Valeinfo: paljastatud!
Delfi Meedia
„Lühikesed jalad“ on üle nädala ilmuv kuueosaline saatesari, kus uuriva ja faktikontrolli toimetuse reporterid Marta Vunš ja Ireene Kilusk käsitlevad tehisaru, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia ristteele jäävaid teemasid ning aitavad vaatajatel selles meeletu kiirusega arenevas keskkonnas orienteeruda ning hakkama saada. Kuidas käib valeinfo loomine Google'i uusima AI-mudeliga ja miks on see nii lihtne? Kas tehisaru võtab üle vajaduse leida endale päriselus romantiline kaaslane? Kuidas kasutada tehisaru, et saada vastuseid tervist puudutavatele muredele ja mida teha, et info oleks õige ja isikuandmed kaitstud? Just selliseid teemasid lahkavad Kilusk ja Vunš saatesarjas "Lühikesed jalad".
„Lühikesed jalad“ on üle nädala ilmuv kuueosaline saatesari, kus uuriva ja faktikontrolli toimetuse reporterid Marta Vunš ja Ireene Kilusk käsitlevad tehisaru, tehnoloogia ja sotsiaalmeedia ristteele jäävaid teemasid ning aitavad vaatajatel selles meeletu kiirusega arenevas keskkonnas orienteeruda ning hakkama saada. Kuidas käib valeinfo loomine Google'i uusima AI-mudeliga ja miks on see nii lihtne? Kas tehisaru võtab üle vajaduse leida endale päriselus romantiline kaaslane? Kuidas kasutada tehisaru, et saada vastuseid tervist puudutavatele muredele ja mida teha, et info oleks õige ja isikuandmed kaitstud? Just selliseid teemasid lahkavad Kilusk ja Vunš saatesarjas "Lühikesed jalad".
Venemaa käivitas droonirünnakute ajal infoopi Eesti vastu. Ja siis haaras sellest kinni EKRE
Episoodid
Väited, et Balti riigid olevat ametlikult andnud Ukrainale loa rünnata Venemaad oma õhuruumist, on osa Venemaa ulatuslikust koordineeritud infooperatsioonist. Sarnaseid väiteid levitavad ja võimendavad ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikud. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteaduri Helena Egliti arvates on see lihtsalt puhas oportunism, millele on spinn peale keeratud. Ilmselt pole Vene narratiivid, mis Eestis on EKRE tõttu lendu läinud, Venemaaga koordineeritud, sõnas Eglit. Eesti ega teised Balti riigid pole lubanud Ukrainal oma õhuruumi kasutada, aga sellise jutuga saab EKRE valitsusele vastanduda. „See läheb kokku ka Venemaa eesmärgiga infosõjas. Nende eesmärk on külvata kaost, vähendada meie inimeste usaldust valitsuse ja teiste institutsioonide vastu, NATO vastu, Euroopa Liidu vastu,“ loetles Eglit. Veel räägime saates, kellele Venemaa infooperatsioon tegelikult algul suunatud oli ja kuidas see täpselt Eestisse jõudis, Eesti ühiskonna valmisolekust kriisidega toime tulla, Eesti inforuumi probleemidest ja Venemaa strateegilistest eesmärkidest.
Delfi välistoimetuse juht Karel Kressa räägib saates „Lühikesed jalad“, kuidas ajakirjanikud teevad ülikiirelt live-sõjablogi, millised on olnud suurimad eksimused ja kas saab üldse midagi kuuma sõja ajal uskuda. Nii Iraan kui ka USA ja Iisrael peavad omavahel lisaks kuumale relvasõjale ka infosõda. Analüüsime suurimaid valesid mõlemalt sõja osapoolelt. Saates räägib Kressa muuhulgas, kuidas Delfis on ilmunud sõja kohta kinnitamata või ekslikku infot, kuidas see juhtus ja mida sellest õpiti.
