Kui kogu võim on platvormide käes, siis kelle käes see on? Kuidas saavutada hübriidsõjas ülekaalu, kui me oleme nii seaduskuulekad ja tsiviliseeritud? Ning miks me peame jälle rääkima lugusid spioonidest?
Episoodid
Ennem läheb Issanda päike looja, kui vanameestel viinavabriku kõrval ajakirjandust puudutavad teemad otsa saavad. Teisiti pole asjad seegi kord: räägime julgeolekust, autoriõigusest ja suurte platvormide kätte kogunenud hiigelvõimust. Küsime, kas demokraatide võit USAs teeb olukorra Euroopa jaoks paremaks või hullemaks. Võtame jutuks poliitilise mudamaadluse ja tehisaru ning jätkame ka möödunud nädalal alustatud spioonijutte, sedapuhku sootuks ootamatust vaatenurgast.
Vanamehed viinavabriku naabrusest tahaksid sedapuhku rääkida pommuudistest ja strateegilisest solvumisest, telefonikõnedest ja häälekast vaikusest, turundusest ja autoriõigusest, majandusuudiste terviklikkusest ja spioonilugudest, ajakirjanduslikest eksperimentidest ning eksperimentaalsest ajakirjandusest, andmekaubandusest ja inimõigustest, aga ka sellest, milline saab elu olema ilma Soome uudisteagentuurita STT, ning milline ilma Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratovi juhitud ajaleheta Novaja Gazeta, mis Vene võimude survel on sunnitud sulguma. Kõigest sellest me kindlasti rääkida ei jõua, lubavad Rein Lang ja Väino Koorberg, kes sisenevad Kuku raadio stuudiosse ja seeläbi ka rohkete raadiokuulajate kõrvadesse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses”. “Aga ühtteist ikka jõuab öelda ka!” lisavad nad optimistlikult.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei varja oma tänases saates oma kahjurõõmu moluraamatu viimaste otsuste üle. Sellest, kuidas see ja ameerika ahne AI võiks mõjuda meie ajakirjandusele nad ka räägivad. Ja siis imestavad vanamehed, kuidas on ikka nii läinud, et 15 aastat ei ole meie ühiskond suutnud kokku leppida, milliseid andmeid meie inimeste kohta kogutakse ja kuidas neid andmeid siis kasutada võib. Kellele on see kasulik ja miks ajakirjandus lambana seda kõrvalt on vaadanud? Vanamehed ei saa muidugi üle ega ümber poliitmaastikuarhitektuurist ja kuidas selle kunstiline kujundamine meediatarbijale välja paistab. Kui aega üle jääb, võib ehk kuulda ka sellest, kuidas mõned loomeliidud eesti kultuuri eest seisavad oma vara laiali tassides ja ennast paljaks varastada lastes.
Vanamehed uurivad sedapuhku, kas ajakirjandus on kallutatud, ja kui ta on kallutatud, siis kas ta on kaldu raha poole, poliitika poole või lihtsalt niisama viltu sündinudki. Tahaksime rääkida ka sellest, miks ajakirjanik peab haltuuradele minnes kaks korda mõtlema, ning sellest, miks Trump oma pressiesindajast ilma jäi ja miks tapmine otse-eetris ei ole kosher.
Täna räägime digimeedia ohtudest ja noorte meediamenüüst. Kas keelamine lahendab kõik probleemid ja leevendab kartuse ja moraalse paanika, mida sõnaühend „sotsiaalmeedia ja lapsed“ täiskasvanutes esile kutsub? Kuidas juhtida piduriteta autobussi? Kuidas noori ajakirjanduse juurde meelitada ning mis roll on selles platvormidel, sisuloojatel ja tehisarul? Kuku stuudios viinavabriku kõrval on sedapuhku külas Lihtsalt Maria, meedia- ja sotsiaalmeedia uurija Maria Murumaa-Mengel, kellega püüame nendes küsimustes selgusele jõuda.
