenaise rollist ja stereotüüpidest teeme samuti juttu. „Ma ei oska asju teha nii, et lihtsalt teen ära või libistan läbi. Ma tahan osata ja teada, mida ma teen. Ja asi polegi selles, et pean olema kõige parem, vaid selles, et mulle meeldib asju põhjalikult ja hästi teha,“ sõnastab elukestvat õpet omal moel teostav Jana. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu saatejuhi Piret Kooli seekordne külaline on Egle Viilma, kel on meie ühiskonnas kanda kaks märgilist rolli: ta on kristliku kooli juhataja ja peapiiskopi abikaasa. Või nagu ta ise ütleb: see on klaasist majas elatud elu. Mida selline elu tegelikkuses tähendab ja kuidas Egle Viilma ennast neis rollides tunneb, sellest ta oma esimese pikemas isikuintervjuus räägib. Osa saame ka Egle ja Urmase tutvumise loost, mis on ühtpidi väga romantiline. Peapiiskopi tervisest ja kirikupea abikaasa rollist teeme vestluses samuti juttu. Kuid räägime ka vaimsetest väärtustest, abielu hoidmisest, koolijuhi rollist ja neljast naistest, keda Egle enda eeskujuks nimetab. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Eesti Naise vestlussari „Iga naine on lugu“ läks esimest korda eetrisse viis aastat tagasi – 23. oktoobril 2020. Ja ehkki tollest ajast on külalisi võõrustanud mitu erinevat saatejuhti, on kõik sarja väisanud külalised olnud naised. Alanud hooajast teeme teisiti ja iga seitsmes vestlus on plaanitult mehega. Saatejuht Piret Kooli seekordne vestluskaaslane on kunstnik, fotograaf ja kahe päris erilise raamatu autor Rannar Laur. Yonikunstnik Rannar Lauriga kõneleme tema raamatutest ja kunstist, aga ka tabust ja teesklusest ning sellest, milline on kõige intiimsem kehaosa. Kuid juttu teeme ka kolme stopi teooriast ja naise-kesksemaks muutunud maailmast. Eesti Naise taskuhääling “Iga naine on lugu” avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Saatejuht Piret Kooli seekordne külaline on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson. Valimistele eelneval ajal küsime meiegi, miks on nii vähe naisi poliitikas. Ja kas naised tõesti lasevad poliitikas ennast halvasti kohelda. Kuid räägime ka suunamudijatest, läbipõlemisest ja sellest, miks keegi ikka aegajalt meile meie sugu meelde tuletab. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu saatejuhi Piret Kooli seekordne külaline on viiekuuse Gustavi ema, kes oma välimuse on pärinud vanaemalt ja kelle elu tähtsaim märksõna on lapsest saadik olnud turvavõrgustik ehk lähedased, kelle hoolde saab ta anda nii ennast, oma mured kui ka pisipoja. Üldsus tunneb Liisut ennekõike teleekraanilt. Ta on ajakirjanik, kes soovis teha raadiot, ent juhib telesaateid ja kellel on uudistejuhina tulnud teha nii mõnigi raske otsus. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või Delfi Taskust.

„Kuule, sa küsid nii lihtsaid asju, aga nendel on nii keeruline vastata, sest et need on nii mitmekihilised asjad,“ naerab taskuhäälingu seekordne külaline Kristina Birk-Vellemaa. Ta ei ole varem eriti enda isiklikust elust rääkinud ja vestluse lõpuks saab kuulaja lähemalt tuttavaks inimesega, keda peamiselt tunneme läbi tema seksuaalnõustaja ja seksuoloogi töö ja antropoloogiaeriala. Kristinal on kahe magistrikraadi kõrval ka pikalt saatmise fond, sekspesu ja sahtlitäis lelusid. Kuid tal on midagi veel – ja uskuge, seda kuuldes muutub meist igaüks meist kasvõi salaja ja heas mõttes pisut kadedaks. „Ma saan nii palju hellust ja hoitust, et mustad sokid ei ole võistlusküsimus,“ tunnistab Kristina ausalt. Ta kirjeldab samas, kuidas tema abielud on kulgenud, milline oli tema päritolupere ja millisel hetkel ta ennast ise esmakordselt naissoost olendina tundis. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

See võib olla mõnevõrra üllatav kuulda, et Mari-Leen on juba enam kui 30 aastat hobustega tegelnud. “Hakkasin juba lasteaias käima ratsutamistrennis, ja ehkki nii väikest alguses üldse võtta ei tahetud, siis kuidagi me mind sinna sisse kauplesime,” meenutab naine, kelle lapsepõlv möödus suuresti Luunja tallides. “Mu vanaema elas tallide kõrval ja kõik oma vabad hetked ma seal töllerdasin. Ja ehkki keegi kunagi mu abi ei palunud, siis ma püüdsin ise iga vajaminevat liigutust tabada. Ära mind ei aetud, ehkki keegi ilmselt ei teadnud, kelle titt see on, kes siin passib. Küllap tänu sellele võeti mind ka nooremana trenni, sest teati, et olen asjalik ja juba jagan natukenegi matsu,” kirjeldab Mari-Leen hobulausujaks saamise lugu. Kuid millal, mida ja miks Mari-Leen laulab? Ja millise pilguga vaatab täna tagasi 20 aastat kogetud Eurovisioonile, sellestki teeme juttu. Vabast ajast, naiseks olemisest ja imagoloomest räägime samuti. Piret Kooli seekordne külaline on lauljatar ja hobulausuja Mari-Leen Kaselaan. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu seekordses osas räägime Andraga muuhulgas perevägivallast, publikumenust ja emarollist – seda nii tema enda kui ka eesti naise näitel. Andral on see võimalus, sest dokumentalistina on ta ju sadadega kõnelnud. Peamisena toob naine välja selle, kuidas eesti naine püüab kõiges meeldida. „Mul on tõesti selline tunne, et naised kipuvad hästi palju painduma mingitele ootustele a la millised iseloomuomadused mul peaks olema, et ma meeldiks ülemusele, elukaaslasele ja vanematele," ütleb Teede. Eesti Naise taskuhääling „Iga naine on lugu“ avaldab uue osa igal esmaspäeval. Saatejuht on Piret Kooli. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Eesti Naise taskuhäälingu sari „Iga naine on lugu” alustab uut hooaega ja avaosa külaline on sarja eelmine saatejuht Ingrid Peek, kes annab mõttelise teatepulga üle Piret Koolile. Ingrid on üle 17 aasta teinud tööd, mida iseloomustavad kolm märksõna: mikrofon, kõrvaklapid ja erineva suurusega stuudiod. „Natuke oli kurb see Eesti Naise poolt avanenud uks sulgeda, sest see oli väga meeldiv ja inspireeriv kogemus, aga samas on uued algused alati põnevad ning olemuslikult sama töö jätkub: plaanin teha oma vestlussaadete sarja, kus paljudest erinevatest teemadest üks liin on näiteks esivanemate tarkus. Mullel tundub, et see generatsioonide vaheline sild on hääbumas või väga hapraks muutumas ning väärib rohkem tähelepanu. Kuula täispikka saadet Eesti Naise veebist või kuula Delfi Taskust.