Seekordse saate tarbeks palusime meie kaastöötajal Sigrid Suppil viia läbi eksperimendi ning leida endale AI-boyfriendid. Sigrid alustas alter egona – 22aastase majandustudengi Loorana suhet kolmel eri platvormil ning sealt edasi läks asi pööraseks. Suhe sai loodud Groki, Google Gemini ja ChatGPT Rizziga. Mõned vestlused meenutasid “50 halli varjundi” lugemist, aga ühe olulise erisusega. Järsku oled ise nilbe erootilise romaani peategelane. Eksperiment püstitab küsimuse pikaajalistest mõjudest: mis saab siis, kui me harjume suhetega, kus puudub vajadus kompromissideks ja pole vaja arvestada teise poolega?
Me mitte ainult ei usu valet, vaid sageli lausa januneme selle järele, kui see vaid meie eelarvamusi toidab. Sotsiaalteadlane Maria Murumaa-Mengel selgitab saates „Lühikesed jalad“, miks see nii on ja jagab soovitusi, kuidas kasvatada kriitikameelt. Saates arutame, kuidas sotsiaalmeediaalgoritmid lõikavad kasu meie hirmudest ja miks on emotsionaalne pooltõde meie ajule ahvatlevam kui kuiv tegelikkus. Kas oleme teel täieliku infokaoseni või on eestlaste loomupärane skepsis piisav kaitsekilp?
Inimesed kasutavad järjest rohkem tehisaru juturoboteid, et oma tervise kohta nõu küsida ja abi saada. Proovisime ise järele. Panime kokku päris terviseandmetest koosneva digiloo ja küsisime juturobotitelt väljamõeldud tervisemurede kohta: mis mul viga on ja kuidas ma ennast ravima pean. Panime proovile populaarsed Google Gemini ja ChatGPT. Katsetasime nii tasuta kui ka tasulisi versioone. Vaata saatest, milliseid jaburaid ja isegi ohtlikke soovitusi juturobotid meile andsid ning kuidas enda tervise kohta küsides saada tegelikult kasulikku nõu.
Google’i uus pildirobot Nano Banana toodab sekunditega ülirealistlikke pilte. Katsetasime, kui aldis on Nano Banana tootma valeinfot ja kui hästi tunneb see Eesti konteksti. Selgus, et Google on valmis tootma ja võimendama ülirealistlikku valeinfot avaliku elu tegelaste ja konkreetsete ettevõtete kohta iga kord, küsimusi esitamata, ehkki Nano Banana kasutusjuhendis on valeinfo märgitud keelatud tegevusena. Näitame saates enda genereeritud pilte ja jagame nippe, kuidas aru saada, et pildil kujutatu pole päris.
Kuidas Koos partei asutaja Oleg Ivanov Kremli rahadega oma taskuid täidab? Kes on okupeeritud Krimmis magistrikraadi omandanud ja FSB kaastöötajatega Eestis raamatu väljaandnud Svetlana Burceva? Kuidas Oleg Besedini ema arvutis olevad kirjad tegelikult meie käsutusse sattusid? Seda ja palju muud kuuled uuest “Valeinfo: paljastatud!” episoodist.
Donald Tumpi naasmisega Valgesse majja on kõige muu taustal käivitatud vaidlused Euroopa digiteenuste määruse üle, mis reguleerib ka siin tegutsevaid suuri USA sotsiaalmeediaplatvorme. On see siis äärmuslik internetitsensuur või sõnavabaduse ja inimõiguste päästerõngas? Uues episoodis on külas Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti (TTJA) infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla. Saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš.
Kuidas Eesti on võidelnud ja võitnud infosõja lahinguid? Kuidas tegutses salajane töörühm, mis töötas välja Eesti psühholoogilise kaitse alused? Kuidas suruti Vene mõjutusegevus Eestis marginaalseks nähtuseks? Kuidas see uuesti pead on tõstmas, seekord läbi vandenõuteoreetikute ja nende külje alla ujunud Vene režiimi kaastööliste aktiivsuse sotsiaalmeedias? Millised on valeinfovõrgustikud, mis Kremli narratiive Eesti avalikku ruumi toovad? Ja kuidas tunnevad ennast selle kõige keskel siinsed venekeelsed noored? Nende küsimustega tegeles Delfi uuriva toimetuse sari "Vene mõju." Stuudios on sarja "Vene mõju" põhilugude autorid Eero Epner, Martin Laine ja Marta Vunš. Saadet juhib Delfi uuriva toimetuse juht Erik Moora.