Vanamehed löövad viinavabriku kõrval kõigile paberitele ja mõtetele peale punaseid templeid ja siis nendest asjadest ei saagi rääkida. Kas nii teeb ka riigiaparaat. Ajakirjandus nõuab aga läbipaistvust ja prokuratuuri. Kas saeme ise oksa, millel istume? Vanamehed tahavad kindlasti sõna sekka öelda ka üldrahvalikku kommunismiehitamisse. Kas tasuta asjade häälekas nõudmine on lollus või peaks mõni asi tasuta olema ka. Ja saksa tüüpi mõttekoade rahastamisest läbi fondide räägivad vanamehed ka, lootuses, et nede osas kohe kriminaalasja ei algatata.
Vanamehed võtavad sedapuhku rääkida hirmudest ja igatsustest. Loomulikult tuleb jutuks hirm mürsutehingu tegelike asjaolude selgumise ees, aga puudutame ka teisi hirme: hirmu arstile tõtt rääkida, hirmu tehisaru orjaks saada, hirmu lapsed sotsiaalmeediasse ära kaotada ning meie üldist valmisolekut hirmuga toime tulla. Ja loomulikult küsime valitsusremondi meediakajastust kommenteerides Endel Pärna häälega: „Miks pole naine nii loodud kui mees?“
Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad täna, kuidas ajakirjandus on omaks võtmas tänase Eesti juhtmõtet: SÜSTEEMIS ON SÜSTEMAATILISELT RAHA PUUDU! Harrastusajaloolastena on vanamehed meenutamas veel sedagi, kuidas peale seni Eestis ainsaks jäänud riigipööret hakkas ametlik suhtlus ühiskonnas, mida täna hellitavalt kommunikatsiooniks nimetatakse, toimuma mundris. Ei jää tähelepanuta ka uue spungi, Nokia või strateegia otsimise käivitamine - sedapuhku lausa akadeemiku poolt. Kui aega jääb, üritavad vanamehed üles otsida Kusti Salmi ja kindlaks teha, kes hakkab käsku andma.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt on pettunud, et sellesse lifti, millega nemad toimetusse sõitsid, ei olnud keegi "unustanud" portfelli dokumentidega, mis tõestaksid veenvalt presidendikandidaadi kõlvatust või padrunite pihtapanekut. Aga ju nad sõitsid vale liftiga. Lisaks on vanamehed pettunud, et eesti sportlased pole püstitanud lubatud maailmarekordeid ja meie hokikoondis ei saanud hakkama Kanada alistamisega. Miks küll, lubati ju. Teemasid on teisigi, aga aega ei jätku niikuinii.
Stuudio viinavabriku kõrval on puhkusel molutanud vanamehi kaks pikka kuud tagasi oodanud. Kohe-kohe saab see ootus läbi: Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad taas igal esmaspäeval olukorrast ajakirjandusest ja ajakirjanduse ümber. Vaatame sedapuhku, mida hirmsat on suve jooksul juhtunud. Kas ja kuidas on ABS ehk administratiiv-bürokraatlik süsteem toime tulnud võimu ülevõtmisega? Kuidas hirm julgeoleku pärast ja ametkondlik otstarbekus on murendatud vabadusi? Kas ja kuidas saab ajakirjandus Eesti elu nurkade ja nurgataguste läbivalgustamisega hakkama? Jutuks tuleb nii presidendivalimine kui ka reklaamituru areng Eestis ja Baltimaades. Sinna vahele mahub ka kohe-kohe algav võidujooks ERRi nõukogu kolmele eksperdikohale. Ja loomulikult küsime sedagi, millise väljaande lifti jäetakse portfell dokumentidega, kust ilmneks valijameeste moraalne palgetus ja presidendikandidaadi ammune himu hommikuse inimliha järele.
Veel enne, kui vanamehed varbad vette kastavad ning saade “Olukorrast ajakirjanduses” suvepuhkusele suundub, tahame teile rääkida vedelast sisust ja sellest, mis saab, kui raadio ristata ajalehega. Vaatame sisse Reutersi Instituudi värskelt ilmunud digitaaluudiste raportile, et teada saada, millised trendid praegu maailma pööramas on, ja targutame, kuidas väljaanded ja meediajuhid saaksid ka meil nina tuule järgi seada. Arutame aga ka riigi teabe- ja andmepoliitikat, ning küsime, miks riik oma kodanikku kisub, aga ise püüab palava suveilma kiuste paksu kasukat selga tõmmata. Sekka loomulikult rohkesti neid uudiseid, millest me saates rääkida ei jõuagi.
