Levila

Lenna on vaid üks umbes 12 000 noorest, kes ei õpi, kes ei tööta ega osale ka mingisuguses väljaõppes. Need inimesed on justkui nähtamatud, tavaliselt pole nad isegi töötukassas töötuna arvel. Tihti tembeldatakse nad "lollideks ja laiskadeks", aga päris elu on alati keerulisem. Levila kaasautor Triinu Kree kohtus Lennaga, et panna kirja tema iseäralikke pöördeid ja katkestusi tulvil lugu. Ehkki Lennal pole läinud kooli- ega tööelus nii nagu ta lootis, on tal unistused ja ta üritab vaikselt oma elu ree peale saada. Loeb: Triinu Kree Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

Auhinnatud restoranikett La Prima on aastaid oma töötajaid ära kasutanud. Levila rääkis kümmekonna koka, pagari ja ettekandjaga, kes pole oma palka saanud. Meie uus uuriv lugu kaevub ühe tuntud restorani hästi hoitud saladustesse, kus peidavad end kahtlased skeemid, absurdsed konfidentsiaalsuslepingud, kuldsed tankistid ja psühholoog, kes pidi üle lastud töötajate tuju üleval hoidma. Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

Neli naist lubavad meid oma emakssaamise kogemusele hästi lähedale. Nad räägivad, milles tunnevad end üksi ja millest päriselt abi oleks. See lugu ei ole ohvritest. Ega kannatajatest. Kui keegi siin elus on võitja, siis nemad. Nad on naised, kellel on suhe, lapsed ja töö. Ja mitte lihtsalt töö, vaid selline, mida nad päriselt tahavad teha. Nad armastavad nii oma mehi, lapsi kui ka tööd ühtemoodi – hästi palju. Aga kuidas selle keskel ise terve mõistus säilitada? Audiolugu loeb: Piret Eesmaa Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

Teate seda tüüpi, kes käib prillid peas tänavatel ringi ja filmib inimesi? Kes on nende prillide taga ja miks ta seda teeb? Johanna ja Tristan tõid Peategelase nime all tegutseva noormehe Levila kontorisse vastuseid andma. Support the show

Paljud paarid lükkavad lapse tegemist edasi või jätavad selle üldse katki, sest raha ei ole. Samas on sündimus rekordiliselt madal ning riik ootab, vähemalt sõnades, uusi lapsi. Uues loos kirjutab Lennart Ruuda, kuidas riik lõpetas sisuliselt üleöö nende viljatusravi toetamise. Tasuline hinnakiri võtab aga õhu kinni. Üks tsükkel võib maksta kuni 5000 eurot. Kust leida raha? Kas appi tuleb järelmaks? Kas ja mida peaks riik kunstliku viljastamise kättesaadavuses ümber tegema? Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

Korgijoogist räägitakse peamiselt siis kui kedagi on selle abil ööklubis uimastatud. Kuid sellel ainel, täpsema nimega GHB, on alati olemas ka vabatahtlikud tarbijad. Aineliste Olendite stuudios on pikaajaline korgijoogi kasutaja Toomas. Miks ta seda ainet teinud on ning mis mõju sellel temale on olnud? NB! Kui soovid ennast kaitsta ööklubis selle eest, et keegi sind uimastab, vaata lähemalt korgijook.ee. Support the show

Tuhanded Eesti naised proovivad igal aastal viljatusravi. Levila avaldab ühe naise päeviku, milles ta kirjeldab emakssaamise nimel ette võetud teekonda. See on pannud ta nõusid lõhkuma, lükanud paarisuhte lahkumineku äärele ning viinud keha üleöö menopausi. Kas kogu see kannatamine tasub end viimaks ära? Audiolugu loeb: Johanna Vaiksoo Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