Mida me mõtleme, kui räägime “USA propagandast”? Arutame, kuidas on Eesti ja lääne inforuum muutunud pärast Donald Trumpi võimuletulekut. Miks levitab USA uus administratsioon süsteemselt Venemaa strateegilisi propagandanarratiive? Kas USA ametlikke andmeid ja kanaleid saab veel usaldada? Mida tähendab ja kuidas töötab infopesu? Stuudios on faktikontrollimise reporter Mari-Liis Somelar ja uuriv ajakirjanik Martin Laine. Saadet juhib faktikontrollimise reporter Marta Vunš.
Eesti omavalitsustes on järsult tekkinud ulatuslik survegruppide vastuseis tuuleparkide arendusele. Vastuseisul on palju põhjuseid ning kohalikel inimestel on õigus olla vastu, samuti saada vastuseid oma küsimustele ja muredele ning kontrollitud ning tasakaalukat ja päris uuringutel põhinevat infot. Hetkel on teadmatust veel palju. Selline olukord on aga viljakas pinnas valeinfo levikuks. Arutame, kuidas enneolematu valeinfo laviin ja vandenõuteooriad tuulikute kohta on inimesi hirmutanud. Kellele on see kasulik? Stuudios on faktikontrollimise reporter Mari-Liis Somelar, Delfi uuriva toimetuse juht Erik Moora ja uuriv ajakirjanik Martin Laine. Saadet juhib faktikontrollimise reporter Marta Vunš.
Meta tegevjuhi Mark Zuckerbergi otsus lõpetada USA-s kolmanda osapoole faktikontrolli programm on vallandanud laialdase arutelu, tuues kaasa kriitikat, aga ka ekslikke süüdistusi faktikontrolli kohta. Mida see Meta samm tegelikult tähendab ning kuidas see mõjutab sõnavabadust ja valeinfo levikut?
Aasta viimases episoodis vaatame tagasi möödunud info-aastale, mida iseloomustasid suured valimised, jätkuvad sõjalised konfliktid ja järjest strateegilisem infomõjutustegevus lääneriikide suunal. Milline on Eesti ja Lääne infovastupidavuse hetkeseis ja milleks olla valmis uuel aastal? Stuudios on külas Delfi uuriva toimetuse juht Erik Moora ja uuriv ajakirjanik Martin Laine, saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš.
Populistid kasutavad vandenõuteooriaid üha enam oma strateegiliste narratiividena. New Yorgi laksiktornide “tegelike” ründajate varjamine, lennukite keemiasabad, George Sorose “varivalitsus”, COVID-pandeemia esilekutsumine raha teenimiseks ja maailma juhtivad salaklubid – need on vaid jäämäe tipp vandenõuteooriate lõputus maailmas, mille abil võidetakse isegi valimisi. Miks inimesed usuvad vandenteooriaid ja kuidas nad meid mõjutavad? Podcastis on külas Tartu Ülikooli semiootika teadur Mari-Liis Madisson ning poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel. Saadet juhivad Delfi faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Mari-Liis Somelar ja Marta Vunš.
USA presidendivalimised näitasid drastilist eelistuse muutust noormeeste seas, kus võrreldes 2020. aastaga kasvas Trumpi toetus 14 protsendipunkti. Rumeenia presidendi valimistel võitis esimese vooru peaaegu tundmatu kandidaat, kes oli end nähtavaks teinud TikTokis. Eestis arvab 49% 15-aastastest poistest, et mehed saavad poliitikas paremini hakkama kui naised. Seekordses episoodis arutavad Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel ja digimeediauuringute nooremteadur Kaarel Lott koos faktikontrollijate Mari-Liis Somelari ja Marta Vunšiga, kuidas ja miks noormehed muutuvad sotsiaalmeedias konservatiivsemaks ning mida see meie ühiskonna tulevikule tähendab.