Liisa Kivi on kunstiõpetaja ja arengutreener. Akadeemias Nord õppis ta psühholoogiat, Eesti Kunstiakadeemias vabasid kunste. Lisaks täiendas ta end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias ühe semestri skulptuuri vallas. Praegu jätkab ta kunstiõpetaja magistrikraadi õpinguid Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM). Ta on õppinud ka EBS-is arengutreeneriks (Executive Coaching). Liisa annab Püha Johannese Kooli Sihtasutuses noortele tüpograafia kursust. Enne seda töötas ta Eesti Kaasaaegse Kunsti Muuseumis haridusprogrammi koordinaatorina, Pelgulinna Gümnaasiumis kunstiõpetajana. Ta on pidanud ka käsitöö ja kunsti poodi, olnud ajakirja Cosmopolitan toimetaja ja töötanud Baltic Development Groupis (BDG) promootori assistendina. Liisa on kahe lapse ema ja pikaajalises suhtes. Lisaks kunstile ja arengutreeneritööle on tema kireks tantsimine ja liikumine, improteater, tervislikud eluviisid ja biohäkkimine, vaimsus ja teadlikkuse teel edenemine, töö inimestega ja elu erinevad avaldumisvormid. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Liisa Kiviga lisaks loovusele ja kunstile juttu ka tervislikust ja teadlikust elust, biohäkkimisest ja liikumisest, naudingutest ja enda piiridest, lastest kui isiksustest ja vaimustavast arengutreeneritööst inimestega, perest ja armastusest, hingest ja vaimsusest ning paljust muust huvitavast.

Liis Orav on integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja. Pärnu Humanitaargümnaasiumist sai alguse innukus püüelda kõrgete väärtuste poole. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat ning aastaid hiljem laste kõrvalt ka Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis turismi ja hotellimajandust, mis jäi pooleli äkki tekkinud tõsiste terviseprobleemide tõttu, mis viisid ta omakorda terviseteemade sügavuti uurimise teekonnale. Ta on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning on kirgliku ja põhjaliku autodidaktina täiendanud end erinevatel kursustel ja koolitustel nii kodu- kui välismaal toitumis- ja loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas. Üheks köitvaks teemaks paljude hulgas on praeguseks kujunenud ka kogu nn menoversumi põhjalik kaardistamine ning naiste teadlikkuse tõstmine üleminekuajaga seonduvatel teemadel. Tema sulest on ilmunud raamat “Toida oma tervist” ning oma teadmisi jagab ta sotsiaalmeedias ja oma kodulehel Toitumistarkus.ee, ta peab tervise ja toitumise teemalisi loenguid ja pakub individuaalkonsultatsioone. Oma soovitustes lähtub ta holistilisest kehakäsitlusest, biokeemilistest seaduspärasustest, viimastest teadusuuringutest ja headest mõtetest. Liis on kolme lapse ema, õnnelikus suhtes, kirglik õppija, kes armastab loodust ja liikumist ning kelle peamiseks põhimõtteks on “tagasi juurte juurde” ning missiooniks inimeste terviseteadlikkuse tõstmine. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib Liis Orav menopausi revolutsioonist, keskea “puberteedist”, küpsemasse ikka jõudnud naiste luude-lihaste ja aju drastilistest muutumistest, tervist toetavast toidust, jõutreeningu imelisest mõjust kehale, uue küpse eluperioodiga kaasnevast avardumisest ning paljust muust huvitavast.

Mari Lakspere on holistiline iluekspert. Ta on õppinud ärijuhtimist Tallinna Tehnikaülikoolis ning omandanud magistrikraadi moevaldkonna juhtimise erialal Pariisis Institut Français de la Mode’is. Mari elas pikalt Pariisis, kus töötas mitmete prestiižsete moemajade, sealhulgas Givenchy, YSLi, Nina Ricci, Diori ja Alaïa heaks ning omandas rikkaliku kogemustepagasi kõrgmoe valdkonnas. Peale seda tegeles ta Pariisis ettevõtlusega, avades kümne aasta jooksul kolm ilusalongi. Tänaseks on Mari valinud holistilise lähenemise ilule. Ta on pidevalt täiendanud oma teadmisi näojooga, lümfitöö, teipimise, näomassaaži, kupumassaaži, ajurveeda, Hiina meditsiini, energiatöö ning paljude muude ilu, tervise, heaolu ja teadlikkusega seotud teemade vallas. Ta on terviklikku, looduslikku ja loomulikku, tõhusat ja püsivat iluedendamist pakkuva ÖKO Face Fitnessi asutaja. Mari elab põhiliselt Pariisis ja Dubais ning töötab igapäevaselt klientidega. Mari on maailmakodanik, kes naudib elu nii suurlinnade säras kui ka kodumaa looduses. Teemades ja inimestes köidab teda sügavus ja teadlikkus, ta hindab ilu, kunsti ja kultuuri ning usub, et igapäevane tegelemine enda ilu ja tervisega toob tõhusaid ja püsivaid tulemusi. Mari Lakspere, Agnes Kajanderi ja Triin Maasiku ühisloominguna valmis raamat “Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel”. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib Mari Lakspere elust Pariisi kõrgmoe sfäärides, sisemaailma seostest terve ja noorena püsimisega, stressist ja lõdvestumisest, tselluliidist ja päikesest, teipidest ja kuppudest ja infrapunavahenditest, lümfidest ja kortsudest ning ilust ja elust.

Joan Hint on moedisainer ja sotsiaalselt tundlik loovisik, kes püüab oma töö ja sõnavõttude kaudu mõjutada maailma positiivses suunas. Tema lähenemine keskendub eetilisele moele, sotsiaalsele õiglusele ja keskkonnateadlikkusele. Ta on Eesti ühe hinnatuima jätkusuutliku moebrändi GUILD üks loojatest, disainer, loovjuht ja visionäär. Väikest Joani inspireerisid väga ajaloolised kangelaste lood ning nõnda sirgus temastki tänapäevane musketär: juba 13-aastaselt hakkas ta tegelema kesk- ja muinasaegse rekreatsiooniga ehk siis õppis erinevate meistrite käe all valmistama ajaloolisi rõivaid, turviseid ning rõngasrüüsid ning kõike, mis puudutab tolleaegset elu. Lisaks tegeles ta kogu nooruspõlve ratsutamise, mõõga- ja odavõitlusega. See kõik lõi pinnase GUILDi kontseptsiooni sünniks ja andis ka esimesed teadmised rätsepakunsti kohta. Sten Kariku ja Joan Hinti poolt loodud GUILD on rõiva- ning kübarameistreid ühendav rõivabränd, mis ongi ellu kutsutud austusest kunagiste traditsioonide ning väärt rätsepakunsti vastu. Nende peamiseks eesmärgiks on meisterlikkus koos eetilise muutusega – kaasaegne ent ajatu rõivakunst, mis valmistatud naturaalsetest materjalidest tõeliselt harmoonilises keskkonnas. Joan on töötanud ka modellina ja see teekond viis teda Pariisist Istanbulini ja muidugi Eesti moelavadele, ta on teinud koostööd mitmete maailmanimedega, näiteks Givenchy ja Yohji Yamamoto. Joan on pisitütre ema ja abielus Sten Karikuga, tema vend on Alar Ojastu ja vanaisa tuntud kirjanik Aadu Hint. Täna köidab teda elu kooskõlas loodusega, teadlik lapsevanemlus, jätkusuutlik eluviis, esivanemate pärand ja põlisrahvaste tarkused, väärikus ja vabadus.