Olukorrast ajakirjanduses: olukorrast-ajakirjanduses_2026-06-15
Vanamehed viinavabriku kõrvalt maksid ära automaksu esimese osa ja soovivad jagada ajakirjanikele näpunäiteid, mil moel peaks seda automaksusaagat edasi käsitlema. Pikemalt tuleb vanameestel juttu sellest, kuidas suurel kiirusel ja hulgakaupa hagetakse Google'it, ja kuidas hakkavad tulema esimesed kohtuotsused, mis käsitlevad tehisaru vastutust. Kuna Riigikogu seadustas ERRi nõukogu kokkuajamiseks uue korra, kaaluvad vanamehed selles kaasalöömist. Et näha, palju nalja saab. Igasugu olulisi teemasid on ka, aga nendeni ilmselt ajapuudusel ei jõuta. Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.
Tavaliste vanameeste asemel on viinavabriku kõrval stuudios sedapuhku kaks põhiseaduse eksperti – üks endine justiitsminister ja teine Eesti Nurgaadvokaatide Liidu kauaaegne korrespondentliige – kes teevad juttu vargusest, riigireetmisest ja võimu haaramisest. Ehk sellest, kuidas New York Timesi väljaandja ajakirjanduse maailmakongressil tehisaru arendajaid nahutas, ja mida sellest kodumaa mätta otsas arvati. Aga ka sellest, kuidas seadusandja näeb ajakirjanduse rolli kriisiajastul ning miks sõna “tsensuur” võib kanda palju erinevaid tähendusi. Kui aega vähegi alles jääb, räägime ka sellest, kuidas soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõust sai äkki rahvusringhäälingu seadus. Ehk mitu liiget mahub ERRi nõukogu laua äärde ja kas demokraatia jääb püsima.
Vanamehed tahavad sedapuhku sõrmedel ja varvastel kokku lugeda, mitu meest ja mitu naist mahub Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu laua taha. Kas siis, kui võtta suurem laud, saab leem lahjem või hoopis rahvustelevisioon tummisem? Kuna mäng kipub käima poliitilise mõju peale, siis arutame, kes võiks saada enda kätte supikulbi, ning kellele võiksid jääda tühjad pihud. Tahame küsida sedagi, millal jõuab postkasti viimane paberleht, ning kelle peale sel puhul näpuga näidata. Pikka aega tahaplaanile lükatud tehisaru- ja kodanikuvabaduseteemad võiksid samuti saatesse pääseda, lisaks muud, mis laias maailmas ja ajakirjanduses kitsamalt viimasel ajal aset on leidnud.
Vanamehed on viinavabriku kõrval ja uurivad selle aurude sees, kuidas töötab Donald Trumpi säutsumasin. Mis on nii sarnane Dr.Goebbelsi omaga. Vaid tehnoloogia erineb. Vanamehed imestavad ka, kuidas venelased üritavad sama, aga üldse ilma tehnoloogiata. Ja siis kavatsevad vanamehed sõimata ERR-i. Täiesti asja eest. Kui aega üle jääb, mis on ebatõenäoline, siis kiidavad vanamehed Peeter Koppelit.