USA valimised möödusid enneolematu varjamatu valeinfo ja välisriikide mõjutustegevuse küüsis. “Valeinfo: paljastatud!” podcast lahkab põhjalikult USA-s toimunut ja analüüsib, milline on valeinfost läbiimbunud inforuumi mõju edaspidi Eestile ja Euroopale.
Vaktsineerimine on üks kaasaegse meditsiini suurimaid saavutusi. Sellest hoolimata on ohtlike haiguste vaktsineerimisega hõlmatus langenud viimastel aastatel 20%. Räägime sellest Terviseametis nakkushaiguste levikul silma peal hoidva Kärt Sõberiga.
Kuidas õnnestus ajakirjanikel paljastada Venemaa salajane värbamisskeem Euroopas? Uues "Valeinfo: paljastatud!" episoodis vaatame rahvusvahelise uuriva ajakirjandusliku eksperimendi kulisside taha.
Võltsitud meediaväljaannete teisikud, trollivabrikud ja miljonid dollarid paremäärmuslikele suunamudijatele Kremli jutupunktide võimendamiseks. Miks tegi Venemaa propagandamasin kannapöörde ja hakkas hoolega peitma oma sõrmejälgi?
Suhtlusrakenduses Telegram vohab kuritegevus. Selle asutaja ja juhi Pavel Durovi suhtes on Pariisis alustatud menetlus ja ta ei tohi Prantsusmaalt lahkuda. “Valeinfo: paljastatud!” uues osas arutleme, kas Durovi vahistamine on pretsedent sõnavabaduse piiramisele või on rakenduses jagatud info voolanud otse Kremli serveritesse. Stuudios on faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Mari-Liis Somelar ja Marta Vunš
Pariisi olümpiamängud on lõppemas. Kuid tööd ei lõpeta Venemaa propaganda- ja ideoloogiamasin, mis on olümpiamängude kallal tegutsenud juba üle aasta selleks, et neid kasutada oma propaganda levitamiseks ja konfliktide õhutamiseks. „Valeinfo: paljastatud!“ podcasti uues osas on luubi all Venemaa strateegia, eesmärgid ja selle tegevuse mõju. Millised Vene narratiivid olümpiamängude kohta on jõudnud Eestisse? Stuudios on faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Mari-Liis Somelar ja Marta Vunš.
Delfi uuriva ja faktikontrollimise toimetuse reporter Mari-Liis Somelar tegi eksperimenti, kui nägi, et Facebookis müüakse mingit müstilist masinat, mis tavalise kraanivee imeveeks muudab. See pidavat ravima jalgade turset, Alzheimeri tõbe ja lausa vähki. Somelar räägib podcastis, kuidas ta käis ise seda imevett proovimas ja testimas, et selgitada, kas see on tõesti erinev tavalisest kraaniveest. Saadet juhib Kaili Malts.
Möödunud nädalal ilmus Eesti Ekspressis lugu, mis kirjeldas TikTokis tehtud eksperimenti. Nimelt veetis loo autor Kaili Malts platvormil kuid, et mõista seal liikuva valeinfo olemust ja rolli Eesti ühiskonnas. Episoodis võtame täpsemalt lahti Eesti TikToki eripärad ja seal leiduva valeinfo. Saadet juhib Mari-Liis Somelar. Külas Marta Vunš ja Kaili Malts.
Möödunud nädalal avalikustati Kaja Kallase kandidatuur EL-i välisasjade kõrge esindaja kohale. Sellega seoses alustas Kreml suurt valeinfo kampaaniat Kallase vastu, mis mitmes Euroopa riigis väga laialt levima läks. Mis täpsemalt juhtus ja kuidas uurisime välja narratiivide alguse ja leviku? Oma analüüsist räägivad stuudios ajakirjanikud Marta Vunš ja Kaili Malts. Neid intervjueerib faktikonntrollimise ja valeinfo reporter Mari-Liis Somelar.
Delfi meedia uuriva toimetuse ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Martin Laine kirjutasid kumbki loo Vene mõjutustegevusest. Üks rääkis, kuidas mõjutati venelasi kodumaal enne "presidendivalimisi" ja teine sellest, kuidas toimib kahtlase rahastuse kaudu mõjutustegevus Eestis. Mis see kõik endast kujutab ja kuidas avaldavad sellised tegevused mõju Eesti ühiskonnale? Stuudios avavad tausta lugude autorid, saadet juhib Kaili Malts.