Grete Arro on haridus- ja keskkonnapsühholoog. Magistri- ja doktorikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolist. Teadurina töötas ta enne Tartu Ülikoolis, nüüd Tallinna Ülikoolis, haridusspetsialistina on ta töötanud ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Tema uurimishuvid on peamiselt seotud psüühikaga ja õppimise eri aspektidega, peamiselt mõtlemise arengu, väärmõistete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooniga, ühe huvifookusega ka keskkonnateadlikkuse mõtestamisel ja toetamisel. Tema tööd on tunnustatud Kodanikupäeva aumärgiga ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga, ta on võitnud Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil II koha ja üleülikoolilisel üliõpilaste teadustööde konkursil II koha aastal 2013. Täna on ta oma teadustöös keskendunud kestliku tuleviku uuringutele ja õpilaste teadusliku mõtlemisviisi ning süsteemmõtlemise toetamisele. Grete on poja ema, armastab looduses käia, raamatuid lugeda ja tangot tantsida. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Grete Arroga juttu õigesti õppimisest ja komplekssüsteemidest aru saamisest, mälust ja meenutamisest, psüühika tundmisest ja arenguga arvestamisest, looduse mõjust ja keskkonnateadlikkusest, tehisarust ja arukusest ja arutusest, väärtustest, õnnest ja tähenduse otsimisest ning paljust muust huvitavast.

Karolin Kuusik on moekunstnik, stilist ja moeajakirjanik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Moedisaini osakonna. EKA-s on ta andnud ka loenguid popmuusika stilistikast. Alates 2001. aastast on ta töötanud erinevates ajakirjandusväljaannetes: Stiina, MiMi, Cosmopolitan ning on täna ajakirja Anne&Stiil ilu- ja moetoimetaja. 24 aastat on ta teinud ka stilistitööd, tema käe all on stiiliedendust saanud erakliendid, reklaamitegijad, moebrändid, artistid, ajakirjade moeseeriad, moeetendused ning paljud telesaated, näiteks „Eesti otsib superstaari“, „Maskis laulja“, „Ma näen su häält“, „Su nägu kõlab tuttavalt“, „Laula mu laulu“, „Laulud tähtedega“, „Eesti laul“, „Eesti Muusika Auhinnad“, „Kolmekas“. Moekunstnikuna on ta loonud mitmeid kollektsioone: Vaikuse disain (2012), Valguse disain (2013), Miraaž (2022), Ülestähendusi (2023) ning alates aastast 2024 veab ta enda moebrändi Karolin Kuusik. Lisaks on ta loonud mitu kollektsiooni moebrändile Tallinn Dolls ning voodipesu kollektsiooni Kaubamaja PAI sarja. Ta on pikaaegses kooselus muusik Kostja Tsõbulevskiga ja neil on kaks last. Karolin on pühendunud raamatulugeja ja kirjandushuviline ning kirglik korilane, kes lisaks oma tööle ja perele armastab käia metsas ja toimetada oma maakodus. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb moelooja ja stilisti Karolin Kuusikuga lisaks loomeprotsessile juttu ka stiilist ja enda ajastu prismas lõksus olemisest, raamatute lugemise kirest ja luulest, loodusest ja korilusest, mustast värvist kui mõtteseisundist, juurtest ja kodust, lastest ja armastusest.

Rea Lest on näitleja, kes on lisaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolile õppinud aasta ka Tartu Ülikoolis kunstiteraapiaid. Peale lavakat asus ta tööle teatrisse NO99, kus töötas neli aastat ning osales paljudes lavatustes, teiste seas ka näiteks “Savisaar”, “Tüdruk, kes otsis oma vendi”, “Kõnts”, “Pööriöö uni”, “Revolutsioon”, “Hüsteeria”, “Unistajad” jpt. Täna on ta vabakutseline ning sel kevadel näeb teda teatri Ekspeditsioon lavastuses “Nüüd võib sellest rääkida”. Filmisõbrad teavad teda filmidest “Ema”, “November”, “Mehetapja/Süütu/Vari”, “Skandinaavia vaikus”, “Tume paradiis”, “Aurora”, “Must auk” jt. Tema näitlejatööd on tunnustatud Voldemar Panso nimelise ja Eesti Teatriliidu ja EFTA auhindadega, Eesti Kultuurkapitali preemia ja Bruno O’Ya stipendiumiga, koos teatriga NO99 tunnustati neid ka Euroopa teatriauhinaga uue teatrireaalsuse kategoorias aastal 2017 ning 2019. aastal valiti Rea Berliini filmifestivalil toimuvasse noori filminäitlejaid tutvustavasse programmi European Shooting Stars. Rea on abielus näitlejaga Jörgen Liik, tal on uudishimulik vaim ja talle meeldib end proovile panna, looduses olla, filme vaadata ja nautida päriselu. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb näitlejaga juttu lisaks filmikunstile ja teatrile ka rolli fermenteerimisest ja kehalisusest, kodumaise kultuuri ja kohalike narratiivide olulisusest, esivanemate tarkusest ja armastusest ning paljust muust huvitavast.

Keskkonnateemalistele suurettevõtmistele pühendunud Eva Truuverk räägib Eesti Naise podcastis „Iga naine on lugu“ sellest, et raske aeg on just õige hetk unistamiseks, et oleks mingitki lootust, et tulevik tuleb ja soovitab kõigil arendada endas kaose talumise võimekust. „Meil on vaja mingitki majakat öös, et tulevik tuleb ja on parem kui meie tänane kriisides ja kiiretes muutustes maailm. Oleme taas uue alguse lävel: plaan on selline, et 20. märtsil avame virtuaalsed uksed ettevõtmisele „Hakkab looma!“ ning ootame enam kui 30 000 eestimaalast ühiselt unistama, et millises Eestis me tahaksime elada aastal 2050. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu ka unistamise väest ja lootusrikastest tulevikuvisioonidest, tehisarust ja singulaarsusest, looduse ja majanduse ning keskkonna ja kliima tasakaalust, energiast ja kaose talumise võimest, nina kaotamisest ja Hillary Clintoni villasest kampsunist, õhtusöögist Richard Bransoniga ja hommikusöögist Navalnõiga ning paljust muust huvitavast.