Paraadid ja pidustused on läbi nii siin- kui sealpool Narva jõge ning viinavabriku kõrval stuudios on onuheinoliku enesekindlusega koha sisse võtnud kaks vanameest, et heita pilk möödunud ajakirjandusnädalale. Tahaksime rääkida sellest, kuidas ajakirjanduse suud kinni toppida, arutleda selle üle, kas vabas ühiskonnas üldse millegi üle arutada saab ja võib, ning fantaseerida, mis saab BBCst, kui sealt kärpekirves üle käib. Või mis saab võimust, kui Ameerika suured meediakorporatsioonid peaksid selja sirgu ajama. Sekka loomulikult rohkelt neid teemasid, millest me rääkida ei jõua.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt pühendavad oma seekordse saate põhiliselt ikka sellele, et viinavabriku kõrvale kolib üks uus vanamees, ainult paar korrust madalamale. Juttu tuleb muidugi "Postimehe" peatoimetaja vahetusest. Sel korral räägime teda taga, aga eks ta varsti tuleb vanameeste saatesse ka. Lisaks sellele vaatavad vanamehed otsa eesti keelsele haridusele üleminekule, kus nalja kurvas tähenduses saab hullupööra. Ja sellelegi, kuidas süveneb umbusk süvariiki ja kuidas see kõik ajakirjanduses välja paistab. Kui imekombel peaks vanameestel aega jääma, võtavad nad jutuks ka võlgu elamise ja seda ka riikide näitel.
Nädal tagasi küsisid vanamehed saates, kas Jüri Toomepuu on olemas. Ei läinud mööda viit päevagi, kui Delfi arvamustoimetajad tulid lagedale skandaalse paljastusega, et pooled nende lauale sattuvad arvamuslood on kirjutanud tehisaru. Eesti arvamusliidrid on valinud ajumäda, väidab skandaalne lugu, mida kavatseme sedapuhku lahata. Tahaksime rääkida Valge Maja korrespondentide õhtusöögist, mis ontliku kooliõpetaja sissetungikatse pärast pooleli jäi. Plaanime teemaks võtta ka tele- ja filmiauhinnad, nuhkimise, jälitamise, sildistamise ja pealtkuulamisühiskonna, käsitleda rahvastikupoliitikat ning saate lõpus anda vastuse igavikulisele küsimusele “Kes on süüdi?”.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt proovivad täna lihtsas keeles kuulajatele selgitada, kuidas keedetakse konna nii, et viimane sellest aru ei saa. Kuidas ikka üldsuse aplausi saatel hammustatakse tükk tüki haaval meie vabadust. Eraldi käsitlevad vanamehed kindlasti uusi ühiskondlikke väärtusi, mida meile tutvustab ERR - panga petmine olevat ikka hoopis teine asi kui memmekese petmine. Ja muidugi on vanamehed lugenud, vaadanud ja kuulanud lugematuid lugusid karudest, kes meie eluruumi kohe-kohe üle võtavad. Ja nii nad oma frustratsiooni nende lugude osas kuulajate peal välja elavadki.
Selleks ajaks, kui vanamehed Kuku stuudiosse jõuavad, on Ungaris valimised juba läbi. Võtame sedapuhku jutuks vabadused ja mittevabadused, kaeme korraks jälgimisühiskonna õigustatud ja ebaratsionaalseid hirme, arutame selle üle, kellest võiks Eestis saada viies kolonn ning kellele võiks vaja minna postiettevõtet. Ja kui aega üle jääb, siis arutame sellegi üle, kelle peost sööb Eesti ajakirjandus, ning kuidas on sellega seotud ERR ja šokolaadivabrik. Nimekiri sai pikk. Mis sellest tegelikult saatesse jõuab, selgub esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade „Olukorrast ajakirjanduses“.
Tsiviliseeritud maailm puhkab, aga vanamehed viinavabriku kõrval rabavad. Sedapuhku on nad jälle kutsunud appi Mari-Liis Rüütsalu, kes eksperdina tegutseb Ungaris ja proovib sedapuhku rääkida olukorrast Ungari ajakirjanduses ja kuhu see kõik meid 12. aprillil välja viib. Vanamehed küsivad ja ekspert vastab! Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" on eetris, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.