Viimastel kuudel on järjest rohkem arutatud Eesti sõdurite saatmist Ukrainasse. Sellega käib kaasas omajagu valeinfot ja ärevust: väidetakse, et Eesti ja NATO on juba eesliinil või lausa kuulutanud sõja Venemaale. Kuidas on tegelikult? Saates on külas kaitseväe juhataja Martin Herem.
Aprilli lõpus aset leidnud filosoofiakonverents tõi kokku eksperte üle Euroopa. Ajakirjanik Holger Roonemaa räägib nädala alguses ilmunud loost, mis paljastas konverentsi tegelikud tagamaad. Sealhulgas seda, kuidas tegemist oli Vene propagandaprojektiga ning kuidas kogu võrrandisse ka Eesti mängu tuli. Saadet juhivad Kaili Malts ja Marta Vunš.
“Valeinfo: paljastatud!” podcasti uues osas on külas Kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul, kellega arutame, kui ohtlik on Vene valeinfo ja infomõjutustegevus Eestile tegelikult. Millisest hetkest muutub n-ö kasulik idioot ohuks riigi julgeolekule? Saadet juhivad faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Marta Vunš ja Kaili Malts.
Vene propagandavõrgustiku Voice of Europe’i eesmärk oli mõjutada Euroopa Parlamendi valimisi Kremlile sobivas suunas. Muuhulgas maksti Euroopa poliitikutele raha, et nad levitaksid Ukraina-vastaseid jutupunkte. Kas Kremlil õnnestub mõjutada eesseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi? Stuudios arutavad selle üle uurivad ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Martin Laine, saadet juhib Marta Vunš.
“Valeinfo: paljastatud” uues osas on fookuses Putini “valimiste” ajal korraldatud inforünnakud Eesti pihta. Kremli narratiivid jõudsid küll mõlemale poole piiri, kuid milline sai nende tegelik mõju? Saates on külas ajakirjanik ja meediaekspert Pavel Ivanov. Viimaste nädalate valeinfo võtavad kokku faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Kaili Malts ja Marta Vunš.
Läbi täiemahulise sõja Ukrainas on end Eesti lippude ja rahvusluse siltidega ehtiv portaal Eesti Eest! avaldanud propagandatekste otse Moskvast, eitanud Venemaa õudusi Ukrainas ning näiteks Nõukogude Liidu okupatsiooni Eesti üle. Kes on need inimesed, kes lehekülge veavad ning millised on sisu tagajärjed? Stuudios harutab võrgustikku lahti uuriv ajakirjanik Martin Laine. Viimaste nädalate valeinfo võtab kokku faktikontrolli reporter Marta Vunš, saadet juhib Kaili Malts.
KOOS erakonna kahest asutajaliikmest üks on vahi all, teine põgenes Venemaale, kuid partei tegutseb jätkuvalt. Värske infooperatsioon näitab, aga erakonna üha selgemaid seoseid välisriigi asutustega. Mida see kõik tähendab ja kuidas saab selline tegevus Eestis toimuda? Stuudios lahkavad uusi leide uuriva ajakirjanik Martin Laine ja faktikontrollija Marta Vunš. Saadet juhib Kaili Malts.
USA ajakirjanik Tucker Carlson intervjueerib Venemaa president Vladimir Putinit, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul kordagi lääne meediaga rääkinud. Carlson rõhub mündi teise poole nägemisele ja vajadusele ära kuulata ka Putin, ent tema enda venemeelsed vaated ja Venemaa totalitaarse režiimi kombinatsioon ei kõnele just objektiivsusest. Uurivad ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Martin Laine arutavad Tucker Carlsoni ja Putini intervjuu eel, kuidas see võib ameeriklaste niigi habrast toetust Ukrainale veelgi nõrgendada. Saadet juhib Kaili Malts, sissejuhatuses vestleb ka Marta Vunš. Ingliskeelsed audiolõigud on pärit Carlsoni sotsiaalmeediast.