Anne Kleinberg on laste-ja noorukite psühhiaater. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast on pärit ta psühhiaatria doktorikraad. Oma teadustöös keskendus ta peamiselt depressiooni levimuse, sellega seotud tegurite ja abi otsimisega seotud teemade uurimisele. Laste- ja noorukite psühhiaatrina on ta töötanud alates 2001. aastast. Suurema osa oma tegutsemisest on ta töötanud Tallinna Lastehaiglas, kus ta on ehitanud koos meeskonnaga üles Laste Vaimse Tervise Keskuse ning seda senini juhtinud. Anne Kleinberg on üks Eesti Vaimse Tervise Poliitika alusdokumendi eksperte ja koostajaid, ta on olnud Eesti Terviseuuringu teadusnõukogu liige, ta on Eesti Psühhoanalüütilise Lasteteraapia Seltsi (EPLS) liige ja koolituskeskuse õppejõud, Eesti Pereteraapia Ühingu liige, Nordic Psychiatric Association’i juhatuse liige ning Eesti Psühhiaatrite Seltsi president. Anne on laste-ja noorukite psühhiaatria lektorina töötanud Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis ning aastaid tegelenud lastepsühhiaatria eriala edendamisega. Oma panuse eest Eesti rahva vaimse tervise edendamiseks on ta pälvinud ka presidendilt Punase Risti teenetemärgi. Anne on kolme poja ema ja abielus muheda ehitusinseneriga, tema sõnul on nende pere üks kirglik kokkuhoidev kamp. Talle meeldib rahulikult raamatuid lugeda, purjetada, looduses jalutada, tantsida, huvitavatel teemadel arutleda ja süveneda. Anne Kleinbergiga tuleb Eesti Naise podcastis “Iga naine on lugu” juttu psühhedeelikumidega toetatud teraapiast, depressioonist ja neuroplastilisusest, neurootilisest ühiskonnast ning vaimse tervise olukorrast meil ja mujal, loomuliku eluviisi ja aruka eneseabi olulisusest, päriselu inimkontaktide ja kogukonnatunde taastamise vajadusest, rahu tegemisest oma täiusliku ebatäiuslikkusega, noortest ja lastest ning hästitoimiva paarisuhtme võtmest.

Maarja Johanna Mägi on näitleja. Ta õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Peale kooli lõpetamist läks ta tööle Vanemuise teatrisse, kus oli trupi koosseisus aastatel 2020-2024 ning mängis paljudes lavastustes, nagu näiteks Ibseni “Nukumaja”, Shakespeare “Tõrksa taltsutus”, Lindgreni “Vennad Lõvisüdamed”, Vilde “Pisuhänd”, Orwelli “1984” jpt. Ta on mänginud ka Tartu Uues Teatris, Karlova teatris, Tallinna Linnateatris, Kuressaare Linnateatris, Draamateatris. Täna on ta vabakutselisena avatud uutele huvitavatele väljakutsetele. Filmisõpradele on ta tuttav Indrek Hargla kriminaalromaanidel põhinevatel ja Elmo Nüganeni lavastatud ajalooliste mängufilmide triloogiast “Apteeker Melchior”, kus ta mängis naispeaosalist Keterlyni, mille eest pälvis ka EFTA auhinna parim kõrvalosa filmis. Tema trofeeriiulit ehivad lisaks veel sellised tunnustused nagu Vanemuise kolleegipreemiad ja aasta vanemuislase auhind, Bruno O’Ya noore filminäitleja stipendium, Voldemar Panso nimeline auhind, EFTA ning Tartu noore kultuurikandja auhind. Ta on mänginud ka mitmes lühifilmis, telesarjades “Luise ja Oliver” ning “Piloot”, muusikavideotes, Ergo Kulla lavastatud filmis “Vigased pruudid” ning Rain Tolgi ja Andres Maimiku lavastatud filmis “Aurora”. Viimase peaosatäitja roll tõi talle pääsu noortele tippnäitlejatele suunatud talendiprogrammi European Shooting Star 2025 Berliini Filmifestivalil. Maarja Johanna Mägi valiti samalaadsesse talendiprogrammi Black Nights Stars 2022. aasta PÖFFil. Ta on Tartus tegutseva Jakobi Mäe Teatristuudio üks õpetajatest, lisaks on üheks tema huviks ajalugu ja inimkonna juured ning talle meeldib üksi looduses jalutamine. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” räägib näitleja Maarja Johanna Mägi filmi- ja teatritööst, armastusest ja usust, oma ajaloohuvist ja unistustest, tulevikuvisioonidest ja ekraanidest, näitlemisest ja kultuurist ning paljust muustki.

Marie Pärkma on elukutseline korrastaja ja produktiivsuskonsultant ning ettevõtja. Ta on õppinud Sindi Gümnaasiumis, Pärnu Koidula gümnaasiumis ning Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Kodulinnas Pärnus omandas ta ka kutsehariduse: Marie on varasemalt töötanud sekretär-juhiabina notaribüroos ja raamatukoguhoidjana Sindi raamatukogus. Hetkel on ta ettevõtjana iseenda tööandja ning tegeleb korrastamise ja produktiivsuse jagamisega läbi kursuste ja koolituste, tema tegemisi ja nõuandeid jälgivad sotsiaalmeedias kümned tuhanded inimesed. Pärkma sulest on ilmunud kaks põhjalikku korrastamisteemalist raamatut: “Korrastades elu korda” ja “Korrastades lapse elu korda”. Kõrvaltööna teeb ta paarile brändile sotsiaalmeedia ja kodulehekülgede haldamist ning uudiskirjade loomist-saatmist. Marie on ka ansambli John Stuart Mill bassimängija lavanimega Mary McBarkley. Lisaks basskitarri mängimisele on ta muusikakoolis õppinud ka klassikalist kitarri, põik- ja plokkflööti ning ka klaverit Ta on neljalapselise kärgpere ema: 8-, 9-, 10- ja 19-aastastele lastele korrastamist ja ajaplaanimist edukalt õpetanuna ja rakendanuna näeb ta, et ka lastega peredes on kord ja aja hea plaanimine võimalik. Marie jaoks on korrastamise teekonnal oluliseks saanud tasakaal kõikide eluvaldkondade vahel, et saaks elada õnnelikult ja rahus. Õige ajaplaanimine ja kord igapäevaelus on need, mis aitavad tal saavutada tasakaalu, olla rohkem hetkes kohal ja kõige positiivsemas võtmes isekas. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Marie Pärkmaga juttu asjade väärtusest ja oma elu korrastamisest, meieeluilu meetodist ja eesmärkidest, ülekülluse ajastust ja üleliigsest vabanemisest, digihügieenist ja sildistamisest, manifesteerimisest ja lastest ning tasakaalus elust.

Aigi Vahing on olnud Eesti avalikkuse huviorbiidis juba aastakümneid. Tema mitmekesine karjäär on hõlmanud meediat ja meelelahutust, olles kommunikatsiooniekspert, autor, raadio- ja telesaadete juht ning turundus- ja suhtekorraldusjuht. Ta on paljudele meelde jäänud noortesaate ZTV ja “Eesti otsib superstaari” saatejuhina ning tema autobiograafiline romaan “Valik” kandideeris parima debüütromaani Betti Alveri kirjandusauhinnale. Aigil on rahvusvahelise ärijuhtimise kraad Estonian Business Schoolist (EBS). Ta on töötanud Eesti meelelahutusettevõttes BDG turundusjuhina ning esindanud välismeediat Los Angeleses ja New Yorgis. Näitlemise oskused omandas ta tunnustatud Chicago teatrikompanii Los Angelese filiaalis Steppenwolf West ja Herbert Berghofi stuudios New Yorgis. Lisaks on ta kirjutanud artikleid, esseesid, intervjuusid ja tõlkinud raamatuid. Hoolimata väliselt glamuurse ja kiire tempoga karjäärist tuli tal silmitsi seista sisemiste kriisidega, sealhulgas sõltuvustega ja intensiivse enesekahtlusega, mis suunas ta isikliku transformatsiooni teekonnale. Praktiseerides ja õpetades Practical Consciousness meetodeid, on Aigi pühendunud aitamaks inimestel vabaneda häirivatest käitumismustritest ja luua positiivseid harjumusi, mis toetavad nende tõelise olemuse avastamist. Täna töötab Aigi koolitajana ja kogemusnõustajana, jagades oma elulisi õppetunde ja praktilisi meetodeid, mis keskenduvad eneseteadlikkusele, kohalolule ning sisemise tasakaalu ja rõõmu saavutamisele. Ta inspireerib inimesi vaatama sügavamale iseendasse, juhtides tähelepanu teadlikkuse ja elu jooksul kogutud tarkuse rakendamisele, et elada täisväärtuslikumat elu. Ajakirja Eesti Naine podcastis “Iga naine on lugu” tuleb Aigi Vahinguga juttu loobujate päevast ja oma sisemise risu koristamisest, harjumuste muutmisest, söömisest ja kaalust alla võtmisest, eneseuurimisest ja teadlikkusest, sõltuvustest ja sisemaailma mustritest, armastusest, vanemaks saamisest ning muustki.