Seekordne saatekülaline on söönud aastaid antidepressante ja muid ravimeid, kuid leiab enim leevendust kanepist. Ta pole ainuke – püüd end uimastitega omal käel ravida on Eestis levinud. Mida arvab sellest aga psühhiaater? "Aineliste olendite" 16. episoodis on külas Anni ja psühhiaater Viljar Veede. Sarja eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline (või külalised), kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Terve elu olen arvanud, et lapse saamine on käkitegu. Nüüd olen õnnelikus suhtes, aga last ei ole. Kas meie põlvkond on tünga saanud? Ühel päeval ütles mu elukaaslane Kristi, kui oli kuulanud järjekordset podcast’i lapse saamise teekonnast, et sellest räägivad ainult naised. Tahaks mehe vaatenurka ka. Mida te mõtlete ja tunnete? Nii et siin ma siis olen, 33-aastane mees, ja räägin teile, miks mul lapsi pole, mida ma teen, et oleks, ning kuidas see kõik paneb pea ringi käima. Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2026 Support the show

Seekordne külaline tuleb saatesse geebeka ehk GHB laksu all, mis toob kaasa mitmeid ootamatuid olukordi. Juttu tuleb aga uutest disainerdroogidest, mille kurikuulsaim esindaja on Alfa-PVP. Disainernarkootikumid, inglise keeles designer drugs, jäljendavad mõne olemasoleva uimasti, näiteks ketamiini mõjusid. Mõte on selles, et kuna ained on uued, pole riik jõudnud neid veel ära keelata, mistõttu saab neid mõnda aega justkui seaduslikult tarvitada. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Ühel päeval tekib mul imelik mõte võtta laenu ja jätta see tagasi maksmata. Ma ei mõtle pangast või kiirlaenukontorist, vaid Facebooki laenugrupist. Need on kohad, kus eraisikud annavad üksteisele mustalt laenu. Seal on tavaliselt inimesed, kes enam kuskilt mujalt raha ei saa. Kui laenu tagastamise kuupäev on käes, siis haihtun õhku, lülitan telefoni välja. Või hakkan mingit paska ajama. Et ülemus lasi palgaga üle. Või kukkusin õnnetult. Ja siis vaatan, mis saab. Kas olen omakohtuks valmis? Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2025 Support the show

Gerda oli üks Eesti nooremaid vangivalvureid. Ta töötas vanglasüsteemis poolteist rastat. Ta räägib, miks ta sinna tööle läks ja miks ära tuli. Lisaks annab Gerda soovitusi kõigile neile, kes kunagi peaksid vanglasse sattuma, olgu valvuri või kinnipeetavana. "Enne vanglasse tööleminekut töötasin kaubamajas. Müüsin lastele mänguasju. Alguses oli tore, aga lõpuks oli see minu jaoks kohutav koht. Siis ütles mu isa, kes on aastaid vanglas töötanud, et kuule, mis sa seal passid, sa saad nii sitta raha, tule vanglasse, siin on parem palk!" Audiolugu loeb: Gerda Kull Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2025 Support the show

Noor naine kirjeldab, kuidas ta ei jaksa mängida ema oma emale. Ta ei taha olla enam “the bigger person”. Ta hakkab enda eest seisma. Ja eemaldub. Siiski kummitavad teda küsimused. Kas ma olen lumehelbeke? Kas ma reageerin üle? Kas ma peaksin olema tänulik, et mul üldse vanemad on? Jumal teab, et ükski pere pole perfektne. Võib-olla ma olengi tänamatu. Võib-olla mitte? See on mõtteline järg Levila lugudele “Ema, ma ei tule koju” ja “Kui maailm laguneb, tulevad lohed”. Audiolugu loeb: Eva Maria Aru Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Levila 2025 Support the show

Oliver Berg ravis LSD-ga depressiooni. See tegi temast kriminaalkurjategija. Nüüd veab ta liikumist, mille eesmärk on muuta psühhedeelikumid vaimse tervise ravis kättesaadavaks. Selles loos kirjeldab Oliver oma peadpööritavat teekonda. Taustal avaneb pilt uute raviviiside ohtudest ja võimalustest, Eesti narko- ja karistuspoliitikast ning vaimse tervise kriisist. Audiolugu loeb: Lennart Ruuda Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Support the show