Vanamehed kavatsevad sedapuhku Auvere korstnasaaga näitel analüüsida poliitikute paljukiidetud droonimüüri esimest praktilist katsetamist ning küsida, kas elutervet paanikat ja meeleheidet saaks tekitada ka lihtsamal moel. Arutleme, kas rahaga saab ajakirjanduse suud kinni toppida, ja kui saab, siis kui palju raha selleks tarvis oleks. Plaanis on lähemalt vaadelda ka eelmisel nädalal tulnud kahte kohtuotsust: Soome ülemkohus mõistis parlamendisaadiku ja endise siseministri süüdi homoseksuaalide solvamises nende seksuaalse sättumuse alusel. Los Angelese vandekohus aga leidis, et Meta ja Google peavad vastutama sotsiaalmeediasõltuvuse kahjude eest. Kuidas see kõik puudutab sõna- ja väljendusvabadust, sellest püüamegi selgust saada saates „Olukorrast ajakirjanduses“ mis Rein Langi ja Väino Koorbergi juhituna stardib Kuku raadios esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt ostsid miljonitraktori ja nõuavad ka raha. Kuidas ajakirjanduse abil raha välja lüüa ja laristamisega vahele jääda, sellest nad oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku räägivadki. Lisaks veel sotside Glasnosti poliitikast, kultuurisõjast spordis ja Malluka registripidamisest.
Vanamehed võtavad end sedapuhku stuudios täitsa alasti – nii et kui politsei viinavabriku juures drooniga liiklust valvaks, näeksid ka nemad, et ausatel inimestel ei ole punaseid jooni ületades midagi varjata. Aga just kaameratest ja vabadustest kavatseme sedapuhku rääkida. Plaanime rääkida ka ajakirjanikest ja suhtekorraldajatest, olgu siis teemaks rohepööre, metsa majandamine või riigikapitalism transpordis. Kui aega üle jääb, siis fantaseerime, millal tehisaru meist lõplikult jagu saab.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt uudistavad, kuidas ajakirjanduses hakkab kõlama Venemaaga sõbraliku suhte narratiiv. Aga millise Venemaa? Ja kas me üldse oleme võimelised aru saama, kes on kes nende seas, kes sooviksid tulevast Venemaad valitseda. Veel tahaksid vanamehed, et me ühiskonnana saaksime aru, mis loom see tänane tippsport üldse on ja kuidas sellesse suhtuma peaks. Oleks ehk aeg tulla pilve piirilt inglikoori saatel tagasi maa peale. Kui aega peaks jääma, räägivad vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg veel sellest, mis ajakirjanduses halvasti on. Kuna aega ilmselt ei jää, ei tasu muretseda.
Vanamehed ei saagi sedapuhku lahata Epsteini failidest leitud hävitavaid paljastusi, sest kogu maailma tähelepanu on köitnud väikene võidukas sõda Iraani vastu. Kui maailm saate eetrissemineku ajaks veel alles on (ja kui bensiini hind Eesti tanklates ei ole kosmosesse ära tõusnud), tahame meie puhuda kübekese spordijuttu, olümpiast ja olümpiavõitjatest, aga ka kaklus- ja võitlusspordialadest. Lubame endale ka väikese moeminuti – eks teeme juttu kõige koledamatest kleitidest ja hüper-super-stiilitajuta ballikülalistest, kel räme meik ja rõlge soeng. Kui aega veel üle peaks jääma, siis võtame kiita lugusid, mis läinud nädalal Eesti ajakirjanduses esile tõusid. Rein Lang ja Väino Koorberg sisenevad Kuku raadio stuudiosse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses”.
Vaamehed viinavabriku kõrvalt üritavad enne vabariigi aastapäeva sõnastada seda, mis ajakirjanduse tähelepanu alt välja kipub jääma - ehk mis saab tulevikus. Veel õpetavad nad, kuidas treida artikleid, mis sunnivad riiki raha andma. Ehk siis annavad nõu, kuidas välja pressida. Sekka ka ohuhinnangutest, medalitest ja sellest, kuidas saada Põhjamaaks.