Sandra Sillamaa on üks tänase Eesti pärimusmuusika sümboleid – muusik, keda teame peamiselt torupillimängijana ansablist Trad.Attack! koos Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubliga. Aga lisaks sellele ka bändidest Paabel ja Ro:Toro, ta on kaasa löönud veel ka muusikalistes kollektiivides Svjata Vatra, Trostan, Noored Moosekandid, Da Fanki Prodzekt, Akkab Tulema. Trad.Attack! on esinenud kümne aastaga 39 riigis, mänginud mainekatel showcase-festivalidel, andnud välja viis albumit ja pälvinud ohtralt auhindu. Viljandi Kultuuriakadeemiast pärineb Sandra magistrikraad pärimusmuusika erialal, aga ta on õppinud ka Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias sopransaksofoni. Lisaks on Sandra ka arengutreener ning korraldab erinevaid koolitusi, laagreid ja annab seminare ettevõtetele ja kollektiividele. Koos Killu Korsariga asutasid nad enesearengule keskenduva koolitusagentuuri Asi On Minus, koos pakuvad nad kogemuskoolitusi. Koos endise abikaasa Jalmar Vabarnaga kasvatab Sandra kahte poega. Talle on oluline ehe elu ja isiklik arengutee, uni, planeerimine, toitumine, liikumine ja ekraanivaba aeg, Sandrale meeldib ka lugeda, trenni teha ja endurotada. Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb Sandra Sillamaaga juttu muusikast ja Trad.Attack!ist, läbipõlemisest ja ärevusest, tuimestamisest ja ehedusest, emaks olemisest ja energia loomisest, elus navigeerimisest ja enesearengust ning paljust muust huvitavast.

Maire Aunaste on ajakirjanik ja teletegija. Ta on õppinud Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimist, ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadinäitlejaks-konferansjeeks ning Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Pärast ülikooli lõpetamist läks ta tööle Eesti Televisiooni, kus töötas kõigepealt „Aktuaalse kaamera“ toimetajana, seejärel juhtis saateid „Öö-TV“, „Hommiku TV“, „Teateid tegelikkusest“, „P nagu poliitika“. 1993. aastal tõi ta ekraanile menuka meelelahutussaatesarja „Reisile sinuga“, mida juhtis viis hooaega. Ühe hooaja tegi ta „Maire Aunaste vestlussaadet“ telekanalis TV1. 2004. aastal naases ta ETV-sse publitsistliku jutusaatesarjaga „Meie“. Seejärel juhtis ta ETV arutlussaadet „Mida teie arvate“, tegi saateid „Head uudised“, „Kirbuturu lood“, „Perepidu“, „Mehed räägivad armastusest“, „Telelegendide lahing“ (koos Marko Reikopiga) ning tuhandete teiste seas intervjueeris ka Robbie Williamsit. 2018. aastal põikas ta ka Tallina TV ekraanile, kus tal oli oma jutusaade „Õhtu Maire Aunastega“. Televisioonitöö kõrvalt on ta teinud nii jutu- kui ka muusikasaateid Raadio 2-s ja Vikerraadios ning osalenud Elmari hommikuprogrammis. Maire Aunaste on meediapilti panustanud ka kirjasõnas: ta oli 1996. aastal asutatud seltskonnaajakirja Kroonika esimene peatoimetaja, seejärel asutas ja peatoimetas ajakirja Nädal, tegi hiljem kaastöid ajakirjadele TervisPluss, Maakodu, Kodu ja Aed, Õhtulehele ja Maalehele ning viimased aastad on ta peamiselt kirjutanud ajakirjale Eesti Naine. Maire Aunaste sulest on ilmunud kolm raamatut: „Iseennast kuulates“, „Viis aastat peidus“, „Mitte ainult meestest“. 2014. aastal tuli ta lavale humoorika autobiograafilise püstijalakomöödiaga „Äraaetud, kuid ülesmukitud“, mille stsenaariumi kirjutas ta ise. Ta on kuulunud ka XIII Riigikogu koosseisu ja rahvusooperi Estonia nõukokku. 2005. aastal pälvis ta Häädemeeste valla aukodaniku tiitli, ta on Maalehe auhinna laureaat ning olnud mitmeid kordi nomineeritud ja ka pälvinud parima naissaatejuhti auhinna. Maire Aunaste on tütre ema ja kahe lapselapse vanaema, tal on väike pesa Portugali mägedes ning üheks tema suureks armastuseks on muusika. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Maire Aunastega juttu ajakirjanikutööst ja meediast, tähelepanust ja kriitikast ning olematust paksust nahast, huumorist ja naljast, noortest ja nutimaailmast, Eestist, Ameerikast ja Portugalist ning paljust muust huvitavast.

Anett Kontaveit on Eesti tenniseajaloo säravaim täht, kes on saavutanud maailma edetabelis teise koha, olles sellega esimene eestlanna, kes on jõudnud nii kõrgele tasemele. Ta on lõpetanud Audentese Spordigümnaasiumi ning õpib Indiana ülikoolis kaugõppes psühholoogiat. Tennisega alustas Anett kuueaastaselt kui tema ema ja treener Ülle Milk suunas ta varakult spordimaailma. Kontaveidi tippsportlase karjäär on jätnud sügava jälje nii Eesti spordilukku kui ka rahvusvahelisele tennisemaastikule. Anett Kontaveidi sporditeekonnas on mitmeid muljetavaldavaid saavutusi: kokku on võitnud ta kuus WTA turniiri – ta on esimene eestlanna, kes on jõudnud naiste üksikmängus maailma esikümnesse (1. novembril 2021 WTA 8. koht; kõrgeim koht WTA 2., 6. juuni 2022) ning pääsenud WTA aastalõputurniirile (2021). Ta on olnud Eesti tennise esindaja rahuvusvahelises tiimivõistluses Fed Cup, kus on saavutanud kokku 26 võitu. Alates 2015. aastast on ta valitud igal aastal Eesti parimaks naistennisistiks. Teda on tunnustatud korduvalt aasta noorsportlase ja Eesti parima naistennisisti tiitliga, ta on pälvinud riikliku spordipreemia, Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia, Valgetähe III klassi teenetemärgi, tema auks on nimetatud roosisort „Anett“. 2023. aastal lõpetas ta tervislikel põhjustel oma profikarjääri, kuid on jätkuvalt aktiivne spordimaailma edendamisel. Tema oskused, sihikindlus ja vaimne tugevus on teinud temast eeskuju nii spordimaailmas kui ka väljaspool seda. 2024. aastal ilmus Eia Uusi kirjutatud raamat „Anett Kontaveit. Võitlejahing“ ning Kaupo Kruusiauk tegi tema karjääri lõpupeatükist dokumentaalfilmi „Anett“. Anett on õnnelikus suhtes ja pisipoja ema ning naudib võimalust kogeda teistlaadi elupeatükki. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Anett Kontaveidiga juttu emaks olemisest ja psühholoogiaõpingutest, heast suhtlemisest ja elumuutustega kohanemisest, sihikindlusest ja saavutustest ning pingetega hakkama saamisest, muidugi ka tennisest ja muust huvitavast.