Lapsepõlve ei saa valida. Aga sellest algab kõik. Poisina väärkoheldud Silveri lugu näitab, kuidas algselt jagatud kaardid on võimalik oma peos ümber mängida. On 2025. aasta 1. juuni. Ajakirjanik Piret Eesmaa sõidab intervjuult koju. Autoraadios mängivad uudised. Ukraina ja droonid ja sõda ja Iisrael. Uudiste lõppu soovib diktor head lastekaitsepäeva. “Sööge tähtsa päeva puhul tükike torti ka!” ütleb ta. Häälest on kuulda, et ta naeratab. Piret ei paneks seda tähele, ent ta on alles pool tundi tagasi olnud kuulajaks loole, mida tordi söömine küll kuidagi paremaks ei teeks. Ta mõtleb hoopis, mis tunne võiks olla seda rõõmsat soovitust kuulda, kui oled laps, kes päriselt vajab abi. Piret Eesmaa uus lugu räägib seksuaalselt väärkohtlemisest, Eesti meeste vaimsest tervisest ning kogukonna ja perekonna toest. Audiolugu loeb: Rasmus Kaljujärv Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Support the show

Miks koorivad osad inimesed end peol paljaks? Mis ainete tarvitajaid on kõige keerulisem aidata? Kas abi küsides tuleb karta politseid? Külas on ööhaldjate juht Marit Oja. Ööhaldjad on abilised, kes käivad mööda Eesti pidusid ja festivale. Nad tõmbavad puuke välja, jagavad kõrvatroppe ja hoiavad kätt, kui keegi on mõne uimastiga üle pannud. Teemad, millest saates juttu tuleb: -Kuidas saadakse ööhaldjaks? Kui pikk on tööintervjuu? -Kas ööhaldjad teevad koduvisiite? -Missugused ohud ähvardavad ööhaldjaid endid? -Kuidas ära tunda inimest, kes on mõnd uimastit liiga palju tarvitanud? Kuidas teda aidata? -Miks riik kahjude vähendamise teenuseid ei väärtusta? Support the show

Kõigi meie ümber on mõni tatine poiss või tüdruk, kes vajaks väikest niidiotsa eneseusuni. See lugu räägib, kuidas teda aidata. "Räägitakse, et lohed on valelikud ja julmad. Räägitakse ka, et lohed on välja mõeldud. No minge persse." Teksti loeb: Erki Laur Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd Kaanefoto: Johanna Reinvald Support the show

Jaanika P ja tema parima sõbranje menüüs on MDMA, tuntud ka kui ecstasy ja molly. See on aine, millest rääkimist on siin sarjas pikalt oodatud. Teemad, millest saates juttu tuleb: Esimene proovimine. “Mul on meeles visuaal, et kõik halvad mõtted, mis väljast tulevad, põrkuvad peast eemale." MDMA enam kui sajandipikkune ajalugu Kuidas suhtutakse MDMAsse teistes riikides? Pöörased peokogemused – sitaga kaetud tantsulõvi jne Rääkimine inimestega, kellega sa muidu ei viitsiks rääkida MDMA tarvitamise kõrvalmõjud ja riskid. Mida tasub vältida? Kas ja kuidas saab kombineerida MDMAd ja teraapiat? Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Noor naine räägib, kuidas ta kasvas üles ühes Eesti väikelinnas koos vaimselt ebastabiilse emaga. Ta sai alles äsja aru, et polegi kõiges süüdi. Ta julgeb olla õnnelik. See lugu ei hellita, aga samal ajal pakub ta kaasaelamist ja lohutust kõigile, kes on midagi sarnast läbi elanud. Support the show