Vanamehed vaikivad tänases saates Eesti Laulust ja püüavad ka olümpiale mitte ülearu palju auru kulutada. Küll aga räägime maailmapoliitikast ja meediapoliitikast, võtame vaatluse alla Postimehe aruande lugejatele ning vaatame, mis toimub tehnoloogiavallas, reklaamiturul ning avaliku arvamuse rindel. Õhus on elektrit ja see on täna eriti kallis.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt on talviselt malbes meeleolus ja tahaksid kiita ajakirjandust läinud nädala hea töö eest. Juhtide samas tähelepanu ka mõningatele katastroofilistele pisipuudustele. Eriti tahaksid vanamehed sedapuhku analüüsida seda, kuidas ajakirjandus kajastab Kilpla tegemisi. Ja kuidas kuulus lingvist Koshkin on muutunud ajakirjanduse mentoriks. Seda eeskätt Vabariigi Presidendi tegevuse kajastamisel.
Vanamehed vaatavad viinavabriku tossavaid torusid ning vinguvad kõige üle, mis nende arvates ajakirjanduses valesti või viltu. Et mis on olulisem, rahu või rahulolu, vabadus või vagadus? Juttu tuleb nii rahvusringhäälingu rahast kui Epsteini failidest. Sinna vahele aga plaanime rääkida strateegilisest kommunikatsioonist hirmude ja armude keeles. Püüame arutleda, millal sunnib rahutus tegutsema, millal rahu uinutab ja millal hirm halvab. Ja kuidas seda kõike parajal määral timmida, et ühiskond liigestest lahti ei läheks.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt on joobes tehisarust. Kas nimetada teda TA-ks või TI-ks. Või tuleb appi kutsuda keeleinstituut, kellest saates ka juttu tuleb. Kui tehisaru loodud jampsi nimetame plönniks, siis kuidas nimetada inimese loodud udujuttu, mis ajakirjanduses lendu tõuseb - kas ilusas keeles käojaaniks või hoopis noortepäraselt plämaks. Ja millist pläma me eelmisel nädalal leidsime. Vanamehed imestavad ka selle üle, kuidas vana vene imperialistlik teooria elab mitte ainult USA administratsioonis vaid ka ERR-s. Ja kuidas hirmutamine ja rahustamine meie kommunikatsioonimaailmas töötavad.
Vanamehed on viimasel nädalal pidanud viinavabriku kõrval ühe silmaga jälgima Gröönimaa vallutusplaanide sepistamist ning teise silmaga dokumenteerima netikasiinode maksustajate kommunikatsioonikatastroofi. Tahame täna rääkida, miks Reutersi instituudi ennustused ajakirjanduse tulevikust sedapuhku pisut depressiivsed tunduvad, ning ise arutleme, kas säärase kommunismi ehitamine, kus kunst ja kultuur kuuluvad rahvale- ei, siiski suurtele platvormidele, võiks kellelegi ka meele järgi olla. Sekka muid meediauudiseid meilt ja mujalt.
Vanamehed laenasid sedapuhku viinavabrikust kristallkümmeli ja kukuvad sellega ennustama alanud aastat. Mis saab raadiost ja mis telest? Kas pabermeedia jääb ja kui jääb, siis kes selle laiali kannab? Ja kas helendaval ekraanil üldse saab olema midagi, millel on midagi ühist tõega?
Eesti Päevalehest saab tänasega ajalugu, kuid ega siis sellega ei lõpe veel ajakirjanduse püha üritus: vanamehed on viinavabriku kõrvale stuudiosse lohistanud kristallkuuli, et kõigile oma kuulajatele head uut aastat soovida ning koos saatekülalisega ennustada, mis ajakirjandusest algaval aastal ja eelseisval raskel ajal edasi saab. Kas ajakirjanduse usalduse kaotus on ajakirjanike või omanike süü? Kuidas panna noored uudiseid tarbima ja uudiste eest maksma? Kas Google’i ja Meta mõjuvõimu vastu annab võidurelvastuda? Ja milline muutus võib lähimate aastate jooksul ajakirjandust kõige rohkem raputada? Kõigest sellest räägivad Rein Lang, Mari-Liis Rüütsalu ja Väino Koorberg saates “Olukorrast ajakirjanduses”, mis läheb Kuku raadios eetrisse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt piinavad oma kuulajaid sedapuhku kaks tundi, sest muidu ei jõua nad oma jutujoruga kusagile. Loomulikult tulevad jutuks nende endi ennustused 2025. aastaks – mis täitus ja mis mitte. Ja peale selle tahavad vanamehed rääkida väärtuspõhisest ajakirjandusest ja väärtuspõhisest poliitikast – on see üldse võimalik. Kahetunnisesse saatesse mahub sedapuhku tervelt neli muusikateost – kõik rubriigist "Oh lenda nüüd, oh muusikaline mõte!" Rein Langi ja Väino Koorbergi auorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" on eetris nagu ikka kohe pärast kella üheseid uudiseid.