Annely Peebo on ooperiprimadonna, kes elab ja töötab Viinis, Austrias. Hinnatud metsosopran õppis Tallinna Muusikakeskkoolis koorijuhtimist ja klaverimängu, seejärel Viini Muusika ja Lavakunsti Ülikoolis kammerlaulu ja ooperilaulu. Tema karjäär algas Eesti Filharmoonia Kammerkooris, aga juba 1997. aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis „Rigolettos“ ja Rahvusooperis “Hans ja Gretel” etenduses ning kuulus samast aastast Viini Rahvusooperi püsikoosseisu ja seda kuni tänase päevani. Alates 2005. aastast töötab ta ka vabakutselise lauljana ning on esinenud väga mitmekülgses ja rahvusvaheliselt laias ampluaas, kuhu kuuluvad rollid sellistes klassikalistes tähtteostes nagu „Carmen“, „Così fan tutte“, „Parsifal“, „Nahkhiir“, „Roosidekavaler“ jpt. 2022. aastal pälvis Annely Peebo esimese eestlasest naislauljana Austria presidendilt maineka Kammersängeri tiitli. Lisaks on talle üleantud ordeneid , au sõrmuseid ja teisi märkimisväärseid autasusi nagu Eestimaa Au ja Uhkuse ning Aastanaise tiitlid. Annely Peebo on laulnud koos selliste maailmanimedega nagu Plácido Domingo, José Carreras, Andrea Bocelli, Jonas Kaufmann, Renato Brusoni, Anna Netrebko jpt ning teinud koostööd mitmete maailmakuulsate dirigentidega nagu Georges Pretre, Neeme Järvi ja Paavo Järvi, Claudio Abbado, Sir Neville Marriner jpt, režissööri Franco Zeffirelli, Giorgio Strehler, Dario Fo ja teistega. Ta on laulnud Paavst Johannes Paulus II ametijuubelil Vatikanis Beethooveni 9. sümfooniat, kontserti kanti üle enam kui 25 riigis. Kümnete miljonite televaatajateni jõudis ta ka 2002. aastal juhtides koos Marko Matverega Eesti korraldatud Eurovisiooni lauluvõistlust. Tänavu ilmus tal koostöös Elisabet Reinsaluga tema edulooraamat „Minu muinaslugu muusikas“. Annely Peebo räägib mitmeid keeli – eesti, inglise, saksa, vene, soome, Itaalia . Ta on kahe poja ema ja õnnelikus kooselus. Ta on uhke oma juurte ja kodumaa üle ning kannab väärikalt välja Eesti kultuurisaadiku rolli rahvusvahelisel areenil. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Annely Peeboga lisaks muusikale, superstaaridele ja ooperimaailma telgitagustele juttu ka julgelt ustest sisse minemisest ja oma krooni sirgelt peas kandmisest, mõtlemise ümber kujundamisest ja oma südametunnistuse tajumisest, artistiks olemise väljakutsetest ja õpetajaametist, lastest ja armastusest.

Kristiina Ehin on kirjanik ja laulukirjutaja. Ta on Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluulele magister ja on kuulub kirjandusrühmitusse Erakkond. Tema sulest on ilmunud kümme luulekogu, näiteks üksikul Mohni saarel kirjutatud „Kaitseala“ ja viimased teosed „Janu on kõikidel üks“ ja „Janu on kõikidel kaks“, ning pool tosinat proosaraamatut, sh romaan „Paleontoloogi päevaraamat“.Viimane romaan „Südametammide taga“ – autobiograafiline tragikömöödia, mis avab naiselikkuse, elu rollide ja loovuse lahinguvälja argielu ja sümbolismiga põimunud narratiivide kaudu. Tema loomingut on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde ning tema luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid. Ehin on ka Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Ta on paljude tuntud laulusõnade autor ning alates 2012. aastast vokaalinstrumentaalansamblis Naised Köögis liige. Ta esindas Eestit Londoni 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus. Tema elust on valminud ka dokumentaalfilm „Vetelkõndija“, mille režissöör on Anu Aun. Kristiina Ehini loomingut on tunnustatud mitmete auhindadega: Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, Gustav Suitsu luulepreemia, Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia, stipendium „Ela ja sära“, Virumaa kirjandusauhind, Valgetähe IV teenetemärk, Tartu linnakirjaniku stipendium, A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ja Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind. Tartus elav Kristiina Ehin on kahe lapse ema ja abielus muusikuga Silver Sepp. Tema südameasjaks on Eesti keele ja kultuuri hoidmine ja edasi kandmine ning loodushoid. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Kristiina Ehiniga juttu tema uuest romaanist ja eesti keelest, kultuuriloolistest vestlustest meie vaimsete esivanematega ja raskuse vaimule vastu astumisest, naiseks olemise erinevatest rollidest, hinge nägemisest ja oma armsa päriselu väärtustamisest ning psühhedeelsetest seentest.

Ene-Liis Semper on tunnustatud kunstnik ja lavastaja, kelle looming ühendab kujutava kunsti ja kaasaegse teatri praktika. Kujutava kunstnikuna, eelkõige video- ja performance’i alal, on ta üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti loojaid, kes on osalenud oma töödega prestiižsetel näitustel ja sündmustel, muuhulgas nüüdiskunstifestivalil „Manifesta“ ja Veneetsia biennaalil. 2012. aastal hõlmas tema isikunäitus terve Kumu viienda korruse ning pärast 13-aastast pausi on Ene-Liis tagasi kujutavas kunstis, värske isikunäitusega EKKM-is. Teatris on Semperi teekond olnud sama silmapaistev. 2004. aastal asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus nad olid kunstilised juhid ja lavastajad kuni teatri tegevuse lõpuni 2019. aastal. Teater NO99 osales arvukatel rahvusvahelistel festivalidel, muuhulgas Avignonis, Viini Festwochenil ning Veneetsia Biennaalil, samuti pälvisid nad seni ainsa Eesti teatrina Euroopa Teatri preemia. Pärast teatri sulgemist on Semper jätkuvalt kõrgelt hinnatud ja oodatud lavastaja rahvusvahelisel areenil, viimane suur lavastus on „Meister ja Margarita“ Riias, Dailes Teatris. Akadeemilises maailmas on Ene-Liis Semper olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor ning töötab hetkel Eesti Kunstiakadeemia professorina. Tema loomingut on tunnustatud mitmete auhindadega, sealhulgas Eesti Kultuurikapitali kujutava kunsti ja rakenduskunsti aastapreemiad, Kristjan Raua preemia, Hansapanga kunstipreemia, arvukad Eesti Teatriliidu auhinnad, Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Talle on omistatud ka Valgetähe V klassi teenetemärk. Ene-Liis Semper on kahe lapse ema, kes hindab vaikust ja loodust, kehalist kogemust ja ehedat elu. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu kunstist ja teatrist kui rituaalist, tähendustest ja teadlikkusest, loodusest ja loomisest, arengust läbi ebamugavuse ning päris kogemuste olulisusest, noortest ja maailmast ning paljust muust huvitavast.