Poevargused on Eestis jõhker peavalu. Turvamehena töötanud Kaius Põder räägib ausalt, kuidas ta vargaid püüdis. Või ei püüdnud. Support the show

Eestikeelne Vikipeedia on maailmas edukas. Värvikad eestvedajad on aga lakkamatult üksteise kõri kallal. Vikipeedia on väga mõjukas koht. See on alati enim külastatavate veebilehtede esikümnes. Paljud meie teadmised pärinevad võrguentsüklopeediast. Aga kuidas eestikeelne Vikipeedia sünnib? Kes seda teevad? Ja miks tegijad pidevalt tülis on? See uuriv lugu avab telgitaguseid. Support the show

Kes on need inimesed, kes jäävad Eestis arstiabita? Kuidas endal ise hambaid ravida? Jaanika, Sanna ning nende värvikad külalised jagavad oma kogemusi. Rotiministeerium on Levila saatesari, mis uurib vaesuse eri nägusid tänapäeva Eestis. Rotiministeeriumi koridorides sibavad ringi õed Jaanika ja Sanna, kes räägivad lugusid vaesusest, mis neil tagataskust, tihti ka esitaskust võtta on. Seda toetavad uuringud ja statistika, aga ka jutuajamised tänaval kohatud inimestega, kelle hulgas on nii kodutuid kui pereemasid. Saatejuhid võtavad igas episoodis hambusse ühe südamelähedase teema. Juttu tuleb kodust, haiglast, talust, vanglast, baarist ja paljust muust. Kui sul on mõni koht, mille radadele peaksid ametnikud Jaanika ja Sanna rändama, anna meile sellest teada. Rotiministeeriumis saab nutta, naerda ja kaasa mõelda. „See on audiosnäkk neile, kel pole raha, et õhtust süüa,” ei võta autorid end keerulisest teemast hoolimata üleliia tõsiselt. Support the show

Videoversiooni vaatamiseks külasta Levila lehte või meie Youtube'i kanalit. 2024. aasta oktoobris ilmus Levilas lugu JJ-Streeti tantsukooli tumedamast poolest. Mitukümmend inimest kirjeldasid kooli kui kohta, kus noori alandatakse ja nendega manipuleeritakse. Lood ilmusid anonüümselt. Nüüd toome teieni viie endise treeneri ja õpilase kogemuslood. Nad esinevad oma näo ja nimega. Teie ees on Ita, Diana, Sevil, Kätlin ja Karoliina. Ehkki selles videos osaleb viis inimest, on Levilani viie kuu jooksul jõudnud ligikaudu 100 sarnast kogemuslugu. Aitäh kõigile, kes oma lugu jagasid. Pakkusime intervjuud ka JJ-Streeti asutajale Joel Juhile. Ta ei soovinud meie loos osaleda. Support the show

Levilas alustab uus audiosari Rotiministeerium, mis uurib vaesuse eri nägusid tänapäeva Eestis. Rotiministeeriumi koridorides sibavad ringi õed Jaanika ja Sanna, kes räägivad lugusid oma elust, vaesuskogemusest, mis neil tagataskust, tihti ka esitaskust võtta on. Seda toetavad uuringud ja statistika, aga ka jutuajamised tänaval kohatud inimestega, kelle hulgas on nii kodutuid kui pereemasid. Kas peaminister Kristen Michal tunneb mõnd vaest? Miks käib vaesusega kaasas häbitunne? Kas igaüks on oma õnne sepp või saadavad meid lapsepõlve mustrid? Kuidas tegeleda hobidega, kui raha ei ole? Kas nägurielul on ka mingeid eeliseid? Mida teeb riik vaesuse vähendamiseks? Rotiministeeriumis saab nutta, naerda ja kaasa mõelda. „See on audiosnäkk neile, kel pole raha, et õhtust süüa,” ei võta autorid end keerulisest teemast hoolimata üleliia tõsiselt. Esimene osa keskendub kodule. Kodule, kus oli palju ettearvamatust ja mille akende ees olid trennid. Kas see, kust me tuleme, saadab meid terve elu? Support the show