Viimastel nädalatel on tavapärasest rohkem ja konkreetsemalt räägitud sellest, et Eesti ja Baltimaad võivad olla Putini järgmiseks sihtmärgiks. Äreva ja hapra ühiskonna pihta on vastasel lihtsam korraldada inforünnakuid. Mida teha, et infomüras ellu jääda ning mitte sattuda inforünnakute ja propaganda ohvriks? Kuidas hoida enda vaimset tervist ja samas näha toimuvat selgelt ja realistlikult? Külas on poliitilise kommunikatsiooni ekspert Annika Arras ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Zelenskõi väidetavad mitme miljonilised villad ja NATO salaplaanid. Kuigi Venemaa toodab pidevalt valeinfot, siis osa propagandat levib palju jõulisemalt. Miks? Stuudios on meediaekspert Pavel Ivanov, kes võtab lahti eelmise aasta Vene propagandat enim mõjutanud sündmused, nende levitajad ja leviku põhjused. Viimaks vaatame ka tulevikku - mida võib propagandamasin veel toota ja kuidas seda ära tunda? Saadet juhib Kaili Malts, episoodi sissejuhatuses on külas Martin Laine.
Uuriv ajakirjanik Martin Laine paneb kord nädalas kokku Twitterilõime, milles avab Kremli strateegilisi narratiive levitavate isikute tegusid ja tausta. Populaarne postituste sari #VatnikSoupEE on lugejateni toonud juba seitse sellist lõime, ent kust ja miks kõik alguse sai? Laine on stuudios, et avada supiteo köögipoolt. Sissejuhatuses räägib ka Marta Vunš, saadet juhib Kaili Malts.
6. detsembril ilmus Eesti Ekspressis Delfi meedia faktikontrolli ajakirjanike uuriv lugu, mis avas Instagrami konto Ajuloputus telgitaguseid. Selgus, et noored naised kasutavad valeinfot selleks, et inimesteni viia tasulist teenust - kogu kompott võib aga olla ohtlik nii teenuse ostjale, kui ka eestlaste allikakriitilisusele. Stuudios on loo autorid Kaili Malts ja Marta Vunš, kes räägivad, miks ja kuidas artikkel sündis ja millised detailid loost välja jäid.
Mõni nädal tagasi jõudis Facebooki uuendus ka Eestisse - kui sa enam isikustatud reklaame näha ei taha, siis maksa kuus kuni 12 eurot. Euroopa andmekaitse eksperdid aga leiavad, et see ei ole kooskõlas Isikuandme kaitse üldmäärusega (GDPR). Mida tuleks muutuste keskel tähele panna ning kas Facebooki tegevus on seaduslik? Teemat selgitab andmekaitse spetsialist Norman Aasma. Viimase kahe nädala valeinfo teemasid avab Marta Vunš, saadet juhib Kaili Malts
8. novembril ilmus Eesti Ekspressis Marta Vunši ja Oliver Kundi lugu, mis rääkis Facebooki petuskeemidest. Mitmeastmeline skeem, mis ka politsei nõutuks võtab, kasutab valeinfot, et inimesi investeerima meelitada. Sellest, kuidas Facebooki libareklaamide abil on eestlastelt tänaseks miljoneid välja petetud, räägib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš. Saadet juhib Kaili Malts.
Snapchat ja TikTok on platvormid, kus on peamiselt noored kasutajad. Sealhulgas kooliõpilased. Valeinfot sisaldavad pildid, videod ja postitused levisid just nendel platvormidel, tekitades noortes veelgi enam segadust ja hirmu. Mis täpselt noorte sotsiaalmeedias toimub ning mida me siiani pommiähvarduste kohta teame? Stuudios on faktikontrollimise ja valeinfo reporter Kaili Malts. Saadet juhib Marta Vunš.