Võimatu on selgitada või sõnadesse panna, kuidas kujunes Ita Everist Eesti teatri läbi aegade armastatuim näitlejanna. Või miks oli tema valimine sajandi Eesti naiseks kindel juba enne, kui selleteemaline küsitlus üldse välja kuulutati. Selles, et ta mõlemat tiitlit väärib, ei kahtle ilmselt keegi. Ita Everi fenomenist räägib ajakirjanik Margit Kilumetsaga ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

„On nagu on. Teeme ära ja ei vingu!“ See on Anne Veski elu moto, mis kandnud teda läbi enam kui viiekümne lava-aasta. Palju ilusat ootab aga veel ees, sest Anne teine elutõde kõlab: ära iial ütle iial... Ingrid Veidenbergiga Anne Veski populaarsusest ja fenomenist räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Õigupoolest peaks Kaja Kallas olema saja aasta Eesti mõjukaimate naiste edetabelis esimesel kohal. Ta on ainus, kes on pidanud kandma vastutavat rolli äärmiselt keerulisel ajal ja juhtima riiki. COVIDi-kriis, vaktsineerimine, kütte- ja elektriarved, sõda, sõjapõgenikud. Ilmselt on Kallas Mart Laari ees kõige raskemate aastate peaminister üldse. Kui teha samasugune küsitlus viie aasta pärast, mil Kallase ametiaeg Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindajana lõpeb – või seda pikendatakse –, platseeruks ta esikohale. Sest objektiivne hinnang nõuabki distantsi. Ajakirjanik Kärt Anveldiga Kaja Kallase artikli sünniloost räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Järsumäel Virve majas ripub tänini seinal Virve vardakott, nii nagu ta selle sinna käest pani. Vaid mõnel korral on tütretütar Raina Kiviselg võtnud sealt pudenevate lehtedega märkmiku, et mõne laulu sõnu üle vaadata. Siis aga jälle tagasi pannud, endal klomp kurgus. Raina vanaema pärand on hoomamatult suur. Üks asi on tema laulud, teine jälg, mille jättis oma kordumatu ja särava isiksusega. Bianca Mikovitšiga Kihnu Virve fenomenist räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Leelo Tunglast mõeldes kipub ta silme ette ilmuma ühel kindlal moel – istudes laua taga, ümbritsetuna hulgast lastest või noortest, ees raamatud, mida ta ette loeb või kuhu autogramme annab. Kui mõiste armas kirjanik kirjandusmaailmas ametlikult kehtiks, oleks Leelo tiitlile üks peamisi pretendente: just nii mõjub tema leebus, emalikkus ja elutarkus. Kuid muidugi jääks pilt ühekülgseks, kui me ei lisaks teisi värve, mis igapäevasuhtluses pigem varjul. Leelo näiline pehmus jääb kiiresti tagaplaanile, kui ta seisab oma veendumuste ja tõdede eest. Tiina Kruusiga Leelo Tungla loomingust ja panusest Eesti kirjanduslukku räägib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Marju Lauristin kui mõjukas mõtleja. Poliitik. Sotsiaalteadlane. Kõik õiged märksõnad, kuid õnnitlema kutsun õpetajat mõned ta „lapsed“ – Eesti ajakirjandusõppes on Lauristin, tudengisuus Marjustin, elav legend. Sajandi Eesti naisest Marju Lauristinist kõneleb ajakirjanik Liis Auväärt. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

Ita Ever ütles kord Helgi Sallole, et viimase elu on ju ehtne Tuhkatriinu-lugu. Kunagisest kokapiigast sai särav lavatäht ja kogu rahva lemmik. Helgi Sallost kõneleb teda Eesti Naises portreteerinud Tiina Kruus. Intervjueerib ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik.

„Olen hinges kunstnik, aga ma tunnen, et mu töö läheb korda ja on arusaadav ka lihtsatele inimestele,“ on Anu Raud öelnud. Kui president Alar Karis kaks aastat tagasi Kanadas uut Eesti saatkonnamaja avas, oli tal kingituseks kaasas Anu Raua vaip. Mustal taustal näpunööritehnikas joonistus. Mulgi kuuest inspireeritud vaip õhkab nüüd väljapeetud ametiruumis soojust. Kuidas on õnnestunud värvilise lõnga abil nii hästi eesti psüühet kujutada? Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Helvik intervjueerib ajakirjanik Tiina Väljastet, kes Sajandi naise sarja tarvis portreteeris Anu Rauda.

Ajakirja Eesti Naine peatoimetaja intervjueerib ajakirjanik Marju Himmat, kuidas sündis sajandi naise sarja lugu Kersti Kaljulaidist.

Doris Kareva luule läbistab, mässib siis endasse ja viib kaugele ära. Kuhu? Inimeste hinge ja luuleajalukku. Taskuhäälingus intervjueerib Eesti Naise peatoimetaja Mari-Liis Helvik ajakirjanik Anu Merilat.

Piret Järvis-Milder on teleajakirjanik ja muusik. Ta õppis Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis meedia ja suhtekorralduse erialal, hiljem täiendas end Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal. Muusikuna saavutas Piret tuntuse ansambli Vanilla Ninja liikmena, kus ta mängib kitarri ja laulab. Bänd saavutas rahvusvahelist edu ning esindas 2005. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Šveitsi. Teleajakirjanikuna alustas Piret 2002. aastal TV3 saadete „Suve Fizz“ ja „Meeletu maailm“ juhtimisega. Hiljem töötas ta MTV Eesti saatejuhina ning alates 2011. aastast Eesti Televisioonis, kus on juhtinud ja toimetanud selliseid saateid nagu „Pealtnägija“, „Eesti Laul“, „Terevisioon“, „TeadusEST“ jt. Piret on abielus muusik Egert Milderiga ning neil on kaks last. Nende pere reisiseiklusi saab näha sarjades „Pea ees vette“ ja „Milderid Marokos“. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Piret Järvis-Milderiga juttu emaks olemise rõõmudest ja väljakutsetest, lastest ja tehnoloogia mõjust, reisimisest ja ise tehtud nende pere seiklusi näitavast sarjast „Milderid Marokos“, teletööst ja meediast, Vanilla Ninjast ja tasakaalu leidmisest ning muust huvitavast.