Vanamehed on pühade eel hardas meeleolus ning seepärast arutlevad ajakirjanduse rolli üle ühiskonnas ning küsivad: kelle asi peaks olema ajakirjanduse kvaliteedi üle nuriseda ning kas ajakirjandusväljaanded ja ajakirjanikud peaksid oma töö arvustamisest solvuma või õppust võtma. Arutleme, millal saab vabadusi – teiste seas ka sõnavabadust - piisavalt ning kas iga ajakirjaniku suunas heidetud kriitiline märkus tähendab automaatselt soovi autorit ja ajakirjandusväljaannet vaigistada. Ei saa mööda rahvusringhäälingust, kõnelgu ta siis eesti või leedu või inglite keeles. Tahame rääkida pornokuninga piinadest fotoalbumit lehitsedes, rahupreemiatest ning sellest, mis ajakirjanikel kajastustes kahe silma vahele jäi. Rein Lang ja Väino Koorberg sisenevad Kuku raadio stuudiosse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses”.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt võtavad sedapuhku jutuks kultuurisõja ühiskonnas ja eriti ajakirjanduses. Muidugi ei saa nad sealjuures mööda minna ka nende poolt palavalt armastatud Rahvusringhäälingust. Vanameestele meeldis väga kolleegide poolt kasutusele võetud uudissõna "PLÖNN", millega nad edaspidi defineerivad tehisintellekti või vene trollimasina poolt välja mõeldud kuulujuttu, mida meediakanal on edastanud tõe pähe. Ühest sellisest plönnist tuleb ka saates juttu. Veel kavatsevad vanamehed pikemalt arutleda ameerika diilide üle, mis järjest rohkem näitavad poliitika ja ajakirjanduse seoseid. Kui aega jääb, siis ka Nobeli preemia mainest ja tähendusest. Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.
Kas elu ilma sotsiaalmeediata on võimalik ja kas sellel on üldse enam mõtet? Vanamehed arutavad, kas vanusepiirang sotsiaalmeedias aitab noortel võidelda keskendumisraskuste, õpihäirete ja netis varitsevate koletistega või peaks andma hoopis sõnumi suurplatvormidele, et nad on meie tähelepanu rahaks vahetamisega liiale läinud. Plaanime rääkida sellest, mis möödunud nädalal keelel ja lehtedes: riigikaitsest ja väärtuste konfliktist, kultuurisõdadest ja ringhäälingu vabadusest, maksupoliitikast ja vulgaarturundusest. Mis sellest kõigest jõuab kuulajani, selgub alles saate käigus. Rein Lang ja Väino Koorberg sisenevad Kuku Raadio stuudiosse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses”.
Vanamehed püüavad viinavabriku naabruses sedapuhku jutuks võtta neid teemasid, mis pole mitu nädalat eetriaega saanud. Kas ja kui palju vajab ajakirjandus kaitset, kui palju toetust? Mis saatus ootab meie kultuuriajakirjandust? Kas tehisaru päästab maailma või ujutab selle üle vigase ja väänutatud teabega? Miks ajakirjanikud netikiusule hoogu juurde annavad? Käsitlemata ei jää seegi, kuidas lõppes ERRi nõukogu erakorraline koosolek ja miks nõukogu liikmed uue telemaja nurgakivi pidustustel kiivreid kandsid. Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses” läheb Kuku raadio eetrisse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt liituvad tööliste, talupoegade ja nepmanite laiade masside ning isiklikult Rein Veidemanni aruteluga ERRi osas. Mida tohib ja mida ei tohi teps mitte? Ja kui õudne, et netiavaruses lällamise eest ei saagi soolaputkasse panna. Sellest ja ajakirjandusest räägib Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses", mis algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.