Seekordses episooodis võtame koos Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse juhataja Indrek Kannikuga lahti nädalavahetusel lahvatanud sõja Lähis-Idas. Kuidas vahet teha faktidel, valedel ja propagandal? Kuidas võib olukorrast kasu lõigata Venemaa? Episoodi teises pooles analüüsivad faktikontrollijad Kaili Malts ja Marta Vunš seni levinud sõjavalesid. Alustades graafilisest materjalist ja lõpetades Twitteri rolliga sõjas.
Kas kleebised tekstiga “Я русский” väljendavad lihtsalt uhkust rahvuse üle, nagu väidavad kampaania eestvedajad? Kas tegu on omaalgatusliku liikumise või hoopis infooperatsiooniga? Uuriv ajakirjanik Martin Laine ning faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš arutavad teemat “Valeinfo: paljastatud!” podcasti uues osas.
Uus Euroopa digiteenuste seadus ehk DSA kütab kirgi. Alternatiivportaalid väidavad, et Euroopa Liit on astumas sammu sõnavabaduse likvideerimise suunas. “Valeinfo: paljastatud!” podcast lükkab ümber valeväited ning uurib, kas ja mida toob uus seadus tegelikult Eestile. Saates on külas Tallinna ülikooli meediapoliitika dotsent ja kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar. Saadet juhivad faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Marta Vunš ja Kaili Malts.
23. augustil lahvatas skandaal, mille keerukust püütakse võimalikult lihtsalt kokku võtta - "Kaja Kallase Venemaal äritsemine". Kes, kuhu ja mida tegelikult vedas ning kas nädala jooksul on kõlanud vaid tõde? Stuudios räägib poliitikute vasturääkivusest EPLi poliitikatoimetaja Herman Kelomees. Äritegevust Venemaal selgitab uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa. Saadet juhib Kaili Malts.
Pere Sihtkapitali skandaalne uuring on tõstatanud põhjendatud küsimuse - milliseid uuringuid siis uskuda ja lugeda? Sotsiaalvaldkonna teadlane Marju Himma räägib fenomenist nimega teaduspesu ja sellest, kuidas seda ära tunda. Saadet juhib Kaili Malts
Euroopa kuumalaine ja Eestisse plaanitav automaks panid vohama kliimateemalise valeinfo. “Valeinfo: paljastatud” podcast võttis ette peamised narratiivid ja nende levitajad. Saates arutlevad faktikontrollimise ja valeinfo reporter Kaili Malts ning Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsik Marko Kaasik. Saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš.
Kas infomüra on kõigest kattevari, mille arvelt rikastuda? Eesti valeinfo superlevitajate tagant leiame alatihti investeerimisskeemid, mille kaudu väärinfo uskujaid enda rahakotti avama meelitakse. Olgu selleks kullaäri, krüptovaluuta või nii-öelda „majandusühistud“ - valeinfo levitajate loodud võrgustikud on käima pannud korralikud rahamasinad. Stuudios võtavad erinevad skeemid lahti uuriv ajakirjanik Martin Laine ja faktikontrolli ajakirjanik Kaili Malts.
Palju on räägitud Kremli trollivabrikutest, koordineeritud inforünnakutest, vaenulikust propagandast sotsiaalmeedias ja kõige selle mõjudest. Ent vähe on teada, kuidas võib olemuselt sama tegevus, kuid vastupidiste sõnumitega, olla edukas. “Valeinfo: paljastatud” podcasti uus osa uurib digiaktivistide organiseeritud vastutegevust Eesti infotandril. Külas Tartu ülikooli meediapädevuste nooremteadur Maia Klaassen, saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Kaili Malts.
Mis toimus Prigožini mässu ajal sotsiaalmeedias? Alusetud spekulatsioonid ja sõgedad valed tuumaohu kohta, soovmõtlemine ja võltsekspertide võidukäik Twitteris. Keda uskuda keset sõjasündmusi? Selle üle arutlevad podcastis uurivad ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Martin Laine. Saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš.
Valeinfot ei piirata, ent autoritaarsete riikide tsensuuri täidetakse hoolega. Kas Twitterist on saanud arvamuste ja ideede turuplats, nagu Elon Musk väidab? Faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš ja uuriv ajakirjanik Martin Laine arutlevad, kuidas on Twitter vaid aastaga äratundmatuseni muutunud.