Ingrid Kaoküla on ämmaemand, kes on pühendanud oma karjääri naiste tervise edendamisele ja loomulikust sünnitusest teavitamisele. Ta õppis Tallinna Tervishoiukõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes. Seda ametit peab ta alates 1987. aastast, alustades maal perearstikeskuses ehk Raasiku maa-ambulatooriumis, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Ingrid on Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige ja olnud ühingu asepresident kahel valimisperioodil, SIET-i (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu) ja Sünnitoetajate ühenduse asutajaliige. Üle 15 aasta oli ta ka Ämmaemandate ühingu veebilehe projektijuht. Oma teadmisi ja kogemusi on ta jaganud õpetaja-lektorina Diakoonia koolis, Krautmanni massaazikoolis, Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Doulade koolituse õpetajana. Alates 1995. aastast on Ingrid ämmaemandana kodusünnitusi vastu võtnud, teades, et ämmaemand toob koju kaasa 21. sajandi sünnitusabi vahendid, oskused ja teadmised. Alates 2000. aastast tegutses ta aktiivselt kodusünnituse legaliseerimise nimel. Ta on osalenud ämmaemandusalase seadusloome protsessis, olnud konsultandiks ja tehniliseks toimetajaks mitme raamatu väljaandmise juures, näiteks Lara Brideni „Paremate päevade käsiraamat“ ja Ina May Gaskini menuk „Loomuliku sünnituse teejuht“. Nüüd töötab ta Soomes Seinäjoki haigla naisteosakonnas. Ingrid on kolme poja ema ja üheksa lapselapse vanaema, kes armastab tegeleda perega, olla metsas ja looduses ning usub, et naised jäävad kogu eluks oma sünnituskogemust mäletama ja et lapsed tulevad siia ilma meid kasvatama. Ajakirja Eesti Naine podcastis tuleb ämmaemand Ingrid Kaokülaga juttu Eesti iibest, noorte maailmalõpu meeleoludest, tulevikubeebidest ja viljatusest, lapseootusest ja sünnitusest ja imetamisest, usaldusest oma keha ja elu vastu ning paljust muust huvitavast.

Evelin Võigemast on näitleja. Ta on lõpetanud Tallinna Lastemuusikakooli klaveri erialal ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu. Ta töötab Linnateatris, aga on mänginud külalisnäitlejana ka Estonias, Vanemuises, Vaba Laval, Von Krahlis ja Kinoteatris, Vanalinnastuudios, Nukuteatris. Evelini näitlejameisterlikkust oleme lisaks arvukatele teatrietendustele saanud nautida ka paljudes filmides, näiteks „Stiilipidu“, „Deemonid“, „Supilinna Salaselts“, “Minu näoga onu”, “Keti lõpp”, „Tagurpidi torn“ ning mitmetes telesarjades: „Õnne 13“, „Tuulepealne maa“, „Pank“, “Mis juhtus Otto Mülleriga”, “Elu võimalikkusest maal“, „Papsid“, „ALO“ jt. Ta on dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonifilmides, millest tuntuimad on Lotte ja Elastiknaine “Imelistes”. Evelin Võigemasti näitlejatööd on tunnustatud arvukate auhindadega: mitmed erinevad näitlejapreemiad, publikupreemiad, Kultuurkapitali preemiad, Eesti Teatriliidu auhind, Kroonika Aasta meelelahutaja tiitel, kolleegipreemiad, Eesti Filmi- ja Teleauhind jpt. Evelin on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes, ta armastab liikuda ja olla laval ning naudib aplausi. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb Evelin Võigemastiga juttu näitlemisest teatris ja filmis ning kodumaise publiku käitumisest, rolli loomisest ja andekusest, kultuuri väärtustamisest, polariseerumisest ja ühisosa leidmise vajalikkusest, empaatiast ja päris elust, kaunist küpsemisest ja paljust muust huvitavast.

Mari-Liis Rüütsalu on Ekspress Grupi juhatuse esimees. Ta on õppinud majandust ja täiendanud end jooksvalt meedia, avalike suhete ja juhtimise vallas. Mari-Liis alustas oma tõsisemat karjääri Estravelis, kus ta töötas kokku pea 15 aastat. Alustades projektijuhi ametist ning lõpetades juhtides turunduse- ja tootevaldkonda. Siis suundus ta täiesti pea ees meediasse. Esmalt puhtalt online-uudisteportaali Delfi tegevjuhina. Seejärel liitis ta kaks ettevõtetet – toonase Eesti Ajalehed ja Delfi, millest sai kokku Ekspress Meedia. 2017. aastal sai Mari-Liis kutse asuda juhtima Ekspress Gruppi, kus ta on nüüdseks töötanud seitse aastat. Peamiseks tööks on meediakontserni kasvustrateegia loomine, laienemine ja olemasolevate ettevõtete valitsemine. Selle aja jooksul on läbitud erinevaid aegu, ettevõtteid konsolideerides, neid müües ja ostes. Peamiseks strateegiaks on olnud meedia ja ajakirjanduse digitaliseerimine, milles Eesti on kindlasti üks maailma tublimaid. Mari-Liis on kahe poja ema ja oma abikaasaga on koos oldud juba 25 aastat. Tema suureks kireks on (rahva)sport: ta armastab joosta, suusatada, jõutrenni teha ja golfi toksida. Vabal ajal meeldib Mari-Liisile kokata, reisida ja vandele asjadele uus ja elus elu luua. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu tippjuhi töökogemusest ja muutuvast meediamaastikust, ajakirjandusest kui pidepunktist ja sõnavabadusest, väärtusbaasist elus ja töös, kokkamisest ja sportimisest ning oskusest olla rahul enda ja eluga.

Helena Väljaste on psühholoog ja teadveloleku õpetaja. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ning lisaerialana avalikke suhteid ja imagoloogiat. Helenat kütkestab hea vaimse vormi ja suurepäraste nõustamisoskuste valdkond. Ta on oma väljaõpet täiendanud mitmetel mindfulnessi ehk teadveloleku, enesesõbralikkuse, motiveeriva intervjueerimise, kognitiiv-käitumisteraapia, pereteraapia ja paljudel teistel vaimse tervisega seotud koolitustel. Täna pakub ta oma 15-aastaseid kogemusi teadveloleku ja (enese)hoolivuse praktikate rakendamisest konsultatsioonidel ja retriitidel, koolitab riigiasutusi ja ettevõtteid ning juhendab erinevaid kursuseid. Olles sertifitseeritud teadveloleku õpetaja täiendab ta end selles vallas pidevalt ning panustab aktiivselt selle populariseerimisse ja kvaliteeti Eestis. Ta on Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsiooni (EMITA) asutajaliige ning MTÜ Vaikuseminutid liige. Helena on kahe lapse ema ning õnnelikus suhtes ning naudib pikki jalutuskäike, meelerahu praktikaid, joogat ning oma psühholoogitöös suure huvi ja uudishimuga inimeseks olemise uurimist. Ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ tuleb juttu teadvelolekust ja tähelepanust ning sellest tulenevast enesejuhtimisvõimekusest, mõtetest ja emotsioonidest, enesesõbralikkusest ja suhtest iseendaga, sotsiaalmeediast ja nutiseadmetest, lastest ja noortest ning vaimse tervise kriisist ja sisemisest hügieenist ning paljust muust ärksameelsest.