"Heida lesima ja vaata, mis toimuma hakkab" – Jaanika ja saatekülaline Tiit räägivad, kuidas hobuserahustina tuntud ketamiin võtab tarvitajal kogu maailma graanuliteks lahti. Teemad, millest seekordses saates veel juttu tuleb: Esimene proovimine ja hilisemad kogemused – kuidas need erinevad? Ketamiini ajalugu ja varasemad kasutusalad Šamanistlik ketamiinitripp rannas Kas ja kuidas kasutatakse ketamiini vaimse tervise probleemide ravis? Tarvitamise ohud ja riskid Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Aus ja ilustamata lugu sellest, kuidas Levila avastas Eesti alkoholipoliitika nõrga lüli ja selle arvel häbematult lustis. Levila alkoholipood Alkolevi oli Telliskivis lahti 13.-15. novembrini. See lugu avab telgitaguseid, räägib, kuidas me lasteõlut plaanisime, mis ämbritesse astusime ning kui palju lõpuks raha teenisime. Support the show

Kuidas turundada õlut noortele? Saku Originaali, Saku Rocki ja Tuborgit turundanud Mihkel Mõttus rääkis Alkolevi poes toimunud vestlusel suu puhtaks. Levila avas kolmeks päevaks oma alkopoe ning tegi oma õlut, et näha, kuidas paistab alkoholiäri seestpoolt. Meie rõõmuks leidus ka endine alkoholiturundaja, kes tuli meie poodi vestlema ning oli valmis tavapärasest rohkem avama napsulevi argipäeva, nii nagu see nägi välja mõned aastad tagasi. Mihkel Mõttus tegutses aastail 2012-2017 selliste õllekaubamärkide turundamisega nagu Saku Originaal, Tuborg ning Saku Rock. Vestlust juhtis Daniel Vaarik. Support the show

Saatekülaline Maria läheneb oma sõltuvusele teadlase täpsuse ja põhjalikkusega. Ta räägib lapsepõlve kajadest, alkoholiuima peibutusest ning rikkalikust tööriistakastist, mis aitab tal joonel püsida. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Levila uue uuriva loo keskmes on Eesti suurim tänavatantsukool JJ-Street ja selle asutaja Joel Juht. Uurime, miks tuleb sealt nii palju noori, kes tunnevad, et neid on ära kasutatud. Kuigi tantsukooli maine on avalikkuses eeskujulik, astuvad meie loos üles kümned endised õpilased ja treenerid, kes klantspildi purustavad. Nad kirjeldavad JJ-Streeti kui sekti, kus peidavad end kultuslik juht ja tema jüngrid, alatud manipulatsioonid, võrkturunduse sarnased skeemid ning rahaline survestamine. Audiolugu loeb Henrik Kalmet. Support the show

Eesti ausaim uimastitest kõnelev podcast "Ainelised olendid" naaseb suvepuhkuselt. Uues osas räägime Meisterjaaniga maagilistest seentest, mis võivad viia koledate, eriskummaliste, aga ka ülevate kogemusteni. Juttu tuleb sellestki, kuidas psilotsübiini sisaldavaid seeni kasvatatakse ning mis on nende potentsiaal ja ohud inimeste ravimisel. See on vestlus, kus ükski lugu pole tabu. Support the show

22-aastane naine räägib oma võitlusest alkoholisõltuvusega, mis viis ta pikale võõrutusravile. Ta küsib, miks joomine Eestis nii normaalne on. Support the show

Levila ja Eesti Kunstiakadeemia disainerite vestlus sellest, kuidas lihtsad disainiotsused koolis võivad mõjutada tervet inimese elu. Lisaks väike vahepala sellest, kuidas ära tunde Vene spiooni (ikka käekirja järgi). Lähemalt: https://www.levila.ee/raadio/disainimote Support the show