Vanamehed räägivad sedapuhku sellest, kuidas ajakirjandus taas ja taas hanitajate ja suhtekorraldajate õnge läheb. Kõneleme sellest, kuidas politikaanid said võidu riigikaitseraporti kajastustes, meenutame, kuidas ajakirjandusliku kvaliteedi etaloniks peetav BBC kaks korda järjest näoli porisse lendas, võtame teemaks eesti keele ja kultuuri kestmise ning tehisaru edenemise, ning kui aega üle jääb, vaatame, mida ajakirjandus oleks pidanud tegema teisiti, kui kuulsusejanus või tasuta reklaami haistvad kunstiinimesed neile eetikaprobleemi otse toimetusse toovad. Sekka loomulikult palju uudiseid nii kodu- kui välismaalt pluss sedapuhku eriti ulatuslik menurubriik „Millest me ei jõudnud saates rääkida“. Kohtume esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil Kuku raadio stuudiosse sisenevad Rein Lang ja Väino Koorberg ning eetrisse läheb autorisaade „Olukorrast ajakirjanduses“.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt räägivad oma autorisaates "Olukorrast ajakirjanduses" sedapuhku päris palju tehisintellektist. Õigemini selle mõjust ajakirjandusele. Kas AI juba kirjutab uudiseid? Uuring ütleb, et ajakirjanduse tarbija võib olla ka aktiivne või passiivne. Mida see tähendab ja mis edasi saab? Vanamehed jagavad kiitust ka uutele tähtedele ajakirjandusmaailmas ja jälgivad, kuidas kultuuriteemadel ajakirjanduses läheb. Rein Lang ja Väino Koorberg alustavad, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.
Seekordses ajakirjandussaates arutlevad Rein Lang ja Väino Koorberg võimukõneluste kajastuse üle ajakirjanduses kohalike valimiste järel ning uurivad, kuidas tõusis lendu narratiiv kohalikest valimistest kui riigivõimu tühistamisest, ning miks ja mismoodi hakkasid väljaanded üksteise võidu ootama kolmandat, viiendat või üheksandat lainet, mis värvib kogu Eestimaa kaardi siniseks või punaseks või roheliseks. Räägime ka ajakirjanikest ja nende arvamusest, meedia- ja muudest vabadustest ning küsime, miks Putin kardab tänavamoosekante. Saade „Olukorrast ajakirjanduses“ läheb Kuku raadios eetrisse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.
Vanamehed viinavabriku kõrvalt kavatsevad oma saates pikalt targutada valimiste kajastamisest ajakirjanduses. Muidugi ka tulemuste avaldamisest. Kes võitis ja miks? Selle kõrval tahavad nad prognoosida, mis hakkab saama varsti, kui käivitub märksa olulisemate valimiste, parlamendivalimiste, kampaania. Ja muidugi ka saabastest ja kingseppadest. Ikka sellest, et kingsepal pole reeglina kingi. Aega nädala jooksul ajakirjanduses tehtud ämbritest rääkimiseks ilmselt ei jää, aga võib-olla ongi nii parem. Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.
Poliitreklaami määrus on nüüd jõusse astunud ning vali-mind-vanamehed vaatavad, mis valimiseelses meedias pärast saatuslikku 10. oktoobrit teistmoodi on. Täiuslikuma pildi saamiseks pidime kõik reklaamifiltrid maha keerama, ja ühtteist hakkas silma ka. Rein Lang kuulis möödunud nädalal mitu korda meedias sõna “kultuur” ning haaras ühe käega tegevuspõhise riigieelarve ja teise käega kellu järele, Väino Koorberg aga ei saa aga lahti varakevadisest tehisarutraumast ning tahaks kõneleda keelest, kultuurist, autoriõigustest ja ajakirjanduse ärimudelitest. Sekka siis ka kirstitimmereid, susannehunte ning teisi meelelahutuselukaid. Saade “Olukorrast ajakirjanduses” läheb Kuku raadiost eetrisse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid.