Rahustite ja unerohtude liigtarvitamine on väheräägitud, aga põletav rahvatervise probleem. Eelmisel aastal sai retsepti ligi 127 000 inimest. See on pea iga kümnes Eesti elanik. Umbes viiendik võtavad neid pidevalt või suures koguses. Oma loo räägib Kristo, kes libises pahaaimamatult rahustisõltuvusse, mida murda on kuratlikult keeruline. Kuidas probleemi lahendada? Kas suurema teadlikkusega? Rangemate piirangutega? Levila teeb keerulise teema selgemaks. Sõna saavad sõltlased, arstid, pühapäevatarvitajad ja poliitikategijad. Support the show

Tallinna Linnahalli pooleks lõikamise idee pole nali ning arhitekt Ülar Marki arvates võiks sedasi säilitada selle, mis Linnahallis on väärtuslikku ning samal ajal liikuda linna arendamisega edasi. Kui soovid lähemalt teada saada, siis Ülar jagab Levila lehel ka mitmeid jooniseid ja linke. Support the show

Saatejuht Jaanika avab karmi, aga olulise teema: mis juhtub siis, kui uimastite tarvitamine vallandab psühhoosi. Külas on Triin, kes räägib avameelselt oma kogemusest ning psühhiaater Ants Kask, kes selgitab keerulise seisundi tagamaid. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. Support the show

Lisalugu sellest, kuidas kaks spordisõpra ennustusmaailma sisenesid ja rikkaks saada üritasid. Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika. "Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. Support the show

Neljas osa küsib, mida teha spordiennustuse ühiskondlike kahjudega? Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika. "Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. Support the show

Kolmas osa vaagib küsimust, kas spordiennustuseta sureks Eesti sport. Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika. "Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. Support the show

Teine osa räägib sellest, kuidas on Eestist saanud spordiennustuse paradiis. Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika. "Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. Support the show

Levila uus uuriv lugu räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika. Esimene osa keskendub inimestele, kes spordile panustavad. Support the show

Levila astus sisse kaaseagsetesse “narkokaubamajadesse” ning rääkis inimestega, kes seal shoppavad. See lugu on sellest, kuidas inimesed tänapäeva Eestis keelatud uimasteid hangivad. Support the show

Levila alustab arvamuslugudega. Uimastitarvitajad ei ela eraldi maailmas. Kõik, mis nendega juhtub, mõjutab ülejäänud inimesi. Mart Kalvet teeb selles Levila arvamusloos kolm julget ettepanekut, mis päästaks elusid. Support the show

Kas kiired ajad nõuavad kiireid narkootikume? Spiidist ehk amfetamiinist on saanud Eesti inimeste üks lemmiknarkootikum. Saates räägime aine tumedast ajaloost, tarvitamismustritest ja ühest enam kui 80-tunnisest ärkvelolekust. Support the show

Seekord on Jaanikal külas meelelahutaja Märt, kellega minnakse värvilistele LSD radadele. Juttu tuleb ego surmast, iseendaga psühholoogi kabinetti sattumisest, aga ka sellest, mis juhtuks maailmaga, kui USA presidendid hapet teeksid. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega. Support the show

See lugu räägib ühe noore inimese ootamatust sõltuvusest, hullusesse libisemisest ja napist pääsemisest. Eeter – see kergesti süttiv ning vänge lõhna ja terava maitsega vedelik – tundub vanema põlvkonna asi. Seetõttu olin üsna jahmunud kui minuni jõudis 20ndates eluaastates Riho lugu. Noored tarvitavad küll aina rohkem uimasteid, aga pigem kanepit, ecstasy't, selliseid asju. Ja siis korraga eeter, substants, mille kõrgaeg jäi üle-eelmisse sajandisse? Kuid laseme Rihol rääkida. Kuidas ta eetriga tutvus ja mida see temaga tegi. Uskuge, see on pöörane reis. Support the show